Aýyldy damytýdyń joly

AQSh-ta bul saladaǵy jyl­dyq kiris aınalymy – 110-115 mlrd dollar. О́kinishke qa­raı, Qa­zaqstanda bul sala ken­je qalǵan. Otandyq ańshy­lar oljaly bolmaq túgili, ákim­shi­lik kedergilerden attap basa almaı júr­genderine qapaly. Bul kásipti qolǵa almaıyn­sha, qa­zaq jerin­degi ań-qus­tar Qyzyl ki­tap­tyń tizimin to­lyq­tyra beredi, deıdi salalyq qaýym­dastyq ókil­deri. Oǵan brako­ner­lerdiń ań-qus­ty qynadaı qyrýy dálel.

Ańshylyq óner qazaqqa jat emes. At baptap, tazy júgir­tip, qus salǵan halyq úshin ańshy­lyq­tyń máni zor. Bul adam men tabı­ǵattyń úndestikte ǵumyr keshýi­niń aıryqsha formasy. Osy arqyly kóshpendiler tirshi­likke qajetin taýyp, jaýyn­gerlikke mashyqtanǵan. Alaıda búgingi ańshylyqta onyń izi de qalmaǵandaı. Osydan 10-15 jyl buryn elimizdiń janýarlar álemi alýan túrli ań-qustarmen erek­shelenetin. Qazaqstan tabı­ǵatynyń qaıtalanbas kórkiniń bir syry osynda jatqan edi. Biraq aqsha tabýdyń joly osy eken dep brakonerler baǵaly ańdardy birinen soń birin qyra bastady. О́kinishtisi sol, qazir brakonerlikpen kúres tabıǵat saqshylarynyń basty problemasyna aınaldy.

Atalǵan máseleden shyǵý­dyń amaly retinde memleket kezinde jekemenshik ań­shy­lyq sharýashylyqtardy damytýdy qolǵa alǵan-dy. Osy­­­­­laısha qorǵalatyn ta­bı­ǵı aýmaqtardyń qaýip­sizdigin qam­­tý qareketine kóshti.

«Bul sala maǵan jaqsy tanys. О́ıtkeni qarapaıym ańshylyqtan bastap, ań-qus sharýashylyǵymen tyǵyz aı­nalysqan adammyn. Qa­zaq halqynyń ómirinde ań­shy­lyqtyń alar orny bó­lek. Nege deseńiz, bizdiń ba­­balary­myz ańshylyqty bıik óner deńgeıine kóterdi. Saıysqa túsip, ulttyq meı­ramdardy atap ótken. Qa­zir memlekettiń úlken aýmaqty úzdiksiz kú­zetip oty­rýy múm­­­kin emes ju­mys. Son­dyqtan jeke ań­shy­­lyq sha­rýa­shylyǵyn da­mytý týra­ly sheshim qabyl­dan­dy. Eger eýropalyq táji­rı­bege súıe­netin bolsaq, ja­­­­baıy ań-qusty ósirýdi mıl­lıard­ta­ǵan dollar tabys áke­letin týrızmniń jeke tar­­maǵy retinde qarastyrý kerek. Osy arqyly jabaıy ja­nýar­lardyń et óndirisin da­­mytyp, brakonerlikti qys­­­­qartýǵa bolady. Qazaq­standa shekti lımıt jylyna 10-100 buǵyny qurasa, Kanada,Chehııa jáne Jańa Ze­landııada bul kórsetkish áldeqaıda joǵary. Eń bas­tysy, ańshylyq sharýa­shy­lyq aýyldarda jumys oryndaryn qurýǵa jol ashady. О́zderińiz biletindeı, búginde Qazaqstanda kóp­tegen aýyl joıylýdyń az-aq aldynda tur. Jumys­syzdyq beleń aldy, kóship jatqan halyqta esep joq. Qazir ýrbandalý úrdisi qarqyndy júrip jatyr. Bul Qazaqstan úshin qa­­ýipti qubylys. Máselen, iri qalalarda onsyz da ju­myssyz júrgenderdiń qa­tary az emes. Onyń ús­tine aýyl hal­qy qosy­lyp, jaǵdaıdy qı­yn­da­tý­da. Búgingi tańda qa­la­da­ǵy kúzetshiler, taksı júr­­gizý­shileri, tutastaı al­ǵanda qyz­met kórsetý sa­lasynda eń­bek etip júr­genderdiń ba­sym bóligi aýyl­dan kó­ship kelgender. Olardyń 70 paıyzy nesıe alyp kú­neltip júrgeni barshaǵa má­lim. Sondyqtan aýyl­da ańshylyq kásipti damytý oryndy bolar edi», degen oıy­men bólisti uzaq jyldar ań­shylyq sha­­rýashylyǵymen aına­lys­qan Ulttyq ǵylym aka­demııasynyń akademıgi Serik­bek Dáýkeı.

Zańdy jetildirý kerek

«Qansonar» ańshylar qo­ǵamdyq birlestigi Qostanaı óńirindegi ókildiginiń je­tek­­­shisi Anatolıı Ko­va­­len­­konyń pikirinshe, máse­leniń mánisi zańdyq nor­manyń shıkiliginde jatsa kerek. Elimizde ańshy­lyq sharýashylyqty júrgizýge baılanysty Úkimet bekitken arnaıy qaýly bar. Soǵan sáı­kes, kez kelgen ańshylyq sharýashylyq sýbektisinde ózine tıesili aýmaǵynyń kó­lemine, sondaı-aq sanatyna qaraı qoryqshylar bolýy tıis. Gáptiń bári osynda deıdi ká­nigi ańshy. Mysaly, búginde Qostanaı óńirinde 22 tabıǵat paıdalanýshy bolsa, atalǵan aımaqta resmı bekitilgen qo­ryqshy sany – 452. Shartty túrde olardyń jalaqysyn 60 myń teńgege baǵalasaq, bir aıda – 26 mln teńge, al jylyna 300 mln teńgeden asa qa­rajat jumsalady. Onyń ústine tehnıka jáne basqa da kerek-jaraqty esepke al­­ǵan­da, tek bir jyldyń ózin­­de qoryqshylardy qam­ta­ma­syz etýge jarty mlrd teń­geden asa qara­jat qajet. Bul aqylǵa qo­nymsyz deıdi te­ris­keıdiń turǵyny. Sebebi ta­bıǵat paı­dalanýshylaryn­da mun­daı kólemdi aqsha joq. Alaıda sharýashylyq ıe­leri osy talapqa kónýge máj­búr. Barlyq kiltıpan osy bu­ı­ryqta jatyr degen bir­les­tik jetekshisi ony qaı­­ta qa­rastyrǵan jón dep esep­teıdi.

– Qostanaı aımaǵynda ań­shylyq sharýashylyqty júr­gizýge 16 mln gektar jer te­limi qarastyrylǵan. Osy aýmaqtyń qaýipsizdigin qam­tý úshin 452 qoryqshy kerek. Bul paradoks. Nege? Qoryqshy belgilengen 8 sa­­ǵatynda ju­mys istep shy­ǵady. Al bra­konerler táý­lik boıy jú­redi. Son­dyq­tan bul talap bra­konerlikti aýyzdyqtaýǵa kó­mektesedi degenge sený qı­yn. Osy rette basqa tetik­terdi oılastyrǵan durys. Kór­shiles Reseı elin alyp qa­raıyq. Ol jaqtaǵy ańshy­lyq sharýashylyqtar qansha qo­ryqshy qajet bolsa, son­sha ustaıdy. Bul oraıda ań­­shylyqqa qatysty barlyq máseleni salalyq sharýashylyqtarǵa bergen tıimdi. Iаǵnı, jergilikti ózin ózi basqarý fýnksııasyn en­gizgen artyq bolmaıdy, – dedi A.Kovalenko.

Joǵaryda aıtylǵan ýáj­­di tıisti vedomstvo da joq­­qa shyǵarmaıdy. Eko­lo­gııa, geologııa jáne tabıǵı re­­­sýrstar mınıstrligi Or­man sharýashylyǵy já­ne ja­­nýarlar dúnıesi komı­tetiniń tóraǵasy Ashat Qaı­narbekovtiń sózine súıensek, jyldan-jylǵa ańshylyqtan túsetin tabys azaıyp keledi. Sharýanyń shatqaıaqtaýyna qarajat jetispeýshiligi men zańnamalyq tetiktiń álsiz­digi sebep ekenin alǵa tartty komıtet tóraǵasy.

– Qazir elimizde 860-tan astam ańshylyq sha­rýa­shylyq bar. 2019 jy­ly olardy da­mytýǵa 3 mlrd teńgeden as­tam qa­ra­jat jumsaldy. Byl­tyr ań aýlaý maýsymynda res­pýblıka boıynsha 187 myń ańshy tirkeldi. Onyń ishinde 429 ańshy shet­eldik. Qordalanǵan má­selelerdi she­shý boıynsha jáne jalpy ańshylyq sha­rýashylyǵyn damytý maqsatynda qoǵamdyq uıymdarmen birlesip, osy salanyń strategııasy ázir­lenýde. Atalǵan qujat bıyl ma­myrǵa deıin daıyndalyp, bekitiledi dep josparlanyp otyr. Keler aıdyń orta­­synda onyń jobasy ań­shylyq qaýymdastyqtarǵa usy­nylady, – dedi vedomstvo basshysy.

Qaldyq qaǵıdasy men qarjy­landyrý – ańshylyq kásip­tegi seńniń qoz­ǵal­ma­ýyna taǵy bir se­bep. Bul Par­­lament depý­tat­ta­ry­nyń pikiri. Májilis depý­ta­ty Roman Kım aýyl sharýa­shy­ly­­ǵyna sýb­sıdııa retinde 300 mlrd-tan astam teńge bólinse, so­nyń 10 paıyzyn ańshylyq jáne orman sharýashylyǵyna berýge usynys jasady. Eý­ropany mysalǵa keltirgen de­pýtat, kári qurlyqta tek ań­­shylyqtyń ózinde mal sha­rýashylyǵymen para-par et óndirisi jolǵa qoıylǵanyn aıtty. Máselen, elimizde 200 myń tonna qus etiniń teń jartysy ımportqa tıesili. Al bul olqylyqtyń ornyn qyrǵaýyl syndy dala qus­taryn ósirý arqyly tol­tyrýǵa bolar edi. Mine, osyndaı máseleler ań­shylyq qojalyqtardyń rólin arttyra túsedi.