Aldymen Densaýlyq saqtaý mınıstri E.Birtanov koro­navırýsqa baılanysty eldegi ahýal jaıly baıandama jasady. Onyń aıtýynsha, bir kúnde koronavırýs juqtyrý boıynsha ósim 13 paıyzǵa jetken.

– Qazir búkil el boıynsha 670 naýqas tirkeldi. Keshe ósim deń­geıi 13 paıyzdy qurady. 78 naý­­qas­tyń ekeýi elordada, úsheýi Al­maty qalasynda tirkeldi. Bas­qa óńirlerde 73 naýqas anyq­taldy, – dedi ol.

Mınıstr keltirgen málimet boıynsha, ótken táýlikte óńirler arasynda eń joǵary ósim Aqmola oblysynda tirkelgen. Oblysta 6 sáýirde 19 adam ınfeksııa juqtyrǵan, ósim – 83 paıyz. Ekin­shi oryndaǵy Qaraǵandy obly­synda 16 naýqas anyqtaldy, ósim – 50 paıyz. Úshinshi oryn­daǵy Qyzylorda oblysynda juq­­­tyr­ǵandar – 13 adam, ósim – 35 pa­ıyz. Jambyl oblysynda 12 jańa naýqas anyqtalyp, ósim 43 pa­ıyzdy qurap otyr. Jal­py, qazir eń úlken ósim osy óńir­ler­de. Bul dertten alty adam qaıtys bolyp, qyryq alty adam emdelip shyqty.

Qurylysty qarjylandyrý keıinge qalmaýy kerek

Kún tártibindegi másele «Nurly jer» memlekettik baǵ­dar­la­masynyń iske asyrylý barysy týraly Indýstrııa jáne ınf­raqurylymdyq damý birinshi vıse-mınıstri Q.О́skenbaev baıandady. Ol bıyl atalǵan baǵdarlama aıasynda 15 mln sharshy metr nemese 150 myń turǵyn úı salý josparlanǵanyn aıtty.

– Memlekettik ınvestısııalar esebinen áleýmettik jalǵa beri­­letin jáne kredıttik 38 300 pá­ter (2,2 mln sharshy metr) satyp alynady jáne salynady. Onyń ishinde satyp alý quqy­ǵyn­syz jalǵa beriletin tur­ǵyn úı salýǵa jáne satyp alýǵa
90 mlrd teńge kózdelgen. Jal­ǵa be­ri­le­tin turǵyn úımen 12 600 ot­ba­sy­ny qamtamasyz etý jospar­lan­ǵan. Sonyń ishinde 6 myń kóp bala­ly ot­basy, 1 myń jas maman,
5 600 halyq­tyń áleýmettik osal top­tarynyń sanatynda kezekte turǵandar bar, – dedi birinshi vıse-mınıstr.

Q.О́skenbaev habarlaǵandaı, kredıttik turǵyn úı qurylysyna 2017 jyldan bastap 207 mlrd teńge baǵyttaldy. Bul qarajat ákim­di­kterde revolverlik negiz­de aınalymda.

– Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Ulttyq bank daǵdarys kezinde qurylys sa­lasyn qoldaý jáne halyqty ju­myspen qamtý úshin 180 mlrd teń­ge qosymsha bóldi. Osy qara­jat­ty alý úshin ákimdikter oblı­ga­­sııa shyǵarýǵa daıyndalyp ja­tyr. Oblıgasııa shyǵarý 7 sá­ýir­­ge jos­parlanǵan, – dedi О́.О́sken­baev.

Belgili bolǵandaı, elimizdegi 4 óńir (Nur-Sultan qalasy, Jam­byl, Qyzylorda, Qostanaı oblystary) oblıgasııa satyp alýǵa daıyn. 12 óńirde bul úderis iske asyrylýda. Barlyǵy kredıttik turǵyn úımen 25 700 otbasy qamtamasyz etiletin bolady.

– «Turǵyn úı qurylys jı­naq banki» aǵymdaǵy jyly 49 mlrd teńge esebinen kóp balaly otbasylarǵa, tolyq emes otba­sylarǵa jáne múgedek balalary bar otbasylarǵa jyldyq mólsherlemesi 2%-dyq jeńildikti qaryz berýdi jalǵastyrady. Tur­ǵyn úı jaǵdaılaryn 5 myń aza­mat jaqsartady. Turǵyn úı qu­ry­lys jınaq banki 2019 jyldan bastap 49,3 mlrd teńge somasyna 4955 qaryz berdi, – dedi Q.О́skenbaev.

 Búginde ekonomıkanyń tu­raq­tylyǵyn qamtamasyz etý jáne jumys oryndaryn saqtaý sheń­berinde «Nurly jer» baǵdar­lamasyna ózgerister engizý týraly qaýlynyń jobasy ázirlendi. Negizgi ózgerister memleket-jekemenshik áriptestigi tetigin engizý bóliginde qanatqaqty jobany is­ke asyrýǵa, qarjylandyrýdy 180 mlrd teńgege ulǵaıtýǵa, 1 shar­­shy metr úshin qurylystyń shek­ti qunyn arttyrýǵa jáne kre­dıttik turǵyn úı boıynsha ná­tıjeler kórsetkishterin túzetýge baǵyttalyp otyr.

– Otandyq qurylysty qol­daý kezinde qurylys ındýstrııa­syna erekshe mán beriledi. Qu­ry­lys ónimderi naryǵynda negizgi materıaldarǵa qajettilik 669 mlrd teńgeni quraıdy. 330 mlrd teńgeniń ónimi óndirilip jatyr. Importty almastyrý ju­­mysy sheńberinde 33 jańa joba iske asyrylýda. Osy kásip­oryndar iske qosylǵannan keıin ımporttyń úlesi 54%-ǵa tó­men­deıdi, – dedi Q.О́skenbaev.

Búginde qurylys salasyna jáne aralas salalarǵa (qurylys ındýstrııasy, logıstıka, saýda, qyzmet kórsetý jáne t.b.) shamamen 642 myń qazaqstandyq tar­tylǵan.

Turǵyn úı qurylysynyń qanat­qaqty jobasy boıynsha qosymsha bólingen qarajat sheń­berinde 15 myń jumys orny qu­rylyp jatyr. Qurylys ındýs­trııasynda 29 myńnan astam azamat jumysqa ornalasty. Im­port­­ty almastyratyn 33 kásip­oryn­da shamamen 8 myń jumys­shy eńbek etedi dep josparlanýda.

– Ásirese ońtústik óńirlerde qurylys maýsymy bastaldy. Qurylys jumystary qarqyndy júrgizilýi tıis. Al keıbir óńirler keıinirek qarjylandyrýdy kóz­dep otyr. Bul nysandardy ýaq­tyly paıdalanýǵa berýge keri yqpal etedi. О́ńirlerdi ju­mys­tardy jedeldetip, turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý bo­ıynsha josparly kórsetkishterdi qamtamasyz etýdi suraımyn, – deıdi Premer-Mınıstrdiń orynbasary Roman Sklıar.

Onyń aıtýynsha, ákimdikter oblıgasııalardy satyp, «Báıte­rek» UBH» AQ-dan qarjy alýǵa ázir bolýy tıis. Alaıda óńir­ler uıymdastyrýshylyq máse­lelerin áli kúnge deıin tolyq pysyqtap úlgergen joq. О́ńir­lerdiń aınalymynda «Báıterek» UBH» AQ-dan turǵyn úı salýǵa tartyl­ǵan qarajat bar, biraq olar min­dettemelerin óteýge tartý tý­raly ótinish bildirgen joq. Bu­ǵan jol berýge bolmaıdy. Baǵdar­lama talaptaryn múltiksiz saqtaý qajet.

Sýqoımalar jappaı toltyrylýda

Jıynda sýarylatyn jer­lerdiń ırrıgasııalyq ınfra­quryl­ymyn jańǵyrtý máselesi bo­ıynsha Geologııa, ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri M.Myrzaǵalıev pen Aýyl sharýa­shylyǵy mınıstri S.Omarov baıan­dama jasady.

Qazir Qazaqstanda 1,5 mln gek­tar sýarmaly jer bar. Olard­yń ba­sym bóligi ońtústik oblys­tarǵa tıe­sili. О́tken jyly sol jer­lerdi sýa­rý úshin 12,3 mlrd tekshe metr sý jumsaldy. Bul eli­miz boıynsha tu­tynatyn sýdyń 67%-yn qu­raı­dy.

Geologııa, ekologııa jáne ta­bı­ǵı resýrstar mınıstri M.Myr­zaǵalıev habarlaǵandaı, sońǵy 50 jylda álemde sýarma­ly jerlerdiń kólemi 2,2 esege art­ty. Osynyń arqasynda atal­­ǵan jerlerde gektardan aly­na­tyn ónim 40 %-ǵa ósti. Azııa aıma­ǵyn­da bul kórsetkish aıtar­lyq­taı kóterildi. Ásirese Qytaı men Ún­di­stannyń qosqan úlesi qomaqty.

̶ Birikken Ulttar Uıymynyń málimeti boıynsha, 2050 jylǵa qaraı álemde sýarmaly jerlerdiń kólemi 6%-ǵa ósedi, bul rette sýarmaly jerlerde 1 gektar jerdiń ónimdiligi 38%-ǵa artady. Sýmen qamtamasyz etýdi arttyrý jáne qalpyna keltirý úshin Almaty, Jambyl, Túrkistan, Qyzylorda jáne Aqtóbe oblys­tary boıynsha kólemi 492 myń gektar sýarmaly jerde tıisti jobalar iske asyrylýda. Olar qarjylandyrý kózderine baılanysty 4 baǵytqa bó­lingen. Jalpy somasy 274 mlrd teńgeni quraıdy, – dedi M.Myrzaǵalıev.

Mınıstrdiń aıtýynsha, 2022 jyl­dyń sońyna deıin 6 785 sha­qy­rym kanal, 4 sýqoıma, 4 sý tora­by, 239 drenaj uńǵyma jáne 23 myń ózge de sý sharýashylyq nysandary salynady jáne qaıta jańartylady.

Barlyǵy 88 myń jumys orny qurylady. Sonyń ishin­de 11 myń jumys orny qury­lys kezinde paıda bolady. Qurylys materıal­daryn óndirý, tehnolo­gııa­lyq jabdyqtar men tehnıka­ny jetkizý boıynsha aralas sa­lalardyń jumysyn jandan­dy­rýǵa qosymsha múmkindik týady.

– Eń bastysy, qalpyna kel­tirilgen sýarmaly jerlerdi aına­lymǵa engizý barysy aýyl sha­rýa­shylyǵynda 77 myń tu­raqty jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. Osy jerler­degi aýylsharýashylyq óniminiń jalpy kólemi jylyna 165 mlrd teńgeni quraıdy. Ol óz kezeginde saýda, ónimdi qaıta óńdeý, mal sharýashylyǵy salalaryna mýltıplıkatıvtik áser etedi, – dedi mınıstr.

Osylaısha, Dúnıejúzilik banktiń zaımy arqyly Almaty, Jambyl, Qyzylorda jáne Túrkistan oblystarynda jerdi sýarý úshin ınfraqurylym qalpyna keltirilmek. Jobany iske asyrý sheńberinde 47 sorǵy stansasy men 91 shaqyrym qu­byr jelisi salynady. 3 myń shaqy­rym kanal men 302 drenaj qudyq qalpyna keltiriledi.

Geologııa, ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstriniń aıtýynsha, bıylǵa arnalǵan gıdrologııalyq boljamǵa sáıkes, elimizdiń ońtústik jáne batys aımaqtarynda sý az bolady dep kútilýde. Soǵan oraı, qazir sý qoı­malary toltyrylyp jatyr. Qyzylorda, Túrkistan, Jambyl jáne Almaty oblystarynda 205 shaqyrym kanal tazalanǵan. Sondaı-aq 335 gıdrotehnıkalyq nysan jóndelip, 39 shaqyrym kanal betonmen qaptaldy.

О́z kezeginde Aýyl sharýashy­lyǵy mınıstri S.Omarov sýarmaly jerlerde egiletin daqyldar qurylymynda dándi masaqty daqyldar – 25,6%, azyqtyq da­qyl­dar – 26%, maqta – 9,3%, maı­ly daqyldar – 6,6%, kúrish 6,2% aýqymdy úleske ıe ekenin atap ótti.

̶ Qazir sýarmaly jerlerde negizgi úles bıdaı men arpa sııaqty daqyldarǵa berildi. Kókónis-baqsha daqyldary men azyqtyq daqyldarǵa kóshý arqyly alań­dardy ártaraptandyrý jumysyn júrgizýi qajet, – dedi S.Omarov.

Mınıstrdiń aıtýynsha, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndi­rý­­shilerdi zamanaýı yl­­ǵal únem­degish tehnologııa­laryn engi­zýge yntalandyrý maq­­­­satynda ınves­tısııalyq sýb­sı­­­dııa­­laý qolda­nylady. Bul tar­tyl­­­ǵan ınves­tı­sııalardyń 50%-yn óteýge, sondaı-aq fer­mer­lerdi oqytýǵa, amerıkalyq «Val­mont» kompanııasy salatyn demon­strasııalyq fermalar jelisin qoldanýǵa múmkindik beredi.

Taqyrypty qorytyndylaý ba­ry­synda Úkimet basshysy A.Ma­mın Prezıdenttiń Jol­daý­daǵy tapsyrmasyn negizge ala otyryp, 2030 jylǵa qaraı sýar­maly jerlerdiń kólemin 1,5 mln gektardan 3 mln gektarǵa de­ıin birtindep ulǵaıtý qajet­tili­gin atap ótti. Premer-Mı­nıstr sýar­maly jerlerdiń ınfra­qury­lymyn aýqymdy túrde keńeı­tý agroónerkásiptik keshen­di da­mytýǵa eleýli serpin ber­eti­nin, bul el ekonomı­kasynyń qu­ry­lymynda mańyzdy sektorǵa aınalýy tıis ekenin atap aıtty.