Qazaqstan • 31 Naýryz, 2020

Túrki tilderi neshe álipbı nusqasyn qabyldady?

246 ret kórsetildi

Túrki tilderiniń ishinde túrik jazýy 1928 jyly, ázerbaıjan 1991 jyly, ózbek, qaraqalpaq, túrkimen jazýlary 1993 jyly latyn álipbıine kóshti.

Qazaq jazýy búginde basynan keshirip jatqan sátsizdikter tek «bizdiń jazýdyń mańdaıyna jazylǵan» ba eken, álde ózge baýyrlarymyz da bul kúıdi keshti me eken? Osy saýalǵa jaýap izdeý maqsatynda:

- álipbılerin túzetýsiz, ózgertýsiz turaqtandyryp alǵan túrik tilderi bar ma?

- f, v, h, c áripteri kirme sózderdi tańbalaý úshin ǵana alyndy ma?

-  álipbıde w, y áripteri bar ma? degen naqty máselelerge nazar saldyq.

 ...Túrik jazýy 1928 jyldyń 1 qarashasynda M.K.Atatúriktiń «Jańa túrik áripteriniń qabyldanýy men qoldanýy týraly» zańymen latyn álipbıine ótti. 1929 jyly aldymen memlekettik mekemeler kóshe bastady. Biraq 1-maýsymǵa deıin is-qaǵazdarda arab grafıkasy qatar qoldanyldy. Al maýsymnan bastap múldem tyıym (!) salyndy, ıaǵnı eski jazýmen «qoshtasýǵa» 6 aı ǵana mursat berdi.

Sóıtip, Túrkııada latyn álipbıine ótý bar-joǵy 1 jylda birjaqty boldy (Fazyljanova A. Túrkııa, Ázerbaıjan, О́zbekstan Respýblıkalary ulttyq tilderiniń latyn grafıkasy negizindegi jańa álipbıge kóshý tájirıbesi // Latyn grafıkasy negizindegi qazaq álipbıi: tarıhy, taǵylymy jáne bolashaǵy A., Arys, 2007. 139b)Álipbıde túrik tiliniń ózine tán 6 árpi, latyn-aǵylshyn standartynyń 23 árpi bar. S árpiniń mániózgertilip, ol <j> dybysyn berdi (keńestik túrki álipbılerinde sh dybysyn bergenin bilesizder)Daýystylardyń jińishkesin ýmlaýtpen tańbalaý, daýyssyzdardy brevıs, sedıl tańbalarymen berý osy túrik jazýynan bastalady. Eki erinniń jýysýy arqyly jasalatyn v (v), f (f) dybystarynyń tańbasy bar, w, x áripteri joq. w árpiniń joqtyǵy túrik tilindegi v dybysy jáne árpi osy fonemaǵa sáıkes, mysaly, işlev, ve, devam, mevcut, vatandaş, ver, devinişsel, sevap.

Jáne ń, q dybystaryna árip berilmegen. Onyń esesine ch dybysyna ç tańbasy berilgen. Sóıtip, osy túrik álipbıi keńestik túrki álipbılerinen ózgeshe quramda, keıin jalǵyz ózi 60 jyldan artyq ýaqyt jazba tilderine qyzmet etip jatty. Keıin keńester odaǵy taraǵanda túrki elderiniń baýyrlasýy jazýdy ortaqtastyrýda degen nıetpen Stambýlda Marmara ýnıversıtetinde 1991 jyldyń 18-20 qarashasynda konferensııa ótedi. Onda túrik álipbıiniń ústine 5 tańba alynyp, ár til ózine tán álipbı jasaýdy uıǵarysady. Sımpozıýmda qabyldanǵan ortaq túrki álipbıi mynaý edi: a, b, c, ç, d, e, ä, f, g, ğ, h, h, ı, i, j, k, q, l, m, n, ñ, o, ö, p, r, s,ş, t, u, ü, v, w, y, z (Túsipbekuly J, «Alash aınasy»,  26 Jeltoqsan 2011).

«Adamzat tarıhynda túrkilerdeı túrli álipbı qoldanǵan halyq óte az. Osy arada biz aqparattyq keńistigimizdi jańartý maqsatynda ótken ýaqyttardaǵy jáne búgingi tańdaǵy túrkiler qoldanǵan túrli álipbılerdi bir retke keltirýge múddelimiz» degen strategııalyq maqsat qoıdy, basqosýda sóz alǵan Nádir Dáýlet (Marmara ýnıversıtetiniń dırektor keńesshisi Nádir Dáýlettiń sózi // 18-20.11. 1991. ótken  «Qazirgi tańdaǵy túrki álipbıleri» atty halyqaralyq sımpozıým jın. Aýd. Jorabaı Temirlan).

90 jj. alynǵan saýalnamaǵa sensek, ázerbaıjandard 52%, ózbekterd 82 %, qazaqtard 79%-y basqa álipbıge kóshýge qarsy bolǵan eken (Latyn grafıkasy negizindegi qazaq álipbıi: tarıhy, taǵylymy jáne bolashaǵy ... 97b.) Sondyqtan alǵashqy bolyp ázerbaıjan jazýy latyn grafıkasyn qabyldady.

... Ázerbaıjan jazýy túrik álipbıin, ortaq Stambul jobasyn negiz etti. Qazirgi álipbı quramy mynadaı: a, b, s (dj), ç d, e, á, f, g, ğ, h, h, ı, i, j, k, q, l, m, n, o, ö, p, r, s, ş, t, u, ü, v, y, z. Kirme dybystardan f, x, v áripteri bar. v árpi tól sózderde erin-erin jýysyńqy uıań dybystyń tańbasy retinde, bizdiń úndi ý dybysynyń, keıde b dybysynyń ornyna jazylady, mysaly, (já, ıa, jáne), vicdan (ojdan), ver (ber), vacib (ýájip, mańyzdy), var (bar), davran (dáýren), vəziyyət(jaǵdaı), ev (úı), dünyəvi (dúnıeýı). Jáne orys tili arqyly engen sózderde jazylady: konstruktiv,Avropa, fevral, vagon, velosiped, volt, travma. Sondyqtan álipbıde w árpi joq.

Álipbıde h árpi de, h árpi de bar, eki áriptiń qoldanysynda aıyrmashylyq joq sııaqty, jarysyp qoldanylady deýge bolady, mysaly: çox(óte kóp), vaxt (ýaqyt), əvvəlcədə (áýelde), yaxın(jaqyn), sıxıntı (qıynshylyq), əxlaq (ahlaq), yaxşı(jaqsy) jáne müharibə (soǵys), hissə, silah (qarý), hal, səhiyyə, şübhəsiz, böhrana (daǵdarys).

Álipbıde s árpi bar, ol affrıkat ch-ny beredi.Álipbıde s árpiniń tańbasy joq, s árpimen jazylady: konsert, sement.

Úndi ı daýyssyzy ý árpimen beriledi.Ázerbaıjan tilindegi sóz basyndaǵy ı qazaq tilindegi j dybysyna sáıkes, mysaly, yaranır, yox, yer, yaralı, yaşadı, yardım. I úndisine de sáıkes, mysaly, qeyri, üsyankar, müəyyənlik. Keıde i daýystysymen qatar qoldanylady, kəşfiyyat(zertteý), cəfəngiyyat, ehtiyac (qajettilik), əməliyyat (operasııa), məsuliyyət (jaýapkershilik). Jeke i árpimen de jazylatyn sózder barshylyq: nəticə, kiçik, insan. Kirme sózderde de i men iy áripteriniń qoldanysy ala-qula tárizdi, mysaly, komissiya, konstitusiya, texnika. Álipbıde ń dybysy joq.

Álipbıdiń bul quramy 1992 jyldan beri ózgermegen. Onyń sebebi túrik álipbıiniń tájirıbesin qoldanǵandyqtan. Sondaı-aq álipbıdi emes, orfografııany jetildirý arqyly jazýlaryn túzetip otyrǵannan.

...Álipbı ózgertýdiń «jarqyn úlgisin kórsetken» ózbek jazýy boldy. Alǵash 1993 jyldyń 2 qyrkúıeginde qabyldanǵan ózbek álipbıiStambul basqosýynda usynylǵan ortaq álipbıdi negizge alǵan-dy:  a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, x, y, z, ç, ğ, ɉ, ñ, ö, ş, ʼ(Özbekiston Respublikasiniñ Qonuni. Lotin yozuviga asoslañan özbek alifbosini joriy etiş töğrisida 02.09.1993),  álipbıde 31 árip, 1 dáıekshe boldy.

1995 jyly álipbı kúrt ózgerdi: ş árpi sh, ç árpich, ñ-ng bolyp, qosar árippen jazylatyn boldy. ɉ tańbasy alynyp, dj, j dybystary j árpimen ǵana beriletin boldy. ö, ğ tańbalary endi apostrofpen belgilenetin boldy. S árpiniń ózi joq, biraq qaıdan kelgeni belgisiz, sh qosary shyqty (qazaq álipbıindegi keleńsizdiktiń ushyǵy osy álipbıge baryp tirelgenin kórip otyrsyzdar).

f, v, x áripteri bar. V árpi v dybysyn da, ý dybysyn da beredi, mysaly: vatan.

Álipbıde h árpi bolsa da, h árpi kırıldegi qyzmetinde jumsala beredi, mysaly, muxtaram,mexmon, xalq, hech qanday, hato. 

ı dybysy ázerbaıjan álipbıindeı ý árpimen, ı árpi i árpimen berildi, sóz basyndaǵy ı dybysy qazaq tilindegi j dybysyna sáıkesedi, mysaly: yahshi (jaqsy), yashil (jasyl), yuboraman (jiberemin), yoki (ıakı), yetti (jeti), yetmish (jetpis), sirk (sırk).

s árpi s-men de, ts-men de jazyldy: sirk, mototsikl, tsement, sisterna, sirkul, tsellofan, silindr, sitrus, sellyuloza.

Álipbıdi ózgertýge usynystar áli aıtylyp jatyr. Mysaly, 2019 jyly qosarlar men apostroftardy alyp tastap, ç, ş, ǵ, ó tańbalaryn usynǵan, ıaǵnı «bizdiń akýt bar» jańa nusqa usynyldy. S árpin de álipbıge alǵylary keledi.

Sonymen, álipbı 2 ret ózgerse de, latyn álipbıi ulttyq álipbıge aınala almaı otyrǵandyqtan ózbek jazýynyń latynǵa tolyǵymen kóshýi baıaý. Aldymen 2000 jyly tolyq aıaqtalady dedi, odan keıin 2005j, sosyn 2010j, odan 2015j, endi 2021 jyly jańa álipbıge kóshedi deıdi.

...Al túrkimenniń jańa álipbıi óz «ómirin» tipti «tartý-taralǵy» bolýdan bastaǵan: Túrkııa prezıdenti 1993j. Túrkimenstanǵa barǵanda Túrkimenstan prezıdenti syı-syıapat retindetúrkimen álipbıin latynǵa kóshirý týraly buıryqqa qol qoıǵan. Latyn álipbıimen jaryq kórgen alǵashqy kitap ta – Prezıdenttiń óz kitaby boldy.

Al álipbıdiń ishinde odan da ótken «tosynsyı» boldy. О́ıtkeni álipbı ortaq Stambul jobasyna baǵynbaıtyn edi, jańa nusqa boldy: a, b, c, d, e, ea, f, g, h, i, j, h jh, k, l, m, n, ng, o, q, p, r, s, sh, t, ts, u, v, w, x, y, z.

Túrkimen álipbıin jasaýshylar latynnyń 26 árpimen ǵana «ońaı shyǵyp ketemiz» dep oılady. Latynnyń barlyq árpin paıdalandy, biraq keıbiri «úsh uıyqtasa da túsine kirmegen» dybystardy tańbalady: q árpi ó dybysyn, v árpi ú dybysyn, x árpi y dybysyn berdi. Al á dybysy, bizdiń 2017 jyldyń 11 qyrkúıegindegi alǵashqy álipbıimizdegideı, ea qosar tańbasymen, dj dybysy jh, ń dybysy ng, sh dybysy sh, s dybysyn da «jarylqap», ts-men berdi.

Biraq 4 aıdan keıin basqa alfavıt bekidi. Álipbıdiń quramyn kózben kórmese bolmaıdy, óıtkeni onda dollar, ıen jáne fýnttyń belgileri (!) bar: a b ç d e ä f g h i j £(dj) k l m n ñ o ö p r s $¢ (sh) t u ü w y ¥ÿ z. Biraq álipbıde ortaq túrki álipbıiniń áripteri boldy.

Árıne, bul álipbı de qabyldanbaıdy. Sońynda túrkimen álipbıi oǵyz topty tilderdiń, ıaǵnı ózine uqsas túrik, ázerbaıjan tilderiniń álipbıine uqsas álipbıdi qabyldady. «At aınalyp qazyǵyn tapty». Tek ózgesheligi dj dybysyn - ž, ń dybysyn -  ň,  ydybysyn – ı tańbasymen emes, ý árpimen, al ıdaýyssyzyn ý árpimen, ý daýyssyzyn w árpimenberdi. Sonda túrkimen jazýy oǵyz tobyndaǵy tilderden <j> dybysyn ž-pen, <dj> dybysyn j-men, <y> daýystysyn ý-men belgilenýi arqyly ózgeshelenedi.

Sóıtip, túrkimen jazýy da «er kezegi – úshinshisinde»  turaqtady. О́zbek jazýy 2 ret ózgerse de, ulttyq jazýyn jasaı almaı otyr, al túrikmen jazýy 3 ret ózgerip, úshinshisinde ulttyq jazý jasady.

Qazirgi túrkimen álipbıi mynadaı: a, b, ç d, e, ä, f, g, h, i, j, ž, k, l, m, n, ň, o, ö, p, r, s, ş, t, u, ü, w, y, ý,z. Álipbıde 30 árip bar, onyń 8-i dıakrıtıkalyq tańbamen. f, w áripteri de bar. W árpi kırılálipbıindegi v (ý) árpiniń ornyna qoldanyldy: owaz-ovaz, we-ve, howa-hova, suwuň. Kerisinsheálipbıde v árpi joq. V árpimen keletin kirme sózderw árpimen jazylady: wolt, awto, wagon. x, s áripteri joq. S árpi bolmasa da, s árpinen jasalǵan ç árpi bar.  

...Qaraqalpaq tili ózbek jazýymen ilesip, 1994jyldyń aqpan aıynda jańa álipbıin bekitti: a, ä, b, d, e, f, g, ğ, h, x, ı, i, j, k, q, l, m, n, ň, o, ö, p, r, s, ş, t, u, ü, v, w, y, z (Birgit N. Schlyter The Karakalpaks and other language minorities under Central Asian state rule // Prospects for Democracy in Central Asia. Swedish Research Institute in Istanbul, 2005. S. 86-87.).

Bul álipbı, árıne, ortaq túrki alfavıtinenshyǵaryldy. Alaıda 1995j. ózbek álipbıimen birge, qaraqalpaq álipbıi de kúrt ózgerip, dıakrıtıkalyq tańbalardyń ornyna dıgraftar men apostrofy bar áripter qoldanyldy. 1995j. álipbı quramy mynadaı boldy: a, a‘, b, d, e, f, g, g‘, h, x, ı, i, j, k, q, l, m, n, n‘, o, o‘, p, r, s, t, u, u‘, v, w, y, z, sh.

2009j. bul álipbı taǵy ózgerdi. 8 qazandaǵy jarlyqta ts árip tirkesi c árpine almasty. eo, o‘ áripteri tól sózderdiń basynda yewo jáne wo‘ bolyp jazyldy.  árpi I‘i‘ bolyp jazyldy.Ch dıgrafy, f, x, v, w áripteri paıda boldy. V árpi kirme sózderdi jazý úshin jáne orys teginiń jurnaǵyn qabyldaǵan qaraqalpaq ultynyń famılııasyn jazý úshin aldy: povest, avariya, radiotelevidenie, aktiv. Álipbıde h árpi bolsa da, h árpi burynǵy qyzmetin, sóz maǵynasyn aıyrmaı jumsala berdi, mysaly: jayxun, ha'm, diyxan. ıdaýyssyzy ý árpimen jazyldy. Daýystylar ózbek álipbıindegideı apostrofpen berildi, daýyssyzdar apostrofpen de (g‘, n‘), árip tirkesimen de (ch, sh) tańbalandy. Kırıldegi ı, ý áripteriniń quramy ajyratylyp jazylady: diyxan, tárbiya, ádebiyat, kiyik; juwsan, úyretiw, ósiriw, rawajlandiriw, túsindiriw, oqıwshı.

Endi latyn grafıkasyn qoldanatyn túrik, ázerbaıjan, ózbek, túrikmen, qaraqalpaq alfavıtterin kestemen salystyraıyq. 

túrik

ázerbaıj.

ózbek

túrkimen

qaraqalp.

dybys

a

a

a

a

a

a

b

b

b

b

b

b

c

c

-

j

-

j

ç

ç

sh

ç

sh

ch

d

d

d

d

d

d

e

e

e

e

e

e

g

g

g

g

g

g

ğ

ğ

g’

-

g‘

ǵ

h

h

h

h

h

h

ı

ı

-

y

ı

y

i

i

i

i

i

i(ı)

j

j

j

ž

j

dj

-

q

q

-

q

q

k

k

k

k

k

k

l

l

l

l

l

l

m

m

m

m

m

m

n

n

n

n

n

n

-

-

ng

ň

n‘

ń

o

o

o

o

o

o

ö

ö

ö

ó

p

p

p

p

p

p

r

r

r

r

r

r

s

s

s

s

s

s

ş

ş

sh

ş

sh

sh

t

t

t

t

t

t

u

u

u

u

u

y (u)

ü

ü

-

ü

u‘

ú

v

v

v

w

w

v (ý)

y

y

y

ý

y

ı

z

z

z

z

z

z

-

á

-

ä

a‘

á

-

h

h

-

h

h

Sonymen, álipbılerin túzetýsiz, ózgertýsiz turaqtandyrǵan túrik jáne ázerbaıjan jazýy deýge bolady. Degenmen, jazýdaǵy kemshilikterin grafıka men emle erejeleri arqyly rettep otyr.

О́zbek jáne qaraqalpaq jazýy 2 ret, túrikmen jazýy 3 ret álipbılerin ózgertti. Túrikmen jazýy ulttyq álipbıine 3-nusqasynda jetti. Al ózbek pen qaraqalpaq álipbıleri endi bir ózgertýdi qajetsinip otyr.

Ázerbaıjan, túrik, túrikmen, ózbek álipbılerinde v – w áripteri tól jáne kirme sózderde bir dybysty tańbalaıdy. Ázerbaıjan tilinde v jáne f dybystary erin-tis jýysyńqy daýyssyzdary tildiń fonetıkalyq júıesine kiredi, ol qazaq tilinde ý dybysyna sáıkesedi, sondyqtan ázerbaıjan tilinde daýyssyz ý dybysy joq, daýysty ý dybysy bar (Shıralıev M. Azerbaıdjanskıı ıazyk \\ Iаzykı mıra. Tıýrksıe ıazykı. Bıshkek, 1997. s.161).Sol sebepti ázerbaıjan álipbıinde v árpi kirme sózderdegi v árpin de, tól sózderdegi v dybysyn da tańbalaıdy. W árpine qajettilik joq. Tilde daýysty ı dybysy jáne daýyssyz ı dybysy bar, árqaısysynyń tańbasy bar.

О́zbek tilindegi eki erinniń jýysýy arqyly jasalatyn v daýyssyzy (Hodjıev A. Ýzbekskıı ıazyk\\ Iаzykı mıra. Tıýrksıe ıazykı. Bıshkek, 1997., s. 426) v árpimen tańbalandy da, ol kirme sózdegi v árpin deberedi. Sondyqtan w árpine qajettilik joq.

Túrikmen tilinde de v daýyssyzy eki erinniń jýysýy arqyly jasalady (Charyıarov B., Nazarov O. Týrkmenskıı ıazyk \\ Iаzykı mıra. Tıýrksıe ıazykı. Bıshkek, 1997. S. 415), jańa álipbıde w árpimen berildi de, kirme sózdegi v árpin de tańbalady. Qaraqalpaq tilinde eki erinniń jýysýy arqyly v emes, qazaq tilindegideı ý úndisi jasalady, bul dybysqa álipbıde w árpi alynǵan.  

Bul salystyrýlardan neni ańǵaramyz? Qazaq tilindegi ý daýyssyzy men kirme sózdegi v árpin bir tańbamen belgileı alamyz ba? Mysaly jawap, javap, jauap jáne wolt, volt, uolt degen sııaqty. Oılaný qajet. Ekinshiden, ázerbaıjan, ózbek, qaraqalpaq álipbılerindegi h, h áripteriniń qoldanysyn tek translıterasııalaǵan tájirıbeni alýdyń qajet joq sııaqty. Úshinshiden, esh qaı túrki álipbıi tańbalamaǵan s árpiniń tańbasy bizdiń de álipbıde bolmaǵany jón. Al ch dybysy túrik, túrkimen, ózbek tilderiniń óziniń fonetıkalyq júıesinde bolǵandyqtan árip arnalǵan. Qazaq tilinde tek orys tilinen engen sózderde jazylady. Sondyqtan qazaq álipbıine de engizýdiń keregi bolmaıdy. Siz qalaı oılaısyz?

 


Quralaı Kúderınova

A.Baıtursynuly atyndaǵy

Til bilimi ınstıtýtynyń bas

ǵylymı qyzmetkeri, f.ǵ.d., professor

 

Sońǵy jańalyqtar

Parlament depýtattary kanıkýlǵa ketti

Parlament • Búgin, 10:56

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:55

Álemde COVID-19 juqtyrý deregi kúrt ósti

Koronavırýs • Búgin, 09:28

Asýdyń qarsylasy anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:39

Qatarynan 18 ret jeńildi

Sport • Búgin, 08:37

Býblık pen Rybakına qaldy

Sport • Búgin, 08:35

Qııardan mol ónim alady

Aımaqtar • Búgin, 08:34

Sıfrlandyrýda oń ózgerister bar

Tehnologııa • Búgin, 08:30

AITV ınfeksııasyn anyqtady

Medısına • Búgin, 08:25

Jetesovter áýletiniń jeke konserti

О́ner • Búgin, 08:23

Bul tańdaýdyń máni tereńde

Qazaqstan • Búgin, 08:08

Birlik pen kelisimniń úlgisi

Qazaqstan • Búgin, 08:05

Qos jobany qaıta qaraý qajet

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar