Úkimet • 12 Aqpan, 2020

Jyl basyndaǵy jedel ósim

46 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda elimizdiń 2020 jylǵy qańtardaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylary jáne respýblıkalyq bıýdjettiń oryndalý barysy qaraldy. Bul jóninde Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov, Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov, Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Aqyljan Baımaǵambetov baıandama jasady.

Makroekonomıkalyq kórsetkishterde oń qarqyn baıqaldy

Ulttyq ekonomıka mınıstri R.Dá­lenov atap ótkendeı, 2020 jyldyń bi­rinshi aıynyń qorytyndylary mak­ro­ekonomıkalyq kórsetkishterdiń oń qarqynyn kórsetti.

«Qańtarda IJО́ ósýi 3,6%-ǵa je­del­dedi, ótken jylǵy qańtarda 2,9% bolǵan edi. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestı­sııa 3,1%-ǵa ósti. Jyldyq ınflıasııa 5,6%-dy qurady. Bul 4-6% nysanaly dáliz sheńberinde», dedi mınıstr.

Ekonomıkanyń barlyq bazalyq salalarynda oń nátıjege qol jetkizildi. Qurylys 12,5%-ǵa, baılanys 9,8%-ǵa, saýda 5,2%-ǵa, ónerkásip 4,1%-ǵa, kólik 3,6%-ǵa jáne aýyl sharýashylyǵy 2,6%-ǵa ósti.

О́ńdeý ónerkásibi qarqyndy ósim kór­setýde. О́ńdeýdiń ósýi 7,8%-ǵa deıin jo­ǵarylady. 5 óńirde ortasha respýb­lıkalyq deńgeıden joǵary ósýi baıqal­dy. Onyń ishinde 3 óńirde 15%-dan 40%-ǵa deıingi aralyqta ósý tirkeldi. Atap aıtqanda, Qostanaı oblysy asa joǵary ósim kórsetti. Buǵan mashına jasaý salasy oń yqpal etti. Atyraý oblysy 18,2% jáne Túrkistan oblysy 15,2% ósim kórsetti.

О́ńirlerdiń kóbinde ınvestısııalar ósýde. Jalpy alǵanda, ınvestısııalardyń ósýi 3,1%-dy qurady. 7 óńirde ósim 20%-dan 76% aralyǵynda boldy. 1,8 ese deń­geıindegi eń joǵary ósýdi Shyǵys Qazaq­stan oblysy kórsetti.

Ekonomıkanyń bazalyq salalary arasynda eń joǵary ósý qurylys sektorynda baıqaldy, ol 12,5%-dy qurap otyr. Eń joǵary ósimdi Túrkistan oblysy kórsetti – 80%. Bul Túrkistan qalasyn oblys ortalyǵy retinde damytýdyń belsendi júrgizilip jatqanyn kórsetedi. 5%-dan (nysanaly ósý) joǵary kórsetkishke 6 óńir qol jetkizdi.

Qańtarda 732 myń sharshy metr tur­ǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Nur-Sultan, Almaty qalalarynda jáne Mańǵystaý oblysynda eń kóp turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.

Úkimettiń jyl basynda ótken keńeı­tilgen otyrysynda Memleket basshysy birqatar tapsyrma bergen bolatyn. Osyǵan baılanysty, Úkimet 2020 jyly qol jetkizilýi tıis nysanaly ındıkatorlardy aıqyndady. Olar: IJО́ ósimin 4,7-5%-ǵa deıin jetkizý; negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalar kólemin IJО́-niń 20%-yna deıin, shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesin 30%-ǵa deıin jetkizý; shıkizattyq emes eksport kólemin 18,6 mlrd dollarǵa ulǵaıtý (ıaǵnı 3,4 mlrd dollarǵa arttyrý); 15 mln sharshy metr turǵyn úı salý; 430 myń jumys ornyn qurý; halyqtyń naqty tabysyn 6%-ǵa arttyrý.

Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov memlekettik bıýdjettiń kiristeri eseptilik kezeńniń josparyna qaraǵanda 104,8%-ǵa, onyń ishinde respýblıkalyq – 86,8%-ǵa jáne jergilikti bıýdjetter – 153%-ǵa oryndalyp, respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeri 331 mlrd teńgeni quraǵandyǵyn aıtyp ótti. «Jergilikti bıýdjetterdiń óz kiristeri 75 mlrd teńgege artyǵymen oryn­dalyp, 217 mlrd teńgeni qurady. Asy­ra oryndalý somasynyń 68 mlrd teń­gesi salyqtyq túsimderge keledi» dedi ol.

Á.Smaıylov aıtqandaı, mem­lekettik bıýdjettiń shyǵystary esepti kezeńde 1 trln 50 mlrd teńgeni qurap, ótken jyldyń osy kezeńimen salys­tyrǵanda 5,1%-ǵa ósti. Respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary 1 trln 18 mlrd teńgege atqaryldy nemese 94,3%-ǵa oryndaldy. Jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary 213 mlrd teńgeni qurady.

Memlekettik satyp alý prosedýralary jáne bıýdjettiń shyǵystarynyń jumsalý barysy baqylaýda. «Qańtar aıynda 159 aýdıtorlyq is-sharalarmen 96 mlrd teńge bıýdjet qarajaty qamtyldy. Sonyń nátıjesinde 39 mlrd teńgege qarjylyq buzýshylyqtar anyqtaldy. Tekserý kezinde 33 mlrd teńgege buzýshylyqtar joıyldy», dedi Á.Smaıylov. Jalpy somasy 1 trln 730 mlrd teńgege 396 myńnan asa memlekettik satyp alý prosedýralary kameraldyq baqylaýmen qamtyldy. Á.Smaıylov osy jyldyń basty maqsattary bıýdjettiń kirisi men shyǵys bólikteriniń tolyqtaı oryndalýyn qamtamasyz etý, memlekettik satyp alýdyń biryńǵaı uıymdastyrýshysy qanatqaqty jobasyn iske asyrý, salyq jáne keden salalaryndaǵy bıznes-prosesterdi sıfrlandyrý jumysyn jalǵastyrý, aǵymdaǵy jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń jobalaryn qalyptastyrý ekenin atap ótti.

Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Aqyljan Baımaǵambetov osy jyldyń qańtar aıynda jyldyq ınflıasııa 5,6%-dy quraǵanyn habarlady. Azyq-túlik emes jyldyq ınflıasııa ótken aıda aksızderdiń joǵarylaýyna baılanysty benzınniń qymbattaýy esebinen 5%-ben salystyrǵanda 5,2%-dy qurady. «Azyq-túlik ınflıasııasy ótken jyldyń jeltoqsan aıyndaǵy 9,6%-ben salystyrǵanda jemis pen kókóniske, et jáne et ónimderine, nan-toqash ónimderi men jarmalarǵa, balyqqa, maılarǵa baǵanyń ósý qarqynynyń tómendeýi esebinen 9,2%-ǵa deıin baıaý­lady. Osylaısha byltyr belgilengen ınflıasııaǵa bul ónimder baǵasynyń ósýiniń qosqan úlesi birtindep tómendep, 2020 jyly azyq-túlik ınflıasııanyń baıaý­laýy kútilýde», dedi A.Baımaǵambetov.

3 aqpanda Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni jáne onyń paıyzdyq dálizin 9,25% deńgeıinde saqtaý týraly sheshim qabyldady.

2019 jyldyń jeltoqsan aıynyń sońynda depozıtter kólemi bir aıda 4%-ǵa artyp, 19 trln teńgeni qurady. Ult­tyq valıýtadaǵy salymdar 4,1%-ǵa, shetel valıýtasyndaǵy salymdar 3,9%-ǵa ósti. Sonyń nátıjesinde depozıtterdiń dollarlaný deńgeıi aldyńǵy jylǵy jeltoqsandaǵy 48,4%-ben salystyrǵanda 2019 jylǵy jeltoqsanda 43,1%-ǵa deıin tómendedi.

«Teńgedegi salymdar boıynsha mól­sher­lemeler tartymdy bolyp qala beredi jáne sheteldik valıýtadaǵy 2%-ben salys­tyrǵanda 14,5%-ǵa jetedi. 2019 jyldyń jeltoqsan aıynda ekonomıkaǵa beriletin nesıeler 13,9 trln teńge bolyp 1,4%-ǵa, onyń ishinde bızneske beriletin nesıeler 1,2%-ǵa, halyqqa beriletin nesıeler 1,6%-ǵa artty» dedi A.Baımaǵambetov.

 «7-20-25» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda 30 qańtardaǵy jaǵdaı bo­ıynsha 173,4 mlrd teńgege 15 134 ótinim maquldandy, onyń ishinde 146,8 mlrd teńgege 12 777 qaryz berildi.

Máseleni Premer-Mınıstr Asqar Mamın qorytyndylady. Onyń aıtýyn­sha, 2020 jyldyń birinshi aıynyń qory­tyndysy makroekonomıkalyq kór­setkishterdiń oń serpinin kórsetti. Qańtarda IJО́ ósimi 2019 jylǵy qań­tar­daǵy 2,9%-ǵa qaraǵanda 3,6%-ǵa deıin jyldamdady. Negizgi kapıtalǵa salyn­ǵan ınvestısııalar 3,1%-ǵa ósti. Ekono­mıkanyń barlyq negizgi salalarynda oń serpin baıqalady: qurylysta ósim 12,5%-dy, saýdada – 5,2%-dy, kólik salasynda – 3,6%-dy, taý-ken ónerkásibinde, óńdeý sektorynda, onyń ishinde mashına jasaýda – 21%-dy, qara metallýrgııada 17,5%-dy qurady. Ulttyq qordyń aktıv­teri 6,8%-ǵa 61,9 mlrd dollarǵa ulǵaı­dy, respýblıkalyq bıýdjetke túsetin kirister 929,7 mlrd teńgege jetti, ósý qarqyny 131%-dy qurady.

«Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev pen Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda bıyl alǵashqy aıdan bastap ekonomıkanyń ósý qarqynyn saqtaý qajet» dedi A.Mamın.

Premer-Mınıstr Atyraý, Túrkistan, Pavlodar jáne Shyǵys Qazaqstan oblys­tarynda osy jyldyń qańtar aıynda negizgi kórsetkishter boıynsha oń dınamıka baıqalatynyn atap ótti. Memlekettik organdar men óńirler basshylarynyń ınvestısııalardy tartý, shaǵyn jáne orta bıznesti damytý, eńbek ónimdiligin jáne halyqtyń naqty tabysyn arttyrý jónindegi jumysty kúsheıtýdi tapsyrdy.

 Koronavırýs tirkelgen joq

Koronavırýstyń taralýyna jol bermeý sharalary boıynsha aǵymdaǵy jaǵdaı men atqarylyp jatqan jumystar týraly Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Bir­tanov pen Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi baıandady.

Qazaqstanda koronavırýstyq ınfeksııa jaǵdaılary tirkelgen joq. Tek JRVI sımptomdary men joǵary tempera­týrasy bar 134 adam aýrýhanaǵa jatqy­zyldy, olardyń 106-sy saýyǵyp shyq­ty, 28-i ázirge stasıonarlarda emde­lýde. Naýqastardyń jaǵdaıy qanaǵat­ta­narlyq.

Medısınalyq uıymdar turǵy­lyqty jeri boıynsha Qytaıdan kel­gen azamattardyń densaýlyǵyn monıto­rın­gileý boıynsha jumysty jalǵastyrýda, 24 167 adam qamtyldy, onyń 1298-i – shetel azamattary. Sońǵy 14 kún ishinde QHR-dan kelgen 8 851 adam medısınalyq baqylaýǵa alynǵan, qalǵan 15 316-sy ınkýbasııalyq kezeńniń aıaqtalýyna baılanysty monıtorıngten shyǵaryldy.

Ortalyq referens-zerthana bazasynda Asa qaýipti ınfeksııalar ulttyq ortalyǵy Ulttyq bıotehnologııa orta­lyǵymen birlesip, koronavırýsty je­del dıagnostıkalaýǵa múmkindik bere­tin dıagnostıkalyq júıeni ázirledi. Ha­lyq­aralyq yntymaqtastyq aıasynda Ros­potrebnadzordan 2000 zertteýge dıag­nostıkalyq júıeler alyndy.

Búginde QHR aýmaǵynda 497 Qazaqstan aza­maty bar, olardyń – 337-si stýdent. 11 aqpanǵa deıin 217 Qazaqstan azamaty Beı­jiń qalasynan Nur-Sultan qalasyna jet­kizildi. QHR-dan 155 Qazaqstan azamatyn osyndaı reıspen ákelý josparlanǵan. Azamattardy elge evakýasııalaý jumystary aıaqtalǵannan keıin QHR aýmaǵynda Qytaıda qalýǵa nıet bildirgen 343 azamatymyz qalady.

Premer-Mınıstr Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasyna sáıkes Úkimet Qazaqstanda koronavırýstyq ınfeksııanyń taralýyna jol bermeý boıynsha barlyq qajetti sharalardy qabyldap jatqanyn atap ótti. «Búgingi tańda Qazaqstan aýmaǵynda koronavırýspen aýyratyndar tirkelgen joq. Jaǵdaı turaqty jáne Úkimettiń turaqty baqylaýynda» dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy Densaýlyq saqtaý mı­nıs­trligine sanıtarlyq-epıde­mıolo­gııalyq baqylaý jumys­taryn jal­ǵastyrýdy, Syrtqy ister mı­nıstrligine QHR-daǵy qazaqstandyqtarmen tyǵyz baılanys ornatyp, olarǵa qajetti kómek kórsetýdi tapsyrdy. Monopolııamen kúres organdary men Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń nazaryn dárihana jeli­lerindegi medısınalyq maskalar men vırýsqa qarsy preparattarǵa baǵany jasandy kóterýdiń jekelegen faktilerine aýdardy.

 Qordaıda jaǵdaı turaqty

Sondaı-aq Úkimet otyrysynda kún tártibinen tys Qordaı aýdanyndaǵy oqıǵa týraly másele jáne oqıǵa saldaryn joıý jónindegi Úkimet komıssııasynyń atqarǵan jumysy qaraldy. 

«О́zderińiz biletindeı, Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Berdibek Máshbekuly Saparbaev Jambyl obly­synyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy. Ber­dibek Máshbekuly Úkimet komıssııasyn basqarýdy jalǵastyrady» dedi A.Mamın.

Sonymen qatar Premer-Mınıstr úkimettik komıssııanyń jumysyn jal­ǵas­tyrýdy tapsyrdy. Úkimet tarapynan barlyq qajetti qoldaý sharalary kórsetiletin bolady.

B.Saparbaev atap ótkendeı, búginde Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda jaǵdaı turaqty. Jergilikti atqa­rý­shy organdar barlyq quqyq qorǵaý organ­darynyń qoldaýymen jumys júrgizýde. Sońǵy 5 kúnde 141 adam medısınalyq kó­mekke júgindi, onyń 19-y –  polısııa qyzmetkeri. 10 adam qaza tapty. Qaza tapqandardyń otbasylaryna ákimdik pen jergilikti demeýshilerdiń esebinen kómek kórsetildi. Komıssııa músheleri Memleket basshysynyń atynan ár otbasyna kóńil aıtty.

Búginde Qordaı aýdandyq aýrýhanasynda – 13 adam, Almaty qalasynda – 25 adam em qabyldaýda. Almatydan Qordaı aýdanyna 10 joǵary bilikti dáriger keldi. «Qyrǵyzstanǵa ketken barlyq 9 adamdy biz aldymen Almatyǵa ákeldik, sosyn Tarazǵa jetkizdik. Qazir ol jaqta adam joq. Barlyq qajetti medısınalyq kómek kórsetilýde», dedi B.Saparbaev.

Búginde Úkimet komıssııasy jergilikti turǵyndardyń kómegimen órtengen úıler men kommersııalyq nysandardy tekserip jatyr. Aldaǵy 1-2 kúnde komıs­sııa olardyń naqty sany men zardap shek­kenderdiń qandaı kómekke muqtaj ekeni jaıly aqparat beredi. «Bul úsh kúnde biz 5 aýyldyń turǵyndarymen kezdestik, olarǵa qandaı kómek kórsetiletinin naqty­ladyq. Jalpy, turǵyndar jaǵdaı­dy durys túsinip otyr. Keshe biz aqsa­qal­darmen kezdestik, olarmen sóılestik», dedi B.Saparbaev.

Úsh kún ishinde keıbir azamattar Qyr­ǵyzstanǵa ketip qalǵan. B.Saparbaevtyń aıtýynsha, eki kún ishinde 8 myńǵa jýyq azamat qaıtaryldy. Qazir barlyq mektepter, balabaqshalar qalypty rejimde jumys istep tur, barlyq dúkenderde de jumys bastaldy. «Qazir turǵyn úıler men saýda nysandaryn salýǵa jergilikti qurylys kompanııalary men jergilikti turǵyndar tartylatyn bolady. Biz bıznesmendermen, Qordaı aýdanynyń halqymen birlesip jumys isteımiz, olar kómektesýge ázir. Barlyǵy baqylaýda, jaǵdaı qalpyna keledi dep oılaımyn. Árıne, keıbir máseleler bar, olardy jaqyn arada sheshetin bolamyz», dep túıindedi sózin B.Saparbaev.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar