Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Jasandylyqtan aýlaq bolǵan abzal

Maquldanǵan emle erejeleriniń tórt tarmaǵyna tıesili usynyspen shektelmekpin. Olaı bolsa, 11-tarmaqtyń (Sózder biryńǵaı jýan ne jińishke úndesimmen jazylady: azamat, yntymaq, bosaǵa, turmys; ásem, memleket, izet, úmit, sóılem.) eskertýindegi: «Keıbir kirme sózderde úndesim saqtalmaı jazylady: quziret, qudiret, muǵalim, qyzmet, qoshemet, aqiret, qasıet, qadir, kitap, taýqimet, qaziret» degen erejege mynadaı usynysym bar: - quzyr men qudyrdyń tórkini bir. Sondaı-aq aqyr, qazyr qosh, qadyr sózderi – jýan býyndy sózder. Muǵalim dep jazyp júrgen arabtekti sózdi morfemaǵa jiktesek, muǵalym bolyp shyǵady. Kitap sózi kezinde kıtab degen arab sózin buzbaý nıetinen shyqqan, qazaqshasy kitáp bolady, sońǵy býynda «á» keletin sózder (kiná, kýá) sııaqty qoldanylady. Sondyqtan bularǵa ereje úndestikke baǵynbaıtyn qosymsha jalǵanýy retinde taǵaıyndalýy qajet. Sonda bul sózder quzyret, qudyret, qoshamet, muǵalym, aqyret, qadyr, kitáp, taýqymet, qasyret bolyp jazylmaq.

Egemen Qazaqstan

28-, 30-tarmaqtardaǵy eskertýlerge qarsymyn. Ur da jyq, as ta tók, bas qosý, at salysý, t.s. sııaqty tirkesterdiń frazeologııalyq tirkes ekenin eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Al frazeologııalyq tirkestiń uıysýyna qaraı zańdylyqtary bar. Sonyń ishinde frazeologııalyq tutastyqtar sózdiń analogi bola alady, mysaly: tóbe shashy tik turý, aq túıeniń qarny jarylý, jandy shúberekke túıý, t.s.s. tirkester sózdiń ornyna júre beredi. As ta tók, ur da jyq, ý da shý degender de osy sııaqty. Bul – dáleldengen zańdylyqtar. Sonda frazeologııalyq tutastyqty, ıdıomalardy aqtúıenińqarnyjaryldy, tóbeshashytikturdy, janyn shúberekketúıdi dep birge jazýymyz kerek pe?! Al defıspen jazylý máselesine kelsek, mundaǵy qaǵıda sol, defıs, eki sózdiń arasynda (al myna tirkes úsh sózden turady) analogııalyq jáne antıtezalyq qatynas bolǵanda, qoıylýǵa tıisti. «Ataý sóz qyzmetine kóshkeni» dep otyrǵanyna sebep – bir denotatty beıneleıdi degeni dep uqtyq. Sóılemderdiń de nomınatıvtik qyzmet atqara alatynyn eskersek, olardyń da keıde bir denotatty beretinin eskersek, sóılemdi de bos aralyqsyz jazbaqpyz ba?

Tól tarıhyn biletin, baǵalaıtyn jáne maqtan etetin halyqtyń bolashaǵy zor bolady dep senemin. О́tkenin maqtan tutyp, búginin naqty baǵalaı bilý jáne bolashaqqa oń kózqaras tanytý – elimizdiń tabysty bolýynyń kepili degenimiz osy.

(«Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynan)

Sondyqtan mundaı tirkester sózjasamnyń yqpalyna túskende birigip jazýǵa keledi, mysaly urdajyqtyq, ataqonystyq, atsalysýshylyq, atústilik degen sııaqty, al basqasha turǵyda bular bólek jazylýǵa tıisti.

Jalpy leksıkalanǵan frazeologızm degen termınniń ózi alogızmge urynyp turǵanyn qalaı ǵana kórmeı turmyz?!

Aınalyp kelgende, tilimizdiń shynaıy tabıǵatyn saqtaý kerek, jasandylyqtan aýlaq bolǵan abzal. Sonda keıin grammatologterdiń de jumysyn jeńildetemiz.

Al myna jurtshylyqtyń shet tilderden kirgen sózderdi jazýǵa baılanysty Orfografııalyq jumys tobyn kinálaýyn ádiletsizdik dep sanaımyn. Jumys toby jazarman tobyrdyń degenine kónýge májbúr bolyp otyr. Ekinshiden, osynda sóılegenderdiń sózi álipbıdi ózgertýge kelip saıyp jatyr. Oǵan Orfografııalyq jumys tobynyń quzyreti jetpeıdi.

Jantas JAQYPOV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory

Kúnniń mańyzdy jáne ózekti jańalyqtaryn «Egemen Qazaqstan» telegram kanalynan oqyńyz