Rýhanııat • 12 Tamyz, 2019

Qazaq sóziniń Qajymuqany

372 ret kórsetildi

Ádebıetimizdiń álem tanyǵan tulǵasy, zamana zańǵary, birtýar bilimpaz, qazaq rýhanııatynyń qaıratkeri, memleket mandatkeri Ábish Kekilbaıulynyń týǵanyna 80 jyl tolýy oraıynda kókeıde júrgen qurmet pen inilik izet oqyrman ortasyna tústi.

Ábish aǵa Kekilbaev týraly osy maqa­la­ny jazar aldynda oılanǵanymda, ol týraly bıylǵy Mańǵystaý saparynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti, Ábekeńniń syılas inisi Qasym-Jomart Toqaevtyń kópshilik aldynda aıtqan myna júrekjardy sózi oıy­ma orala ketip, maqalanyń máıegine aınaldy: «Halqymyzdyń rýhanı dúnıesinde Mańǵystaýdyń alatyn orny erekshe. Kıeli ólkeden shyqqan aıtýly tulǵalardy barsha halqymyz jaqsy biledi. Solardyń biregeıi – zańǵar jazýshy, kórnekti memleket qaıratkeri, qazaqtyń abyzy Ábish Kekilbaev. Ol – Elbasynyń senimdi serikteriniń biri retinde egemen elimizdi qurýǵa zor úles qosqan tulǵa. Ábish aǵamen men de talaı jyl áriptes bolyp, etene aralasyp, erekshe syılastyqta boldym. О́zderińiz jaqsy bilesizder, bıyl Ábish Kekilbaevtyń týǵanyna 80 jyl tolady. Qazir Ábish Kekilbaev mýzeıi salynyp jatyr. Aqtaýda ardaqty aǵamyzǵa arnalǵan eskertkish qoıylady. Oblys ákimine qurylys jumystaryn sapaly jáne ýaqtyly bitirýdi tapsyramyn. Mereıtoıdy biz tutas el bolyp, joǵary deńgeıde atap ótemiz. Men elordamyz Nur-Sultan qalasynda ótetin sharaǵa arnaıy ózim qatysamyn».

Men Ábish aǵamen 70-jyldardyń kúzinde alǵash ret tanysyp, keıin, 1994 jyly Joǵarǵy Keńestiń depýtaty bolǵan jyldarymda qaıyra aralasyp, týǵan inisindeı bolyp 30 jyldaı janynda boldym. 1977 jyldyń qazan aıynda «Lenınshil jas» gazetinde «Munaraly Mańǵystaý» degen kólemdi óleń-ocherkim jarııalanyp, sony oqyǵan Ábekeń meni izdetipti. Ol kezde aǵam partııanyń ortalyq komıtetinde sektor meńgerýshisi bolyp qyzmet atqarady eken. Menimen burynnan biletindeı sóılesken Ábish aǵa sol joly meniń «Máńgilik qozǵalys» degen ekinshi jyr jınaǵymdy baspanyń taqyryptyq josparyna kirgizýge kómek jasady. Odan keıin aǵamen etene aralasyp kete qoıǵan joqpyn, úlken qyzmettegi adam, mazasyn almaıyn degenmin.

80-jyldardyń aıaǵyna taman Ábekeń Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynan Joǵarǵy Keńestiń depýtattyǵyna tústi. Jumysta otyrǵan bir kúni maǵan telefon shalyp shaqyryp alyp, «Nege habarlaspaı júrsiń, kóp adam maǵan jol izdep júredi, sen qaıda júrsiń?» dep urysqandaı boldy. Sol joly eki másele qaraldy. Biri, Ábekeńnen suhbat aldym. Ol jastar gazetinde «Eń bas­tysy – el taǵdyry» degen atpen jarııalandy. Ekinshisi, sol jyly kúzde Mańǵystaýda toılanatyn Qashaǵan aqyn­nyń mereıtoıy­na daıyndyq ju­mysyna aralasýymdy jáne osy máselede onyń kómekshisi bolyp, únemi habardar etip otyrýymdy tapsyrdy. Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemelulynyń ol týraly joǵarydaǵy yqylasty lebizin tyńdaǵanda osy jaılar da jadyma túsip jańǵyryp, aǵaǵa degen saǵynysh boı kóterdi. Ásirese Memleket basshysynyń: «Ábish aǵamen men de talaı jyl áriptes bolyp, etene aralasyp, erekshe syılastyqta boldym» degen sózine men talaı kýá bolǵanym bar edi. Inisi de aǵasyn saǵynǵan eken dep oıladym, men de saǵynǵanmyn. Sol saǵynysh osy maqalaǵa alyp keldi.

Ábish aǵa týraly otyz jyldaı kezeńdegi jaılardy oıǵa alǵanda otyz maqala jazýǵa bolady. Aǵaly-inili bolyp syılasyp, keıde dos-áriptes retinde syrlasyp, árkez dámdes-saparlas bolyp qanattasyp júrgen ǵajaıyp kúnder zyrlap óte shyqty. Keıde ol Senat depýtaty kezinde turyp, ǵumyr keshken «Nursaıa» turǵyn-úı kesheniniń janynan ótkende jan-jaǵyma jaýtańdap qarap, kózime tanys besinshi kirer esikten Ábekeń kúlimsirep, «aınalaıyn» dep shyǵyp kele jatqandaı qaraǵyshtaı beretinim bar. Kóp kezdesý bolǵan jaılardyń biri de eske túsip otyr. 1994 jyly Ábish aǵa Mańǵystaý oblysynan Joǵarǵy Keńeske depýtattyqqa úmitker bolyp tústi. Men de Atyraý oblysynan depýtattyqqa túsip jatyr edim. Aqpan aıy. Qar qalyń, dala boran. Sondaı kúnderdiń birinde eki oblystyń shekaralyq qıylysar tusyndaǵy «Qaraqum» aýylyndaǵy klýbta kezdesip, Ábekeń týraly kút­pe­gen jerden sóz sóılegenim bar. Sonda kóztanys qarııalardyń aldynda Ábish aǵa: «Qazaqstan – boı jetip otyrǵan sulý qyzy bar kempir men shal» dep tolǵanǵany esten keter emes. Al Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń Senat Tóraǵasy kezinde elordadaǵy Ulttyq kitaphanada sóılegen sózindegi tolǵanysy halyq qaıratkeriniń 80  jyldyǵy qarsańyndaǵy baǵdarlamalyq tujyrym deýge ábden turarlyq: «Ábish Kekilbaevtyń qaıtalanbas qoltańbasy qazaq ádebıetiniń ǵana emes, álem ádebıe­­t­iniń qazynasyna aınalǵan. Kósemsóz sheberiniń shyǵarmashylyǵy boıynsha tereń zertteýler júrgizý – keleshek býyn ǵalymdarynyń aldyndaǵy mańyzdy mindet bolýy tıis. Sebebi Ábish Kekilbaevtyń oılary, fılosofııa­sy jáne jalpy rýhanı álemi muhıttaı tereń. Ábish Kekilbaevtyń ádebı álemi sheksiz dúnıe, kópqyrly, maǵynaly mura. Biliminiń kókjıegi sheksiz, biregeı tulǵa, ári jazýshy, ári ádebıettanýshy, ǵalym, tarıhshy, oıshyl, fılosof qana emes, memleketimizdiń damýyna eleýli eńbek sińirgen kórnekti memleket qaıratkeri. Bul – uly jazýshylardyń arasynda óte sırek kezdesetin qubylys». Oılanýǵa, oıanýǵa, qolǵa alýǵa jan salatyn jaqsy sóz emes pe!

Ábish aǵa – Ábish Kekilbaıuly týraly oılaǵanymda, ulttyq órkenıettiń órkeshindeı bolyp óresin kórsetken, sol arqyly álemdik rýhanııattyń áleýetine ar qosqan, ál qosqan, ár qosqan abyzdarymyz eske túsedi. Ult mádenıetinde ulaǵatty qurmetpen áz esimderi áýlıedeı atalatyn tórt abyz: Muhań – Muhtar Omarhanuly Áýezov, Qanekeń – Qanysh Imantaıuly Sátbaev, Ahań – Ahmet Qýanuly Jubanov, Álekeń – Álkeı Haqanuly Marǵulan esimderi halyqtyq parlamenttiń biraýyzdan daýsyn alyp, zaman dúrleri dep zańdy túrde moıyn­dal­ǵan. Zııaly qaýym zaıyrly ortada qazir osy tizimge Ábekeńdi – Ábish Kekilbaıulyn da qosyp, jalpyjurttyq peıilmen aıta bastady. Halyq tanyp aıtady, aqıqatyn anyq aıtady.

Ensıklopedııalyq erýdıt, joǵary deńgeıli ıntellektýal, parasatty passıonar, tanym men taǵylym sheberi, ádebıettiń úsh janrynyń úzdigi, qazaq sóziniń qarajorǵasy, qazaq prozasyna fılosofııalyq-dıdaktıkalyq oı aǵysyn qosqan qamshyger, izgiliktiń irgetasyn izgerlik maqsatta ustanǵan ustaz, kemel oıly kemeńger Kekilbaevtyń meńgergen mamandyqtaryn jipke tizgende, olar mynaǵan saıady: Ol, eń aldymen, Aqyn. Sosyn proza, dramatýrgııa, ádebıettaný, ádebıet syny, tarıh, fılosofııa, estetıka, ssenarıı salalarynda qalamgerlik qýat tanytqan tulǵa. Sonymen qatar ensıklopedıst, arhıvarıýs, ólketanýshy, jaratylystanýshy, qoǵamtanýshy, áleýmetttanýshy, halyqtanýshy, saıasatker, memlekettanýshy, dintanýshy, sáýlettanýshy, ónertanýshy, aýdarmashy, teatrtanýshy, jýrnalıst, pýblısıst, redaktor, gýmanıst, ınternasıonal, depýtat, asa kórnekti memleket qaıratkeri. Jáne osylardyń bárinde tıip-qashty talapker emes, talǵamy talaıdy jalt qaratqan tanymger boldy. О́kinishtisi, «boldy» dep aıtatynymyz.

Qazaq jeriniń telegeı Tetısten enshi alǵan Kaspıı teńizine jambasyn jalatqan jarty aralynyń qıyr shetindegi Ońdy degen kishkentaı aýylda dúnıege kelip, ózin dúnıege tanytqan, ózegi tereń – óz elin álemge tanytqan azamat boldy. «Soldat soǵysqa ketti» dep aǵa-dosy, belgili qalamger Kemel Toqaevtyń romanynda aıtylǵandaı, ákesi Kekilbaı Qoqymuly da soǵysqa ketti. Toqaev romanyndaǵy keıipker – Muhamed avtordyń óziniń teńkeıipkeri bolsa, Kekilbaı qaraly jyldarda qara jamylyp qalǵan qazaq áıelderiniń ortaq keıipkeri bolatyn. Ábekeń óziniń alǵashqy shyǵarmalarynyń biri – «Áke» lırıkalyq dastanynda qazaq balasynyń ultqa ortaq tragedııalyq bolmysyn oqyrman júregin dirildete kórsetti. Sol­dat soǵysqa ketti, soldat soǵystan keldi, soldat erlikpen qaza tapty, osylaı ómir jalǵasyp jatty. Jas ósti, ákeniń jolyn jalǵady.

Olaı bolsa keshegi surapyl soǵysta Stalıngrad maıdanynda erlikpen qaza tapqan kózi jasty, kóńili kúpti kógen­kóz­diń taǵdyry ony alyp aıdyn – áde­bıet­ke alyp kelmeýi múmkin emes-ti. Ernest Hemıngýeı jazǵandaı: «jazýshy bolý úshin baqytsyz balalyq shaq bolý kerek» degen sózdiń teginde, jany bar shyǵar. Jalǵyz ol emes, osyndaı yńǵaıdaǵy sózdi talaı qalamger aıtqan. Oǵan dáıek kerek bolsa, Qadyr Myrza Áli aǵamyzdyń «Jazmyshyn» qarasańyz, qaryq bolasyz da qalasyz.

Biraq Ábekeńmen bolǵan 25 jyldyq aǵaly-inilik kezeńde onyń bir sátke bolsa da «balalyq shaǵym baqytsyz boldy» degenin estigen joqpyn. Qaıta, aı mańdaıy jarqyrap, balalyq shaǵyndaǵy qyzyqty jaılardy eske alyp, arqa-jarqa kúlip, sondaı kezde ózimen qosyla kúlip, jelkildep, jelip ketetin buıra shashyn jalpaq alaqanymen artqa qaraı bir jasqap tastap jáne bir qyzyqty sátin eske túsirip, tershigen mańdaıynan tómen qaraı jol tartqaly turǵan terin Klara jeńgem usynǵan súlgimen bir qaǵyp tas­tap, áńgime pernesin odan ári qaǵatyn. Tek muny kóp adam kóre-bile qoıǵan joq, alyptyń ashylýy da sırek bolatyn. Nege ekenin bilmeımin, biraq bul men úshin jaqsy marapat-madaq ispetti edi, men kelgende aspany ashylyp, kóńiliniń kóleńkesin shýaq shalatyn. Amal neshik, endi mundaı kezdesýler bolmaıtyny aqıqat, biraq bul jaıttar bizdiń, kóz kórgenderdiń estelikteri arqyly kópke jete beredi dep oılaımyn.

Bir adamnyń boıyna osynshama bilim men bilikti, zerde men zeıindi, talant pen talǵamdy kim berdi degen suraq kóp jandy qyzyqtyratyny ras . Ádebıettegi jolyn «Altyn shýaq» atty jyr jınaǵymen aqyndyqtan bastaǵan Ábekeńniń ulttyq mektebi tarıhy talaıǵa ketetin, jeti jurt kelip, jeti jurt ketken kıeli Mańǵystaý. Atakúldiginiń baǵzy baıanynan da, jańǵyrǵan japan dalanyń zaman ashqan aıanynan da tálim alǵan ol alǵashqy prozalyq týyndylary «Bir shókim bult» pen «Bir ýys topyraqty» bergende qazaq sóz ónerine jańa tulǵanyń kelgeni aıan bolǵan-dy. Jetpisinshi jyldarda ádebıet synshylary «Dala balladalary» men «Ańyzdyń aqyry» povest-romanyn fılosofııalyq oı aǵysy meldegen týyn­dylar dep baǵalaǵany este. Biraq bul astarly da abyzdyq oı aǵystary onyń alǵashqy óleńderi men joǵaryda atalǵan «bir shókim» men «bir ýystan» bastaý alǵan. Keıin «Úrker» men «Eleń-alańda» Ábekeń buǵan deıin qazaq ádebıetindegi tarıhı romandardyń derektik-aqparattyq aýanyn kórkemdik-mazmundyq jaǵynan kemeldendire túsip, qazaqtyń sheshendik óneri men salt-dástúrindegi suńǵylalyq pen sarabdaldyqtyń, bitimgerlik pen mámilegerliktiń ulttyq qatparlaryn tereńdete ashyp, tarıhı romandarǵa qoıylatyn ádebı ólshemniń deńgeıin kórsetti. Tarıhı sanany jańǵyrtýdaǵy onyń romandarynyń qyzmeti ózinen keıingi tolqynǵa baǵdarsham boldy. Tarıhty tanyp jazý men talǵap jazýdyń jańa erejesi syndy úlgi keıin aqyndarymyzdyń tarıhı dastandarǵa dendep barýyna, sol arqyly poema janrynyń bıik beleske kóterilýine negiz saldy desek, asyra aıtqandyq bolmas.

Táýelsizdikke tikesinen tik turyp qyzmet etken taý tulǵa qalamynan týǵan «Azattyqtyń aq tańy» pýblısıstıkalyq jınaǵy egemen eldiń búgini men erteńin tereńnen tolǵap paıymdap, qamqorshyl parasatpen júıelengen naqyl men aqyl sekildi bolyp, rýhanı jańǵyrýdyń tuǵyryn bekite túsedi. Ol Rýhanı jańǵyrýdyń ulttyq prosesi júrip jatqan qazirgi kezeńde «Uly Dalanyń jeti qyry» atty Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy oılar mańyzdy min­det­­terge jol silteıdi. Táýelsizdik kezeńderinde úlken, tarıhı tulǵalardyń pýblısıstıkaǵa dendep qol urýy onyń zaman aldyndaǵy jaýapkershiligin, qoǵam aldyndaǵy parasatyn, jastar aldyndaǵy paryzy men qaryzyn qapysyz kórsetedi. Sondyqtan biz, oqyrmandar, prozashy Ábish Kekilbaevty joǵaltqan joqpyz, qaıta ony basqa bıik deńgeıden kórdik dep baǵalaýymyz kerek.

Ábish Kekilbaevtyń rýhanı bolmysy men zamanaýı tulǵasyn tereńirek taný úshin Mańǵystaýdyń tabıǵaty men tarıhyn jete bilgen jón degenim bar-dy. Qalamger qashanda týǵan topyraǵyna tartady. Týǵan eliniń tarıhyna tartady. Bala jastan kókiregine sińgen shejire men ózi kórip, bilip ósken jaıttarǵa etene den qoıǵandyqtan, onyń dúnıe taný bolmysy ózgeden oqshaý, ózindik erekshelikke ıe bolatyny sodan. Osy turǵydan kelgende, Kekilbaevty taný úshin Mań­ǵys­taý­dy taný kerek, Mańǵystaýdy taný úshin Kekilbaevty túsiný kerek. Dala fılosofııasynyń dáni de, máni de uly dalamyzda jatyr. Ábish álemi osynaý tarıhı aımaqtyń talaıly shejiresi men talǵamdy tanymyn kórsetetin kórneki qural sekildi. Ábish álemi degen teńeýge oryndy baǵa berý úshin áýeli uly dalanyń ulanǵaıyr tarıhyn kóńilge qondyrý kerek. Osynaý Dalany tanýǵa degen azamattyq oı kózi kerek.

«Osyndaı da ul týa alam degendeı, týǵan seni bul dala» dep Ábekeńniń bala kúnnen jan dosy bolǵan ultymyzdyń uly aqyny Qadyr Myrza Áli óziniń Qajymuqan týraly óleńinde jazǵandaı, bul maqalanyń atyn «Qazaq sóziniń Qajymuqany» dep qoıǵanym, bir keshte Ábekeńniń aldynda oǵan baǵyshtap osy sózdi aıtqanym bar edi. Sonda sóz qadirin bárimizden de tereń túsinetin Ábish aǵa meıirlene jymıǵan. Kópshilik dúr etip qozǵalyp, qoshamettep ketken-di. Aǵanyń rýhy shat bolar dep oılap, osy sózdi jáne bir oǵan baǵyshtap aıtýdy jón kórdim. Bul sózge kýá bolǵandar ortamyzda aman-esen júrip jatyr. Olar da «qaıtaladyń» dep kinálamas dep oılaımyn.

Muhtar Áýezovtiń ózi: «Qashaǵan – sózdiń dúldúli» dep erekshe baǵa bergen jyr jorǵasy Qashaǵan Kúrjimanulynyń 1989 jyly Aqtaý qalasyndaǵy eskert­kishin ashar kezde sóılegen Ábish aǵa sózin bastaı bere: «Qashekem, Qashekem» dep kóńili bosap, kózinen aqqan jasy kóıleginiń óńirine tamǵany bar edi. Amandyq bolsa, bıyl Aqtaý qalasynda «Ábish álemi» atty rýhanııat ortalyǵy ashylady. Sol kezde kúlli halyq jınalyp, Kaspıı teńizi de eńsesin kóterip, Dala dúrligip, Mańǵystaýdyń mańǵaz aspany bir shalqaıar. Sondaı bir saltanatty, shapaǵatty shaq 2009 jyly Ábish aǵam 70 jasqa tolǵanda, qaıratker azamat Qyrymbek Kósherbaevtyń óńir basshylyǵy kezinde bolǵan edi. Osynaý ordaly jıynda kesh tizginin ustap, asyl aǵalardyń aldynda meniń de bir shalqyǵanym bar edi. Endi «Ábish álemin» ashar kezde qazaqtyń bir azamaty sóz bas­tap: «Ábekem, Ábekem» dep onyń da janary botalap keter. Týǵan perzentiniń tulǵasyn tanyǵan Uly Dala sol kezde jáne bir shattanar.

Sol kún jaqyn bolsyn!

 

О́tegen ORALBAIULY,

Memlekettik syılyqtyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar