22 Qazan, 2019

Ýádege berik bol!

3359 ret kórsetildi

Qazaqta burynnan kele jatqan «Ýáde – qudaı aty» deıtin óte mándi tirkes bar. Nege mándi? О́ıtkeni ýáde buzylyp, onyń qoǵamdaǵy rýhanı hám ımanı qundylyǵy álsiregen jerde bereke qashady. О́ıtkeni ýáde degenimiz – qaýymdy berekesizdikten saqtaıtyn ári adamdar arasyndaǵy ártúrli qarym-qatynasty buzbaı ustap turatyn myzǵymas ustyn.

Kóshpendiler uǵymynda adamnyń adam­gershiligi onyń ýádege beriktigimen, basqadan artyqshylyǵy ýádesin oryndaı alatyn myqtylyǵymen ólshengen. Iаǵnı, ýádeniń ómirdegi mańyzy jaıly eskiden jetken:

Jerden jerdiń nesi kem?

Egin shyqsa, gúl ósse.

Erden erdiń nesi kem?

Ýádesin úde etse, – dep keletin maǵynaly jyr shýmaǵy bar. Sol sııaqty el arasynda kóp aıtylatyn qara óleń joldarynda «Qosh bol, sáýlem kórgenshe, Qaıta aınalyp kelgenshe, Ýádeńe berik bol, Men sendikpin ólgenshe» deıtin de tirkes bar. Munyń bári ejelgi qazaq qoǵamynda ýáde uǵymynyń mán-mańyzy óte zor bolǵanyna aıǵaq.

Sol sııaqty úlken jazýshy Ilııas Esen­berlınniń shyǵarmasynda burynǵy qazaq batyrlarynyń ýádege beriktigi jaıly myna bir támsil aıtylady. Birde Qyrym bıleýshisi Mamaı el ishin búldirgeni úshin noǵaılynyń Aqpanbet batyryn óltirip, jurtyn oırandaıdy. Aqpanbet ólerinde úzeńgiles serigi kegenes Ken Janbaıǵa adam shaptyryp: «Jalǵyz ulym Tastemirdi ólimnen qutqarsyn» dep odan aqyrettik ýádesin suratady. Ýáde alǵan Ken Janbaı batyr han jasaǵynyń aldynan shyǵyp Aqpanbettiń ulyna saýǵa suraıdy. Mamaıdyń qaharynan qoryqqan jasaq basshysy kónbeıdi. Aqyry aqyret ýádesin oryndaý úshin Ken Janbaı egiz ulynyń syńary úsh jasar Januzaqty dosynyń ulynyń ornyna ólimge berip, Tastemirdi qutqaryp ýádesin oryndapty. 

Halqymyzdyń rýhanı murasy ıslam dininde de ýádege asa mańyz bergeni baıqalady. Allanyń kálemi Quranda «ýáde» jaıly birneshe aıat bar. Mysaly, «Isra» súresiniń 34-shi aıatynda: «Bergen ýádelerińdi jáne jasasqan, kelisken sharttaryńdy oryndańdar» dep úkim etse, paıǵambardyń (s.ǵ.s) hadısinde «О́tirikshi, ekijúzdi adamnyń belgisi – ol ýádesinde turmaıdy jáne sóılese jalǵan aıtady» dep, sıpattaǵan eken. Demek kimde-kim jalǵanshyl bolsa, bergen ýádesinde turmasa – ol ekijúzdi. Al ekijúzdi adam jaıly musylman ǵulamalary aıat-hadısterge súıene otyryp, «Onyń orny tozaqtyń túbi» dep tápsir aıtqan.

Atam qazaqtyń «Er jigittiń eki sóılegeni ólgeni, emen aǵashtyń ıilgeni synǵany» nemese «Aıtylǵan sóz atylǵan oqpen teń» dep maqaldaýy joǵarydaǵy ıslam sharıǵatynyń qazaq ortasyndaǵy tutqasy ispettes.

Endi myna bir oqıǵaǵa nazar salaıyq. О́te ertede qoly qarýly jigit bir adamdy baıqaýsyzda óltirip qoıady. О́lgen adamnyń týystary qazydan «qanǵa-qan» úkimin suraıdy. Jigit aıtady: «Alysta turýshy edim, jaqyndarymmen qoshtasaıyn, qaryzdarymdy jabaıyn. Úsh kúnge mursat berseńiz». Qazy kópshilikke qarap: «Buǵan kepil bolatyn adam bar ma?» deıdi. Eshkim úndemeıdi. Sol kezde bir qarııa shyǵyp: «Men kepil bolamyn. Ol kelmeı qalsa, meniń basym alynsyn» deıdi. El-jurt ań-tań, óıtkeni bul qarııa ana jigitti tanymaıdy.

Arada úsh kún ótedi. Ýádeli kúni eldiń bári jaza alańyna jınalady. Álgi kisi óltirgen jigit joq. Jurt bitken onyń jolyna qarap tur. Biraq eshkim kórinbeıdi. El «jigit ótirik ýáde bergen eken, myna qarııaǵa obal bolatyn boldy-aý» dep oılaıdy. Bir kezde kópshilik alystan qara terge túsip júgirip kele jatqan jigitti kóredi. Onyń ýádesinde turǵanyna bári tańǵalady. Jigit aıtady: «Elim alys bolǵandyqtan ýaqyttan keshiktim, biraq bárine úlgerdim, endi ólimge daıynmyn». Ýádeden taımaǵan azamatqa el rıza. Jaǵdaıǵa qanyqqan ólgen adamnyń týystary da  «biz keshirdik» deıdi.

Qazy kópshilik aldynda ólim jazasy úkim etilgen jigitten: «Sen óletinińdi bile turyp keldiń, nege qashyp ketpediń?» deıdi. Ol: «Men ýádemde turmasam, keıin musylmandar arasynda ýádeniń quny jo­ıyla ma dep qoryqtym» deıdi. Qazy qarııaǵa burylyp: «Siz bul adamdy tanymaı turyp nege kepil boldyńyz?» deıdi. Aqsaqal: «Keıin musylmandar arasynda ýádege senýshilik álsireı me dep qoryqtym» depti. Ýádege berik bolaıyq, aǵaıyn!

 

Sońǵy jańalyqtar

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar