100 • 31 Shilde, 2019

Kommýnıster kimder?

1337 ret kórsetildi

1920 jyly «Ushqyn» gazetiniń №25 sanyna shyqqan «Kommýnıster kimder?» maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz. 

 Kommýnıster kimder?

(joldas Kalınınnyń sózi)

Kommýnıst degen sózdi árkimder biledi. Biraq kommýnısterdiń duspany az emes. Onyń sebebei kommýnıst degen sózdiń asyl maǵynasyn durys uǵa almaǵandyq. Kommýnıst degenderdi mundaı bir bólek halyq – óziniń azǵana halqy úshin ǵana dúnıeniń bar jaqsylyǵyn izdep júrgender deýge bolmaıdy. Kommýnıst degender olar jalpy beınetqor halyqtyń kóshbasshylary. Bulardyń maqsuty esh halyqtyń ómirinshe beınet súrip, onyń úmitine joqtyq zaryn tartpasa eken hám ózi beınettenbeı beınet qylýshylardyń arqasynda rahatpen ómir súrýshiler de bolmasa eken degen.

Sonyń úshin adam balasynyń barlyǵy birdeı bolyp, tegis óz kúshterimen eńbek etip, ómir súrýlerin tileıdi. Ágár bireý eńbek etse, oǵan álinen keletin jumys berilýi tıis hám mámlákát qol astynda jalpy halyqtyń eńbegimenen tabylǵan halyqqa paıdaly nárseler bolsa, olar jurtqa tegis bólinip berilýi tıis.

О́z basyna bólek eńbek qylýdan shyǵyp, jalpy sharýa eńbek uıymyna birigý.

Qazirgi zamanda bizdiń bárimizge málim: bólek óz basymyzǵa bolmasa óz úıimiz úshin ǵana eńbek qylyp, bótenderden bólinip qalý múmkin emestigi. Bul maqaldy sharýalar munan birneshe júz jyldar shamasynda aınala toǵaı-orman , batpaqpen (tomar) qamaýly ár halyq tap-tabymen turyp, ómir súrgen zamandar da ǵana múmkin bolǵan. Bizdiń sovet Respýblıkasy úlken dalnyı vostoktan kúnbatysqa deıin, soltústikten ońtústikke deıin sozylady. Bul respýblıkanyń bir jerleri bar kúnniń kózi kisiniń qaq tóbesinen túsip, qyzdyryp turady. Ekinshi jerinde jaz úsh-aq aı bolady. Mine, osyndaı sebeptermen bizdiń mámlákátimizde bir túrmen sharýalyq júrgizý múmkin emes. Sonyń úshin de bir jerde egin egiledi, bir jerde temir-tas kómir tabady.

Osy ártúrli kásip etýshilerdiń barlyǵy da birinen-biri keregin almaı kúnelte almaıdy. Kommýnıster osylardyń barlyǵyn biriktirip, jalpy mámlákátta sharýa-eńbek uıymyn ornatpaq hám ol uıymnyń jemisin jalpy halyqqa birdeı úlestirmek. Bul jumys bir kisiniń qolynan kelmeıdi. Jalpy halyqtardyń eńbekteriniń kúshimen bolashaq.

Kommýnısterdi ne nárse qýattandyrady?

Bizdiń tutynǵan jolymyz .... shattyq. Sovet respýblıkasy úshin aq júrek, shyn yqylaspen qyzmet qylyp júrgenderdiń bári de sharshaýly. Sharshamaǵandar ....... Kim de kim halqyna jany aýyrsa, sol kisi aryna sharshaǵan. Biraq bizdiń kózdegen maqsutymyz bir mınýt demalýǵa pursat bermeıdi hám demalý degen nárse kózdegen maqsutymyz jaqyn, jeńýimizge kózimiz jetip, jeńý syzyǵyn attaǵaly turǵanda hesh múmkin emes.

Aldymen jeńip, sonan soń demalý kerek. Eger bizdiń qolymyzda zeńbirek, pýlemetter, qaharmandy qyzyl áskerler turǵan ýaqytta duspanymyzdy jeńýge taıap kelgen shamada sharshadyq dep berekemizdi ketirsek, keleshekte násil-násebepterimiz bizge aıtpaqshy: atalar, qoldaryńda qarý, zeńbirekter bola turyp, myń jyldyq jaýdy ... jeńýge taıap kelgende sharshaýdy qabyl qylyp, soǵystan qashyp, barlyq isti joıdyńdar dep. Kommýnıster jalpy eńbekshilderdiń shyn uldary, shyn qaharmandary. Olar búkil bıenetqor halyqtardyń aldynda ıa ólemiz, ıa bostandyqty beınetqorlarǵa alyp beremiz dep ant bergen sabazdar. Osy aıtylǵan bostandyq hám bolashaq: Pálektiń pańdary, aǵylshynnyń altyaýyz alpaýyttary hám Amerıkanyń fabrıkteri bul bostandyqty boldyramyz dep júrgen neshe mıllıon halyqty hám qaharman qyzyl áskerdi joıa-alashaq emes.

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodarda jer astynan sý atqylady

Aımaqtar • Búgin, 14:25

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

Uqsas jańalyqtar