Qazaqstan • 23 Qańtar, 2018

Orazaq Smaǵulov: Qazaq – jaratylysy erekshe halyq

2186 ret kórsetildi

Orazaq Smaǵulov  –  qazaqtan shyqqan tuńǵysh antropolog jáne elimizdegi antropologııa mektebiniń negizin qalaýshy, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, UǴA akademıgi, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty. Qazirgi tańda akademık elordadaǵy Ulttyq mýzeıdiń Fızıkalyq antropologııa laboratorııasynyń meńgerýshisi qyzmetin atqaryp júr.

Antropolog ǵalym qyzy Aınagúl Smaǵulovamen birlesip «Proıshojdenıe kazahskogo naroda» atty orys tilinde eńbek jazyp shyqty. Atalmysh kitapqa ǵalymnyń qazaq etnosynyń bet-beınesi, qan júıesi, tis morfologııasy, sezimi, maı búrmesi, teri bederleri men qańqa súıekterine jarty ǵasyrǵa taıaý ýaqyt júrgizgen keshendi, salystyrmaly zertteýiniń nátıjesi toptastyrylǵan.

Ústimizdegi aptanyń sársenbisinde L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-de joǵarydaǵy tarıhı eńbektiń tusaýy kesilip, kópshilik oqyrmanǵa jol tartady dep kútilýde. Osy oraıda ǵalymǵa jolyǵyp, jańa kitaby jaıly áńgime órbitken edik. 

– Orazaq Smaǵululy, ke­shik­peı tusaýy kesilgeli otyr­ǵan kitabyńyzdyń basty erek­sheligi ne?

– Bul kitapty oqyǵan adam qazaq halqyn kóneden kele jat­qan etnos retinde tanyp, onyń bu­zyl­maı-syzylmaı saqtalǵan qy­ryq ǵasyrlyq tarıhy baryn ǵylymı dálelder negizinde túsine alady. Bul tujyrym  jaratylystaný ǵylym salasy bo­ıynsha emes, bıologııalyq tur­ǵydan anyqtalyp otyr. Meniń ǵumyrymnyń jarty ǵasyry tek osy eńbekke arnaldy.  Bul kitapta qazaqtyń bútin etnos re­tinde tórt myń jyldyq tarıhy bar halyq ekeni tolyq dálel­dendi. Mundaı uzaq tarıhy bar halyq álemde jalǵyz evreı ulty dep júrdik. Onyń ózinde olardyń tarıhy teologııalyq dinı konsepsııaǵa negizdelip dáleldengen. Bul naqty ǵylymı tásilge jatpaıdy. 

Al qazaqtar she, antropo­logııa­­lyq ereksheligi jaǵynan Eýra­zııada turyp jatqan ha­lyq­tardyń birde-bireýine qosyl­maıtyn jeke-dara etnos. Mundaı erekshelikpen jaratylǵan halyq álemde kemde-kem. О́ıtkeni bizdiń ata-babalarymyz eshkimge uqsamaıtyn keremet damý satylaryn bilgen.  Myna kitapta sol baıandalady. 

– Jumysty qaı jyldan bas­­tadyńyz jáne zertteý nysanyna halqymyzdyń qandaı toby negiz etip alyndy?

– Jumysty 1966 jyly bas­tadym. Ol kezde elimizde 19 oblys bar-tyn. Jyl saıyn osy­nyń bir-ekeýin qamtyp otyrdym. Zertteýge otyryqtasqan qala  qa­­­­zaq­­tary emes, aýyl turǵyn­da­ry, ıaǵnı dala qazaqtary kóptep tar­­tyldy. О́ıtkeni qazaqtyń popý­­lıasııalyq genetıkasy aýyl qazaǵynda jaqsy saqtalǵan. So­ny­men qatar zertteý nysanyna 12-den bastap 60 jas aralyǵyndaǵy er jáne áıel adamdar tartyldy.

Odan keıin  tis morfologııa­synyń zertteýine 12-17 jas ara­­syn­daǵy jastar tańdaldy. Sebebi bul jas tistiń turaqty kezeńi. Sonymen qatar qazir álemde 7 mıllıardtan astam adam bolsa, solardyń alaqan teri be­der­leri bir-birine uqsamaıdy jáne jeke qaýymnyń ómir súrgen ortasy, qoldanǵan taǵamy, tabı­ǵat ereksheligine baılanysty uzaq jyl qalyptasqan ereksheligi bola­dy. Sony zerttedim. Eń bas­tysy saq, ǵun dáýirinde ómir súr­gen ata-babalarymyz ben  qazirgi qazaqtardyń qańqasy men bas súıekterine uzaq jyl keshendi zertteý júrgizdim.

– Bolashaqta siz dáleldegen tujy­rymǵa qarsy úkim aıtýshylar bolýy múmkin be?

– Men jasaǵan tujyrymǵa qarsy shyqqysy kelgen adamnyń qolynda meniki sııaqty 60 jyl jınalǵan ǵylymı derek qory bolýy kerek. Áıtpese beker.

– Qazaqtyń qyryq ǵasyr­lyq  tarıhyn dáleldeý úshin jar­­ty ǵasyr ter tókken eken­siz, osy oraıda sizge kómek­tes­ken adamdar boldy ma?

–  Osy jyldary maǵan eń kóp kómek kórsetip, keńes bergen – reseılik antropolog ǵalymdar: Georgıı Fransevıch Debes, Iаkov Iаkovıch Rogınskıı, Vıktor Valerıanovıch  Býnak. Bulardyń bári qazir marqum bolyp ketti. Jaryqtyqtar ómir boıy qýǵyn-súrginnen kóz ashpady.

– Nege?

– Buǵan sebep ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary Eýropada bılikke jetken Germanııa fıýreri A.Gıtler osy antropologııany óziniń saıası maqsatyna aınaldyryp úlgerdi. Iаǵnı nemis qoǵamyna rasalyq kózqarasty engizdi. Rasa degenmiz – termın retinde biz aıtyp júrgendeı «násilshildik» degen uǵymdy bildirmeıdi. О́z aldyna jeke bıologııalyq túsinik.

Osy uǵymdy A.Gıtler sol­tús­tik eýropalyqtarǵa telip, olar adamzat ishindegi eń aqyldy, ta­bıǵı suryptaýdan tolyq ótken halyq, sondyqtan ǵalamdy osylar bıleý kerek degen ıdeıany alyp shyqty. Osydan kelip Keńes elinde genetıkalyq antropologııa senimsiz ǵylym retinde qatty qýdalandy. Sóıtip kezinde  G.F.Debes, Iа.Iа.Rogınnskıı, V.V.Býnak úsheýi de túrmeniń dá­min tatýǵa májbúr boldy.

Ekinshiden, antropologııa adam­nyń morfologııalyq jáne fızıologııalyq erekshelikterin zertteıtin ǵylym bolǵandyqtan, osyndaǵy rasa jáne seleksııalyq evgenıka máselesi kompartııanyń ıdeologııasymen qabyspady. Sol sebepti kommýnıstik kózqaras gene­tıkany bilmeı-túsinbeı evo­­lıý­sııalyq suryptaýdy usyn­ǵan Ch.Darvınniń ilimin qabyl­dady. Qysqasy, antropologııa­  halyqtyń túp-tamyryn anyq­­­taıtyn ilim bolǵandyqtan, óz­derin ústem etnos retinde tanýshy jurt­qa unamady.

– Sizdiń antropologııaǵa bet burýyńyzǵa ne sebep boldy?

– 1952 jyly QazMÝ-dyń tarıh fakýltetine stýdent boldym. Sodan birinshi kýrsta oqyp júrip, arheologııalyq qaz­ba jumystaryna jegildim. Son­da ańǵarǵanym arheologter qaz­ba jumysy kezinde tabylǵan arte­faktilerdi muqııat jınap alady da, adam súıekterin sha­shyp tastap júre beredi. Bu­dan túsingenim tarıhshy-arheo­logterge tek materıaldyq máde­nı muralar ǵana qajet eken. Adam qajet emes. Stýdentterdi bas­qaryp barǵan ustazdarymnan suraı­myn ǵoı «myna súıekterdi zert­teıtin, aınalysatyn bireý bar ma?» dep. Eshkim joq.

Ekspedısııa aıaqtalǵan soń «bir bilse osylar biledi-aý» dep Almatydaǵy medınstıtýtqa bardym. Instıtýttyń adam anatomııasy kafedrasyn professor Nurysh Bókeıhanov basqarady eken. Nurekeńe ekspedısııa ke­zinde kórgenimdi aıtyp, shashylyp jatqan súıekterdi zerttegim keletinin jetkizdim. Sondaǵy Nu­­rekeńniń qýanǵanyn kórseńiz ǵoı. «Iаpyrmaı, qazaqtyń súıegin zert­teıtin bir adam tabyldy-aý» dep shattandy.

Dereý ınstıtýttyń oqý bóli­mi­niń bir adamyn shaqyryp alyp, meni tanystyrdy. Sóıtsem bul adam da 30-shy jyldary antropologııany oqyp júrip, qýdalaýǵa ushyrap medısınaǵa aýysqan adam eken. Ol da qýandy. Aqyry meni medınstıtýtqa da stýdent retinde tirkep qoıdy. Sóıtip tórt jylda eki ınstıtýtty qatar oqyp bitirdim ǵoı...

– Medınstıtýtta ne oqydy­ńyz?

– Medınstıtýtta antropologııany oqytatyn ne ustaz, ne oqýlyq joq eken. Maǵan áýe­li máıithanamen jumys isteý tapsyryldy. Ol jerden adam­nyń dene qurlysy men ishki aǵza­larynyń ornalasý tártibin tolyq úırenip shyqtym. Men bitiretin jyly Táńir qoldap Máskeýden jergilikti ult ókilinen bir adamdy antropologııaǵa beıimdeımiz degen qaǵaz kele qaldy. Sóıtip qazaq balasy arasynan alǵashqy bolyp 1957 jyly antropolog bolý úshin QazKSR Ǵylym akademııasynyń  joldamasymen Máskeýge attandym.

 Ol kezde Máskeýde Mıklýho-Mak­laı atyndaǵy etnografııa ıns­­tıtýty (qazirgi etnologııa jáne antropologııa ınstıtýty) de­gen boldy. Antropologııa kafedra­sy osynyń ishinde eken. Bular meni áýeli úsh aı tájirıbeden ótip ke­lý­ge Zoologııa ınstıtýtyna jiberdi. Sonda baryp maımyldardy zerttedim. О́ıtkeni adam men maımyl arasyndaǵy súıek uqsastyǵy óte jaqyn.

Odan keıin Lenıngradtaǵy tanymal professor, ataqty psıholog maman Vıtalıı Lazarevıch Gınzbýrgke shákirttikke jiberdi. Bardym. Vıtalıı Lazarevıch ol tusta áskerı akademııada sa­baq beredi eken. Ol kisi meni ana­tomııalyq teatrǵa alyp baryp, sonda tolyp jatqan skelet súıek­termen tanys dep tastap ketti.

– Munda siz úırenetindeı súıek­ qory mol ma eken?

– Mundaǵy súıekterdiń al­ǵash­­qysy HVII ǵasyrdyń aıaǵyn­da I Petr patshanyń jarly­ǵymen jınalǵan dúnıeler eken. Osy jerden súıekti naqty antro­po­logııalyq zertteýdiń ólshemi men teo­rııasyn úırendim. Odan keıin baryp Máskeýdegi etnografııa ıns­tıtýtynyń aspırantýrasyna qabyldanýǵa bolady degen ma­­quldama aldym. Sonyń ózinde bir­den túsip ketkem joq, emtıhan tapsyrdym.

– Kandıdattyq  taqyrypty osyn­da oqyp júrip tańdadyńyz ba?

– Qazaq KSR Ǵylym akade­mııa­­­synyń joldamasymen oqyp jat­qandyqtan, me­niń  kandı­dattyq taqyryp tańdaýy­ma olar­­­dyń kelisimi qajet boldy. Iаǵnı qazaqstandyq jaǵ­daı­da taqyryp tańdaýǵa tıisti ekem. Biraq Más­­­keý «Qazaq­stanǵa qatysty taqy­ryp tańdaı almaısyń, sebebi onda sen zert­teıtin súıek qory joq» dedi. Bul pikir­ge akademııa kelis­pedi. Eki ortada sandalyp men júrmin...

Bir kúni ustazym G.Debes mar­­­­­­­qum shaqyryp jatyr degen ha­bar jetti. Barsam ol kisi aı­ta­dy: «Orazaq, QazKSR Ǵy­lym aka­demııasynyń basshysy Qa­nysh Sátbaev aǵań Máskeýge kel­di. Már­tebeli jıynda sóz sóı­leı­di. Sen sol aǵańa jolyǵyp máse­leńdi sheship al!». «Qup, taq­syr» dedim de, Qanekeńdi izdep jol­ǵa shyq­tym.

– Buǵan deıin Qanysh Iman­taıulymen jolyqpaǵan ba edi­ńiz?

– Joq. Sodan «Máskeý» qonaq úıine barsam, sonda túsken eken Qanekeń. Bólmesin bilip aldym da, erteńine keshki saǵat beste keldim. Kómekshisi kútip aldy. Qanekeń joq eken. Foıede kútip otyr­dym. Qanysh aǵa keldi. Sá­lem berip úlgerdim, bólmesine ki­rip ketti. On bes mınýttan soń «sha­qyryp jatyr» degen habar jetti. Bardym. Jaǵdaıdy bastan-aıaq aıtyp shyqtym. Meni muqııat tyńdap bolyp Qanysh aǵa «endi ne kerek?» ózime saýal qoıdy. «Qazaqstanda súıek qoryn jasaýymyz qajet». «Túsindim, budan basqa ne kerek?». «Súıek qoryn jasaıtyn ekspedısııa jasaqtaý qajet». Qanekeń bas ızedi. Maǵan burylyp «Dereý ekspedısııaǵa daıyndal!» dep buıryq berdi.

Arada úsh kún ótti. Instıtýt­tyń­ basshysy shaqyryp jatyr degen habar keldi. «Ne bop qaldy eken...» dep súrinip-qabynyp jet­tim. Dırektordyń aldynda Sátbaevtyń qoly qoıylǵan tele­gramma tur. Oqyp berdi. Qa­ǵaz­da meni ekspedısııaǵa basshy retinde taǵaıyndap, úsh aı ju­mys isteýge 12 myń rýbl, bir ma­shına, tórt ǵylymı qyzmetker ból­geni jaıly aıtylypty.

– Sodan...

– Sodan dereý Almatyǵa kel­dim de bir aptanyń ishinde qaǵaz-qujattardy ázirlep, kór qazýdy Semeı oblysynyń Shubar­taý aýdany jerinen bastap kettim. О́ıtkeni bul ólkede ashtyq jyl­­dary ıe­siz kómilgen adamdar kóp eken. Ke­lesi kezekte ataqty Qoıandy jár­meńkesi bol­ǵan Qarasor kólin aınal­dyra sú­ıek jınadyq. Bular da ashtan ól­­gender ǵoı... Artynan súıek jı­­naýdy Baıan óńirinde jal­ǵas­tyr­dym.

– Qansha súıek jınadyńyz?

– 300-den asa.

– Olardy qaıda jiberdińiz?

– Lenıngradqa. О́ıtkeni Qa­zaq­­standa súıek saqtaıtyn oryn joq. Qazir bul súıekter Kýn­st­kamerada saqtaýly tur.

–  Sóz sońynda aıtaryńyz...

– Sóz sońynda aıtarym: arheologter qazba jumysyn júr­gizgende tabylyp jatqan adam qańqasyn jınaýy kerek. Odan keıin ony saqtaıtyn oryn jasaýymyz kerek. Naǵyz tarıh osy. Qazirgi biz maldanyp júrgen arhıvtik derekter munyń qasynda túkke turmaıdy. Adamnyń násil-tegindegi genetıkalyq derekter álemniń eshqandaı qorynda joq. О́ıtkeni ol adamnyń ózinde ǵana saqtaldy. О́lgen soń súıeginde, tirisinde bir tal shashynda, bir tamshy qanynda saqtalady. Mundaı biregeılikti bolashaq urpaqtarymyz taný arqyly ózderiniń bir tekten shyqqan halyq ekenine maqtanatyn bolady.

Áńgimelesken

Beken QAIRATULY,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Sal-seriniń sońy

Qazaqstan • Búgin, 21:30

Jazda lager jetispeıdi

Qoǵam • Búgin, 21:27

GGG – CANELO: Er kezegi úshke deıin...

Kásipqoı boks • Búgin, 21:19

Alash ardaqtysyn túrki álemi ulyqtady

Ahmet Baıtursynuly • Búgin, 21:09

Shabandoz taqym qysyp oqıtyn jyr

Ádebıet • Búgin, 21:08

Bizdiń Saıyn

Ádebıet • Búgin, 21:06

Shavqat jeńiske jetti

Sport • Búgin, 21:05

Maǵjannyń qarasózderi

Ádebıet • Búgin, 21:05

Saf aýadaǵy serýen

Egemen Qazaqstan • Búgin, 21:02

Uqsas jańalyqtar