Ádebıet • 13 Sáýir, 2020

Baýyrjan Shırmedın. Dop (poema)

1719 ret kórsetildi

Búgin oqyrman nazaryna jas aqyn Baýyrjan Shırmedınniń "Dop" atty sııasy keppegen jańa poemasyn belgili aqyn Svetqalı Nurjannyń alǵysózimen usynyp otyrmyz. Atalǵan shyǵarma daýasyz náýbet – tájtajaldyń tyrnaǵyna ilikken adamzattyń aýyr halin sýretteıdi. Oqıǵa qaterli indettiń oshaǵy sanalatyn Ýhan qalasynda órbıdi. 

ALAMANNYŃ ALDYNDA BOL, BAÝYRJAN!

 Men Baýyrjan Shırmedındi eń áýeli aıtys aqyny retinde tanydym. Basyna tumaq, ústine ishik kıip eńgezerdeı bolyp sahnaǵa shyǵa kelgende izinen Shalkıizdiń shańy ilesip kele jatqandaı shalyqtap-aq qalasyń. Al oryntaqqa jaıǵasa salyp, kóneliktermen kestelep, dyraý-sarynmen destelep jyr tókkende qulaǵyńa Dospambettiń dabyly estilgendeı arýaqtanyp sala beresiń... Biraq onyń sóz órneginen áp degennen-aq «bul, asyly, jazba aqyn shyǵar?» dep topshyladym. Qatelespeppin, uzamaı onyń ýytty jyrlaryna  ushyrasa bastadym.

         Endi, mine, sol Baýyrjan qazirgi álmeǵaıyp sheshýshi synsaǵatta poezııanyń «aýyr artıllerııasyn» iske qosypty. Tuńǵysh poemasyn sııasy keppeı maǵan joldapty. Taqyryby tym ózekti. Qazirgi álemdi qaltyratyp otyrǵan tajal-indet – tájvırýs týraly. Oqıǵa da sol indettiń oshaǵy Ýhan qalasynda ótedi. Aýrý dosynyń dobynan dert juqtyrǵan ajal aýzyndaǵy bala sol dosynyń ózine degen júrek-yqylasynan daýa tabady. Avtor oıy aıqyn. Mynaý reıimsizdikten, qatygezdikten, toıymsyzdyqtan, migirsizdikten adamkeıpin joǵalta bastaǵan adamzatqa Júrek-Tynyshtyǵyn izdeıtin shaq jetti. Bul júmilaǵa tutas tóngen indet Jaratýshy Ieniń anyq ta ashyq eskertýi. Adamdar TYNYShTYQ únin estýden qalǵan. Sebebi ol úndi «dollarlardyń shyrtyly, oq-bombalardyń gúrsili, kólikterdiń zýyly, adamdardyń shýyly» basyp ketken. Jer – dertti vırýsy bar dop syqyldy. Ony tek adamulynyń adal mahabbaty ǵana aman alyp qala alady! Mine, qazir kúlli adam balasy muqtaj bolyp otyrǵan osynaý keleli oıdy aqyn obrazǵa orap óte shymyr qalyptap, utyrly jetkizgen.

         Búgingi oqyrman, bálkim, qalamgerler sanasy «kólemdi shyǵarmanyń kúni ótti. Ýaqyt – shapshań. Burynǵydaı iri týyndylardy oqyp otyrýǵa múmkindik joq» degen uǵymdy kıip alǵan. Bul pikirde belgili dárejede shyndyq ta bolýy múmkin. Biraq qalamger shyn shahqar (shedevr) shyǵarma jazsynshy, jurttyń qýalap júrip oqymaǵanyn kóreıin! Mine, men de poshtama tún aýa kelip túsken jas aqynnyń poemasyn bir demmen oqyp shyqtym. Uıqym shaıdaı ashyldy. Ashqan – álemniń tynysyn, jer betindegi ár adamnyń júrek lúpilin tyńdap otyrǵan menen de basqa Aqyn bar ekenin sezingen sáttegi sanamdaǵy sáýlelerdiń shaǵylysýy edi...

         1831 jyly Reseıdegi «Boldıno obasy» kezinde karantınde jatyp Aleksandr Pýshkın óte ónimdi eńbek etipti. Úlken shyǵarmashylyq órleýdi bastan keshken. Aleksandr Blok 1918-diń qan qaqyrǵan qańtarynda «Dvenadsat» poemasyn jazyp bolyp: «Meniń júregim ýaqyttyń tynysymen birge soǵýda!» dep nasattanypty. Solar sııaqty Baýyrjan da dál qazir ýaqyttyń tamyrshysy qusap otyr. Ár adamnyń, ár halyqtyń, kerek bolsa, kúlli adamzattyń ótetin tarań-tin – qaran-tún – karantıni bolatynyn dál búgingi eshkimdi alalamaı tóngen aýyrtpalyq kózimizge kórsetti. Ony A.Súleımenov mysaldaıtyn ıahtsmender betpe-bet kelýge qushtar Avstralııa – Antarktıda arasyndaǵy tolqyny 11 balldan asyp qutyrynatyn «revýshıe sorokovye» merıdıanyna teńeısiz be, joq, ózimizdiń Oralhannyń «saıtan kópirine» balaısyz ba, ózińizdiń sharýańyz. Odan qalaı ótý árkimniń dildegi mórine, tildegi sózine, mańdaıdaǵy baǵy men tańdaıdaǵy daǵyna, odan da ary shúńeıttesek, tabandaǵy budyryna, kálamdaǵy Qyzyryna baılanysty. Al bizdiń Baýyrjan jaýyny sarqyraǵan qyldaı tar, daýyly julqylaǵan quzdaı qurdym ótkelden saý-salamat óte aldy. Ol qasıetti qas-qaǵym sát: «Júrek – jan saraıynyń altyn qusy» ekenin uqqan sáti!.. Bul AQIQATTY tutas ultymyz der kezinde uǵa alsa, onda er muratynyń oryndalǵany. Aqynnyń jańa týyndysy osy QASIETTI ISKE qyzmet etedi dep úmit etem...

         Pikirimdi osy notada aıaqtasam bolar edi. Alaıda bir aýyz aǵalyq keńesimdi qospaı ketsem, janashyrlyq bolmas. Poemanyń birinshi shýmaǵynyń býnaqtary tutas 4-3-4 ólshemimen bastalady da ekinshi shýmaqtyń ekinshi jolynan bastap 3-4-4 bolyp ózgerip ketedi. Shyǵarma ylǵı osylaı órilip otyrady. Muny men, árıne min sanap otyrǵanym joq. Ol, tipti, keıbir aqynnyń tabıǵatynan týýy da múmkin. Mysaly, Muqaǵalı poezııasy túgel osyndaı ólshem oınatýlardan turady. Al «sóziniń arasyna qyl syımaıtyn» (Qulanaıan Qulmambet) Esenǵalı sııaqty shaıyrlardan mundaı múltik tappaısyń. Muny jyrdyń salqar kerýenine qosylǵan Baýyrjan bolashaq shyǵarmalarynda eskerer dep esepteımin.

        

                                                                  Svetqalı NURJAN (Aıt-Man).

                                                                  11.04.2020 j.

                                                                  Aqtaý shári

                                                                  Mańǵystaý ýálaıaty.

 

 

  DOP

 

(poema)

 

«Adamzattyń bárin súı baýyrym dep...»

                                                                  Abaı

 

                         I

 

Maǵan egiz sııaqty Aýa men Nur,

Maǵan egiz sııaqty Dala men Gúl.

Samal jeldi tyńdasań daladaǵy,

Tilde sóılep turǵandaı bar álem bir!

 

Tilde sóılep turǵandaı bar álem bir,

Álemniń aıtatyny – Nala men Jyr!

Sol jyrdy tyńdap, jylap tur Qara jer,

Baıǵus-aı, ne kórmegen Qara Jer bul?

 

Baıǵus-aı ne kórmegen Qara Jer bul?

Ústinde Qara jerdiń zar áýen júr!

Álemniń únin nege estimeısiń,

Áı, Adam!

Alla saǵan sana bergir!

 

Sen qyzyqqa qandyń ba?

Joq, qanbadyń!

Estimediń  jahannyń joqtaýlaryn.

Estirtpedi shyrtyly dollarlardyń,

Estirtpedi gúrsili oq, bombanyń!

 

Estirtpedi urany zamandardyń,

Estirtpedi tyqyly tabandardyń.

Estirtpedi zýyly kólikterdiń,

Estirtpedi shýyly adamdardyń.

 

Kerek edi ǵalamǵa bir TYNYShTYQ!

Kerek edi adamǵa bir TYNYShTYQ!

HHI ǵasyrda  kelgen indet,

Dúnıeni tastady tym-tyrys qyp.

 

Bul tynyshtyq – Álemniń úndegeni,

Bul tynyshtyq – Ananyń muńdy óleńi!

Tyńdashy! Túsindiń be birdeńeni?

Aıt! Kim ne dedi?

1 

II

Qytaı. Ýhan.

Tań bozy. Salqyn aýa.

Kúnmen birge oıandy jarty qala.

Sálden keıin Ýhannyń kóshesimen,

Aǵady ómir degen sarqyrama.

 

Kún shyǵady. Qaıtadan batady kún,

Kún – shamy ǵoı adamzat saparynyń!

Oıan, oıan kúnmenen saparǵa shyq,

Bul – uly zańy Ýhan shaharynyń!

 

Múmkindik joq bir tańdy qaıtalaýǵa,

Tursyn, shyqsyn saparǵa!

Aıt adamǵa!

Armany men úmitin dóńgelek qyp,

Barady bir shal teýip shaıtanarba.

 

Asyqpaı, baıaý aǵyp arnamenen,

Shal qaıda ketti shaıtanarbamenen?

Ol ómirdiń sońyna bara jatyr,

Júr deısiń basqa qandaı sharýamenen?

 

Qalanyń bastalady shýy jyldam,

Shýdyń da án ekenin kim uǵynǵan?

Tusynan Fý aǵaıdyń kafesiniń

Jylan ıisi shyǵady qýyrylǵan.

 

Kimderden qalmaǵan bul dáýren, ómir?

Bala-dáýren!

Eleńdep, árnege bir,

Qos qolyn qanat qylyp, alyp-ushyp,

Dosyna kele jatyr Chan degen ul.

 

Eki dos, bólisedi baryn olar,

Ekeýi de dostyqqa anyq adal.

Keshe ekeýi oınaǵan kúni boıy,

Búginge de dál sondaı ýaǵda bar.

 

Ony buzsa, osal dep sanamaı ma?

Úıi tur Tao dostyń anadaıda,

Chan baryp dos úıiniń qaqty esigin,

– Apa, sálemetsiz be? Tao qaıda?

 

Chandy kórip jylady dos anasy,

– Birdeńe bolyp qaldy-aý, o, shamasy?!

Baıǵus ana solqyldap jylaǵanda,

Bosady dos úıiniń bosaǵasy.

 

– Ulym sýyq tıgizdi-aý, ańdamady-aý,

Túnimen qyzdy. Boıy janǵan alaý.

Tań ata «Jedel járdem» alyp ketti,

Dosyńnyń háli aýyr!

Chan balam-aý!

 

– Háli aýyr?!

Chan túk te túsinbedi,

Bir sýyq tońdyrady ishinde ony.

Biraq, biraq eńsesin túsirmedi,

Sebebi dostyq zańy kúshinde edi.

 

– Sózimdi tyńdańyzshy endi meniń,

Apa!

Men jaqsylyqqa sendiremin.

Qoryqpańyz, balańyz jazylady,

Bizdiń Tao myqty ǵoı!

Men bilemin!

– Aıtqanyń kelsin seniń, eý, júregim!

 

Biraq ózi joqtady ony qatty,

Dos janyna dosynyń joǵy batty.

Dálizdiń buryshynda jalǵyzsyrap,

Taonyń qyzyl tústi doby jatty.

 

Sol kúni bult aspandy sándegen joq,

Kúnde de kúndegideı sáýleler joq!

Úrpıip, úı jaqtaǵy oryndyqta

Keshke deıin otyrdy Chan menen dop.

 

Dopqa seniń joǵyń da, baryń da bir,

Dobyń bar da, dosyń joq!

Aýyr ma? Aýyr!

Qytaıdyń bas arnasy SSTV

cóıledi:

– Ýhan-vırýs! Dabyl! Dabyl!

 

Vırýs túgel qalany jaýyp qaldy,

Saqtaý kerek el-jurtty, halyqtardy!

Dáriger Lı Vynlıan dál aıtypty:

«495 adam anyqtaldy! »

 

Estip Channyń ózgerdi súreńi de,

Bireý qanjar tyqqandaı júregine.

– 495 adam juqtyrypty! –

Tao dosym solardyń bireýi me?

2

III

Arada ótti eki-úsh kún arasy,

Aq qyraý «Sary tyrna munarasy».

Shatyrynan tamshylar tyrs-tyrs tamdy,

O, munara!

О́tinem, jylamashy!

 

Kún shyqty. Halyq áli oıanbaǵan!

Vırýs júr taǵdyrlarǵa toıa almaǵan.

Bári – sup-sur!

Salynyp sur mataǵa,

Ýhan sýret sııaqty boıalmaǵan!

 

Myna ómir kınomen shamalas pa?

Iá, ıá!

Qazir bul qala – basqa!

Bul qalada ómirdiń úsh túsi bar:

Appaq maska. Kók maska. Qara maska.

 

Ýhan sondaı.

Sap-salqyn. Sup-sur! Bóten!

Qalam! Sen de aýyryp tursyń ba eken?

Kósheńmenen júrýge bata almadym,

Júrsem,

Jan-júregińdi dúrsildetem!

 

O, Hýbeı provınsııasy! Tylsym meken!

О́tirik pe, joq álde bul shyn ba eken?

Ishekteı bop tartylǵan kópirler-aı,

Barsam, banhý sııaqty syńsyr ma eken?

 

Hýanhe, Iаnszy – júregi bir sý ma eken?

Kánızaktar bolǵan ba?

Bylshyl ma eken?

Túıreýishi jarqyrap shashyndaǵy,

Turǵan arǵy bettegi kimsiń, kókem?

 3

                         IV

 

Keldi COVID – 19. Saýdyradyq!

Vırýs óte qaterli aldy baǵyt!

Aq kıimdi kisiler úsh kúnnen soń,

Ketken edi úıinen Chandy da alyp.

 

Vırýs Chanǵa jetkizdi uzyn qolyn,

Bala dertti.

Qyzyl shoq júzinde onyń.

Múmkin, oǵan bul vırýs juqpas edi,

Dosynyń ustamasa qyzyl dobyn.

 

Taǵdyrdyń tar búıirden qysqany ma?

Bul degen túsiniksiz is taǵy da.

Chan dopta vırýs baryn bilmedi me,

Joq álde bilip turyp ustady ma?

 

Bilmeımiz, dostyq álde dert ala ma?!

Dostyq – sert!

Al attaǵan sert ońa ma?

Kirip kele jatty ol zembilmenen,

Jan dosy Tao jatqan emhanaǵa.

 

Tao qazir qaýipten alys kúıde,

Ońalyp kele jatyr dári ishpeı de.

Dálizden dárigerler ótip ketti,

Arba.

Onyń ústinde tanys beıne.

 

– Qudaı-aı! Chan bolmasyn! Chan bolmasyn!

Alańdaıdy qımasy bar bolǵasyn.

Amal ne, kórdi astynan apparattyń,

О́ziniń birge oınaǵan jan joldasyn!

 

– Dosym-aý, ne bolǵanyń, seniń munyń?..

Sharshatty ma deniń saý kerim kúniń?

Bul derttiń daýasy joq!

Tabylmaǵan,

Bolsa da nebir ǵalym, nebir ǵylym!

 

Vırýs – tajal, dııý-dert, beti qara,

Jazdapty qos ǵumyrǵa jetip ala.

Sum ajaldyń qabyldaý bólmesinde,

Turdy solaı eki dos, eki bala!

 

Jylaıdy Tao:

– Dosym, bul qalaı? – dep,

Chan solǵan. Kelbetinde nurly araı joq.

Eki ókpe demaltpaıdy, ishinde onyń

tolyp turǵan sııaqty synǵan áınek.

 

– Tao, dosym! Nalyma, nalyma, biz...

Biz tek dostyq zańyna baǵynamyz!

Bizder – dospyz! Ekeýimiz birge oınadyq,

Aýyrsaq ta biz birge aýyramyz!

 

Channyń baıǵus ókpesi syryldady,

Apparattyń ekrany qubylmaly,

Bir syzyqqa aınalyp bir-aq sátte,

Shyńyldady...

 

Bir syzyq úmit pe eken úzilmegen?

Dáriger keldi, qolda tizimmenen,

Sol tizimde esimi Chan Hýannyń,

Belgilenip tur eken qyzylmenen.

 

Júrek – jan saraıynyń altyn qusy,

Sábı-júrek!

Toqtadyń, al, tynshyshy!

Búgin 195 jan kózin jumdy,

Al Chan Hýan – júz toqsan altynshysy!

 

Taonyń ishi qaıǵy, syrty qaıǵy,

Janary jas jýǵasyn jyltyraıdy.

– Turshy, dosym! Oıanshy, oıanshy endi...

Men seni jaqsy kórem...

Julqylaıdy.

 

Bilmeımin qandaı kúshpen sıqyrlady?

Ekrannyń júgirip sıfrlary,

Channyń sábı júregi qaıta soqty,

Apparat shıqyldady...

 

– Men qandaı aýrý-dertpen beldespedim?

Sıqyrlasam, ajaldy jeńbes pe edim?

Dosyń seniń qaıtadan tirildi ǵoı,

Áı, bala!

Sen ne istediń!?

Sen ne istediń!?

 

– Dáriger!

Jar boldy ǵoı jasaǵanym!

Qýanyshtan kózime jas alamyn!

Dosyma aıttym jaqsy kóremin dep,

Men basqa eshteńe de jasamadym!

 4

                            V

 

Aspannyń aq keýdesin qaqqa jaryp,

Kúnshyǵystan keledi qap-qara bult.

Kúnshyǵystan keledi qara aıdahar,

Aıdahar qonady qaı jaqqa baryp!?

 

Bul bult – krematorııdan shyqqan tútin!

Týra kelgen ajaldan qutqardy kim?

Qyzyl ottyń óńeshi Ýhandaǵy,

Tórt myń jannyń denesin jutqan bútin.

 

Jer-jahanǵa tıgizip jalaı zahar,

Keledi kókpen ushyp qara aıdahar...

Kúnniń betin bult emes, tútin japsa,

Azııa tańyń qalaı araıly atar?

 

Aıdahar keledi ýdyń jaıyp bárin,

Eýropa!

Ýdan múmkin aıyqpaýyń,

Italııa jylaıdy aǵyl-tegil,

Jas terbeıdi Venesııa qaıyqtaryn.

 

Uly Rım!

Uly degen atyń qaıda?

Keshegi gladıator – batyr qaıda?

Kolızeıdiń ishinen atyp shyǵyp,

Tajaldy jekpe-jekke shaqyrmaı ma?

 

Ýly dem AQSh-ty da seldiretken,

Kele me Vashıngtonǵa endi kóktem?

Vırýsty toqtatyp kór avtomatpen,

Toqtatyp kór, ushaqpen, zeńbirekpen.

 

Tunshyqtyrdy Álemdi tumyldyryq,

Qaǵba bos. Qaıda ketken burynǵy jurt?

«Allam, keshir!»

Jylaıdy sulý jigit,

Ál-Haramnyń edenin jýyp júrip.

 5

     VI

 

Tórdegi teledıdar temir jaqty,

Álem jańalyqtaryn berip jatty:

Sensasııa! Qytaılyq bir dáriger,

Koronovırýstyń emin tapty!

 

Jahan kózin TV-dan almaıdy áli,

– Toqtaıdy ma tajaldyń qan maıdany?

Koronavırýs qalaı joıylady?

Daýasy bul vırýstyń qandaı dári?

 

Minbeden bir dáriger kórinedi.

Júzinen jap-jaryq nur tógiledi.

– Iá, ıá, vırýstyń emin taptym!

O, álem!

Jaqsy kórý – onyń emi!

 

Siltideı tynyp qaldy búkil ǵalam...

Satyrlaǵan, dybys joq syqyrlaǵan.

Toqtady dúnıeniń dóńgelegi,

Toqtady saǵat tili tyqyldaǵan..

 

«Qulaq salsyn dúnıe, ǵalam maǵan!

Qulaq salsyn ýaqyt pen zaman maǵan!

Kúlli adamzat – qylmysker!

Qylmysy sol –

jaqsy kórmeı ketipti adamdy adam!

 

Bizder jaqsy kórmeımiz!

Bul – qate emes!

Biz – adambyz, jany joq bir zat emes!

Adamǵa adam kerek shyǵar, ıá,

Biraq adam adamǵa qymbat emes.

 

О́zimizge ózimiz baıqalmaımyz,

Janymyzǵa jan emes, jaı tańdaımyz,

Jaqsy kórdik baılyǵyn, múmkin túrin,

Al adamdy?

Iá! – dep aıta almaımyz!

 

Jaqsy kórmeý – jandardyń barsha muńy,

Shirkin, adam túsine alsa muny!?

Vırýspenen aýyrdy mıllıondar,

Jazylmaı, ólip ketti qansha myńy?

 

Dári – daýa?

Emes qoı bul da talap!

О́ldi deısiń dárige kim qatalap?

Olarǵa jetispedi – bir jyly sóz,

Olarǵa jetispedi – shyn mahabbat!

 

Jańbyr shólin basady jer qurǵasa,

Gúl bıleıdi jalaýyn jel bulǵasa.

Jaqsy kórý – uly erlik, uly sezim!

Eı, Adamzat!

Jaqsy kór!

Erlik jasa!»

 6

                           VII

 

Jap-jas bolyp ketkendeı kári ǵalam,

Daýystar estiledi jadyraǵan:

– Men seni jaqsy kórem, janym ulym,

– Men seni jaqsy kórem, janym anam!

 

Tynyshtyq joq qalada ne dalada,

Kerneıdi jerdiń betin óleń – oda!

– Men seni jaqsy kórem, o, adamzat,

– Men seni jaqsy kórem, o, Jer-ana!

 

Vırýs ketken.

Ý da shý bar aınalam,

Sondaı ómir yrǵaǵyn qalaıdy adam.

Jer shary da dóńgelep bara jatyr,

Dop sekildi Tao men Chan oınaǵan...

8

 

 

05 – 08 sáýir. 2020 jyl

 

Baýyrjan ShIRMEDINULY,

aqyn, jýrnalıst,

Batys Qazaqstan oblysy,

Syrym aýdany

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Antyna adal azamat

Qazaqstan • Keshe

Júrektiń jumsaq kúlkisi

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar