Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Jasandylyqtan aýlaq bolǵan abzal

509 ret kórsetildi

Maquldanǵan emle erejele­riniń tórt tarmaǵyna tıesili usynyspen shektelmekpin. Olaı bolsa, 11-tarmaqtyń (Sózder biryńǵaı jýan ne jińishke ún­desimmen jazylady: azamat, yntymaq, bosaǵa, turmys; ásem, memleket, izet, úmit, sóılem.) eskertýindegi: «Keıbir kirme sóz­derde úndesim saqtalmaı jazy­­lady: quziret, qudiret, muǵalim, qyzmet, qoshemet, aqiret, qasıet, qadir, kitap, taýqimet, qaziret» degen erejege mynadaı usy­nysym bar: - quzyr men qudyr­dyń tórkini bir. Sondaı-aq aqyr, qa­zyr qosh, qadyr sózderi – jýan býyndy sózder. Muǵalim dep ja­zyp júrgen arabtekti sózdi morfemaǵa jiktesek, muǵalym bolyp shyǵady. Kitap sózi kezinde kıtab degen arab sózin buzbaý nıetinen shyqqan, qazaqshasy kitáp bolady, sońǵy býynda «á» keletin sózder (kiná, kýá) sııaq­ty qoldanylady. Sondyqtan bularǵa ereje úndestikke baǵyn­baıtyn qosymsha jalǵanýy re­tin­de taǵaıyndalýy qajet. Son­da bul sózder quzyret, qudy­ret, qoshamet, muǵalym, aqyret, qa­dyr, kitáp, taýqymet, qasyret bo­lyp jazylmaq.

28-, 30-tarmaqtardaǵy eskertýlerge qarsymyn. Ur da jyq, as ta tók, bas qosý, at salysý, t.s. sııaqty tirkesterdiń fra­zeo­­­logııalyq tirkes ekenin esh­kim joqqa shyǵara almaıdy. Al frazeologııalyq tir­kes­­tiń uıysýyna qaraı zańdylyq­tary bar. Sonyń ishinde frazeolo­gııa­lyq tutastyqtar sózdiń analogi bola alady, mysaly: tóbe shashy tik turý, aq túıeniń qarny jarylý, jandy shúberekke túıý, t.s.s. tirkester sózdiń ornyna júre beredi. As ta tók, ur da jyq, ý da ­shý degender de osy sııaqty. Bul – dáleldengen zańdylyqtar. Son­da frazeologııalyq tutas­tyqty, ıdıomalardy­ aq­túıe­niń­qarnyjaryldy, tóbe­­shashy­tikturdy, janyn sh­úberekketúıdi dep birge jazýymyz kerek pe?! Al defıspen jazylý máselesine kelsek, mundaǵy qaǵıda sol, de­fıs, eki sózdiń arasynda (al my­­na tirkes úsh sózden turady) ana­logııalyq jáne antıtezalyq qatynas bolǵanda, qoıylýǵa tıis­ti. «Ataý sóz qyzmetine kósh­keni» dep otyrǵanyna sebep – bir denotatty beıneleıdi degeni dep uqtyq. Sóılemderdiń de no­mınatıvtik qyzmet atqara alatynyn eskersek, olardyń da keıde bir denotatty beretinin eskersek, sóılemdi de bos aralyqsyz jaz­baqpyz ba?


Tól tarıhyn biletin, baǵalaıtyn jáne maqtan etetin halyqtyń bolashaǵy zor bolady dep senemin. О́tkenin maqtan tutyp, búginin naqty baǵalaı bilý jáne bolashaqqa oń kózqaras tanytý – elimizdiń tabysty bolýynyń kepili degenimiz osy.

(«Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynan)


 Sondyqtan mundaı tirkester sózjasamnyń yqpalyna túskende birigip jazýǵa keledi, mysaly­ ur­da­jyqtyq, ataqonystyq, atsa­lysýshylyq, atústilik degen sııaq­­­ty, al basqasha turǵyda bu­lar bólek jazylýǵa tıisti.

 Jalpy leksıkalanǵan fra­zeo­logızm degen termınniń ózi alogızmge urynyp turǵanyn qa­laı ǵana kórmeı turmyz?!

 Aınalyp kelgende, tilimizdiń shynaıy tabıǵatyn saqtaý kerek, jasandylyqtan aýlaq bol­ǵan abzal. Sonda keıin gram­ma­tologterdiń de jumysyn je­ńil­detemiz.

 Al myna jurtshylyqtyń shet tilderden kirgen sózderdi jazýǵa baılanysty Orfografııalyq jumys tobyn kinálaýyn ádilet­sizdik dep sanaımyn. Ju­mys to­­by jazarman tobyrdyń deg­e­nine kónýge májbúr bolyp otyr. Ekinshiden, osynda sóı­le­genderdiń sózi álipbıdi óz­ger­tý­ge kelip saıyp jatyr. Oǵan Or­fografııalyq jumys tobynyń quzy­reti jetpeıdi.

 

Jantas JAQYPOV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory

 

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qaıta kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:35

BQO-da Astana kúni atap ótiledi

Elorda • Búgin, 15:59

Almaty qalasy «sary» aımaqta

Koronavırýs • Búgin, 10:28

Uqsas jańalyqtar