Qoǵam • 14 Sáýir, 2020

Eldik pen memleketshildik tuǵyry

649 ret kórsetildi

Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyna úsh jyl

Elbasy N.Nazarbaevtyń 2017 jyly 12 sáýirde jarııalanǵan «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyna mine týra úsh jyl toldy. Úsh jyl degen az da, kóp te ýaqyt emes. Alaıda osy úsh jyldy zýlaǵan ýaqyttyń ólshemine salmaı, atqarylǵan jumystardyń salmaǵyna salatyn bolsaq, áńgime bir basqa.

Qazirgi jahandaný dáýirinde ulttyq bolmys, ulttyq biregeılikti saqtap qalý asa ózekti másele. Osyna jotaly taqyryp ult kóshbasshysyn, el qaıratkerleri men zııaly qaýym ókilderin, dúıim jurtty árkez tolǵandyryp keledi. Ol egemen elimizdiń erteńi eńseli, táýelsizdik tuǵyrynyń asqary bolýynda atqarylar keleli de kemel isterdiń baǵyt-baǵdaryn sarabdaldyqpen aıqyndap, parasatpen pysyqtap otyrýymyzǵa múmkindik beredi.

Qazirgi zamanaýı tehnologııalyq úrdister jedel qarqyn alǵan ushqyr ýaqyt talaby ultymyzdyń rýhanı kemeldiligi men qoǵamdyq jańǵyrýyna qajetti jańashyl úlgini tez qabyldap, oı-órisimizdi únemiushtaýdy qajet etedi. Kezinde Alashardaqtysy Álıhan Bókeıhan «Zamannan qalǵan adam – ólgen adam, zamannan qalǵan qoǵam – ólgen qoǵam» dep aıtqan bolsa, búgingi rýhanı jańǵyrýdy elimizdiń qaı salada bolmasyn órkendeýimen sabaqtastyqta qarastyrýymyzzańdylyq. Ol túptep kelgende eldik sana, memleketshildik ustanymymyzdaǵy tarıhı sabaqtastyqty jańǵyrtýǵa tyń serpilis bermek.

«Men elimiz myqty, ári jaýapkershiligi joǵary birtutas ult bolý úshin bolashaqqa qalaı qadam basatynymyz jáne buqaralyq sanany qalaı ózgertetinimiz týraly kózqarastarymdy ortaǵa salýdy jón kórdim», dep atap kórsetken Elbasy ult bolyp uıysyp, el bolyp qolǵa alar mindetterdi ortaǵa saldy.

Saıası sarabdaldyq, tereń reformatorlyq paıymymen «Rýhanı jańǵyrýdyń» «Básekelik qabilet, Pragmatızm, Ulttyq biregeılikti saqtaý, Bilimniń saltanat qurýy, Qazaqstannyń revolıýsııalyq emes, evolıýsııalyq damýy, Sananyń ashyqtyǵy» sıpatyndaǵy eń basty alty qaǵıdatyn atap kórsetti. Mine, qazaq eliniń órkenıet jolymen órkendep, jańa sapalyq mazmunda jańǵyrýyn aıqyndap bergen alty baǵyt – alty Alash balasynyń aldyńǵy qatarly eldiń sanatynda bolýyna qol jetkizetin altyn kilti bolmaq. Maqalada aıtylǵandaı: «Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı». Sondyqtan da ulttyq ereksheligimizdi joǵaltpaı, qazaqy qasıetimizden arylmaı, tektilik tamyrynan nár alyp rýhanı kemeldený – ár qazaqtyń boryshy, ulttyń mindeti.

«Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda zerdelengen ár bir qaǵıdat bolashaǵymyzdy tereń salmaqtap, búgingi isterimizdiń baıandylyǵyn aqyl tarazysymen baıyptaýǵa oı salýda. Máselen, pragmatızm haqyndaǵy Elbasynyń «Pragmatızm – ózińniń ulttyq jáne jeke baılyǵyńdy naqty bilý, ony únemdi paıdalanyp, soǵan sáıkes bolashaǵyńdy josparlaı alý, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, dańǵoılyq pen kerdeńdikke jol bermeý degen sóz»degen túıindi tolǵanysynyń qazirgideı ólara tustaǵy ózektiligi bizderdi beı-jaı qaldyrmaıdy. As ta tók ysyrapshyldyqtan, orynsyz sán-saltanattan arylyp, qaıta qanymyzda bar qasıetterdi tiriltip, januıanyń jylylyǵyn, otbasylyq qundylyqtyń qymbat ekenin sezinip, sabyrlyq pen ustamdylyq, qanaǵatshyldyq pen qarapaıymdylyq, únemshildik pen durys jospar qurýdy oryndy paıdalaný kerektigin ýaqyttyń ózi dáleldegendeı. Eń bastysy el bolyp, álem bolyp #Bizbirgemiz dep, baltalasa buzylmas birlik pen eldik úlgisin kórsetip jatqan halqymyzdyń qajyr-qaıratyna demeý bolý paryzmyz ekenin túısingenimiz jón.

Rýhanı jańarý men jańǵyrýdyń memlekettik mańyzy zor basym baǵyttarynyń básekege qabiletilik, bilimniń saltanat qurýy, sananyń ashyqtyǵy syndy túıindi máselelerimen ózara sabaqtastyqta alynýy Elbasy maqalasynyń ómirsheńdigin, bolashaqty tereń boljaǵan saıası sarabdaldyǵyna tánti etedi.

Elbasynyń: «Básekelik qabilet degenimiz – ulttyń aımaqtyq nemese jahandyq naryqta baǵasy, ıa bolmasa sapasy jóninen ózgelerden utymdy dúnıe usyna alýy. Bolashaqta ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń básekelik qabiletimen aıqyndalady», degen tolǵanysynyń kókeıkestiligin qaperde ustaǵan abzal. Bul rette otanshyldyq pen elshildik qasıetterimizdi eselýge qýat berip otyrǵan «Týǵan jer» baǵdarlamasyár qazaqty óziniń týǵan jeri men týǵan elin qasterleýge shaqyratyn biregeı bastama. Al onyń jaýapkershiligin seziný men oryndalýyn árbir azamat óziniń jeke basynan bastaýy kerektigi aıdan anyq.

Ulttyq biregeıligimizdi saqtap qalý– rýhanı jańǵyrýdyń basty maqsaty.Sol úshin de baǵzy babalardan úzilmeı jalǵasyp kele jatqan asyl mura jaýhar jyrlar men kúmis kúılerimizdi, ádebı muralarymyzdyurpaq sanasyna sińirip otyrý, ulyqtaý qasıetti paryzymyz.Bul baǵyttaoblysta jyl saıyn kómekeı áýlıe Buqar jyraý shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Buqarekeń jyrlaıdy» atty jyrshy, jyraýlar saıysy ótip keledi. Jyr saıysynyń maqsaty – umytylyp bara jatqan jyrshylyq óner men jyraýlyq dástúrdi dáriptep, urpaq boıyn qadirı-qasıetinshe sińirý. Osynaý óner saıysyna ózge ult ókilderinińqatysyp, baba murasyn jatqa aıtýy ata dástúrimiz ben baba murasyna degen qurmetin kórsetedi. Al Buqar jyraý aýdanynyń Botaqara kenti men Kerneı, Úshtóbe aýyldarynda ashylǵan «Buqar jyraý Qalqamanuly atyndaǵy jyrsh-jyraýlar» mektebi, Aqtoǵaı aýdanynda tusaýy kesilgen «Narmanbet Ormanbetuly atyndaǵy jyrshy-jyraýlar» synyby keshegi Buqar, Shortanbaı, Narmanbet jyraýlardan beri kórkemdik arnasy úzilmegen jyraýlyq dástúrdi, Shashýbaı, Doskeı, Bolman aqyndardan jalǵasyp kele jatqan aqyndyq ónerdi úlgi etip, dáripteýge baǵyttalyp otyr.

Elbasymyzdyń «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda atqarylǵan «Babalar sózi» jobasyrýhanı órkendeýimizge, mádenı kemeldenýimizge dańǵyl jol ashyp, ulttyq tarıhı sanamyz ben jadymyzdy dástúr ózegimen jańǵyrtýǵa serpin berýde. Júz tomdyq asyl mura ulttyq sóz ónerimizdiń klassıkalyq úlgisi bolýymen de álemdik rýhanı jaýharlar qatyrynan laıyqty ornyn alýda. Elimizdiń rýhanııat ómirindegi osynaý serpindi de ilki ister Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn atap ótý týraly ókimimen jalǵasyn tapty.

Elbasy atap kórsetken bilimniń saltanat qurýy túptep kelgende qoǵamdy izgilendirý, adam balasyn meıirlendirý, ar-ujdanyn oıatý muratynan týyndaıdy. Adamzattyq gýmanızmmen tamyrlas rýhanı qundylyqtar júıesindegi bilimdi bárinen bıik qoıatyn ulttyń mereıi ústem bolyp, zor tabysqa jetedi. Bilimdi, kózi ashyq, kókiregi oıaý bolýǵa umtylý – bizdiń qanymyzda bar qasıet. Dana halqymyz ejelden bilimdi joǵary baǵalap, «bilekti birdi jyǵady, bilimdi myńdy jyǵady» degen bolatyn.

Bıyl uly dalamyzda kindik qany tamǵan álemniń ozyq oıshyly, ǵulama ǵalymy, danyshpan Ábý Nasyr ál Farabı babamyzdyń 1150 jyldyǵynyń atalyp ótilýi de bilimdiniń baǵasy bıik ekendigin jáne bilimniń saltanat qurýy ýaqyt tórinen eshqashan túspeıtinin ańǵartsa kerek. Farabı, Balasaǵun, Abaı, Shákárim danalyǵyndaǵy «parasatty adam», «tolyq adam», «ar ilimi» syndy ómirsheń gýmanıstik tuǵyrnamanyń dástúr ulasýymen qazaq topyryǵanda jalǵastyǵyn taýyp otyrýy rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasynyń mańyzyn eseleı túsedi. Bul oraıda bilim berýdi damytýǵa baǵyttalǵan «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq»jobasyn aýyz toltyryp aıtýǵa bolady. Qazirgi tańda gýmanıtarlyq baǵytta 77 oqýlyq qazaq tiline aýdarylyp, onyń 47 baspadan shyǵyp, Qazaqstannyń barlyq joǵary oqý oryndaryna taratyldy.

Sananyń ashyqtyǵy rýhanı jańǵyrýdy basty ózegi. Básekege qabilettilikkezinde Elbasy atap kórsetkenıntellekýtaldy ult qalyptastyrýmen baılanysty másele. «Jeti jurttyń tilin bil, jeti túrli ilim bil» dep arly urpaǵyn tárbıelegen ata-balalarymyzdyń amanatyn tuńǵysh Prezıdentimiz ýaqyt talabynda jańǵyrtyp otyrýy da kemeńgerlik qasıeti dep bilemiz. Sonyń ishinde latyn álipbıine kóshý maqsatynda eldik mańyzy eren jumystar jasalyp jatqanyn aıtý lázim.

Memleketimizdiń kemel bolashaǵyn aıqyndap bergen baǵdarlamalyq maqaladaǵy ıdeıalardy sonyń ishinde«Qazaqstannyń revolıýsııalyq emes, evolıýsııalyq damýy» jolyndajurt bolyp jumylyp, ultbolypuıysýmen alǵa qoıǵan murat-maqsatqa jetýde abyroıly eńbek etý – barshamyzdyń boryshymyz.

Ult kóshbasshysy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy Qazaqstannyń strategııalyq damýynyń basym baǵyttaryn aıqyndap bergen memlekettik mańyzy zor qujat. Ol týǵan jerimiz ben elimizdiń ótken tarıhyn, halqymyzdyń salt-dástúrin qasterleýge shaqyrady. Atalǵan baǵdarlamalyq maqaladaǵy Elbasynyń «Biz halyqtyń sanasyna jalpyulttyq qasıetti oryndar uǵymyn sińirýimiz kerek. Qazaqstannyń qasıetti jerleriniń mádenı-geografııalyq beldeýi bizdi kez kelgen rýhanı jutańdyqtan saqtap qalatyn sımvoldyq qalqanymyz, ulttyq maqtanyshymyzdyń qaınar bulaǵy jáne biregeılik negizderiniń basty elementteriniń biri» degen tolǵanysy da bizderdiń týǵan ólke tarıhy men mádenıetin, tabıǵaty men qasıetti jerlerin qasterleýdegi jaýapkershiligimizdi eseleıdi. Oblysymyzda Ulytaý aýdanynda Alasha han, Joshy han keseńeleriniń qaıta qalpyna keltirilýi, «Ulytaý» kesheninin qolǵa alynýy, «Jezkıik» halyqaralyq etnofolklorlyq festıvaliniń ótýi rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasyn júzege asyrýdaǵy ıgi qadamdar.

Iá, Tuńǵysh prezıdentimizdiń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy jaryq kórgennen bergi úsh jyl ýaqytta Respýblıka boıynsha 93 myń is shara ótkizilipti. Bir ǵana «Týǵan jer» arnaıy jobasy aıasynda 2141 áleýmettik mańyzy bar nysanalar mektep, balabaqsha, sport jáne balalar alandary men mádenıet obektileri, medısınalyq mekemeler qaıta jańartylsa, oblysymyz boıynsha da eki júzden den astam áleýmettik mańyzdy nysana jóndeýden ótip,júzge tarta jańa qurlysboı kóterdi. Osynyń barlyǵy elimizdiń ıgilig úshin jasalyp jatqan eren eńbekter.

Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasy aıasynda óńirimizdiń rýhanı, mádenı damýyna baǵyttalaǵan birtalaı sharalardyń júzege asyp jatqanyn atap ótýge bolady. Jastardyń patrıotızimin oıatyp, týǵan elin súıip, jerin qasterlep qorǵaýǵa dáripteý maqsatynda dástúrli túrde ótetin memleket jáne qoǵam qaıratkeri Jumabek Ahmetuly Tashenevtiń júldesine arnalǵanaımaǵymyzdyń aqyn, jazýshylary men óner men mádenıet qaıratkerleri arasynan júzden júırik shyqqan «Jyldyń úzdikteri» anyqtalatyn saıystyń orny erekshe.

Kóktemgi tól meıramymyz Naýryz qarsanynda ótetin «Armysyń, áz Naýryz» atty oblystyq aqyndar aıtysy, dástúrli án ónerin nasıhattaıtyn Júsipbek Elebekov jáne Mádı Bápıuly atyndaǵy ánshiler baıqaýy, qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili, daýylpaz aqyn Qasym Amanjolovtyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan oblystyq «Qasym oqýlary», danyshpan hakim Abaı Qunanbaıuly shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Abaı oqýlary» jyr saıystary jas urpaqtyń baba murasyn boıyna sińirip, básekege qabilettiligin arttyrýǵa yqpalyn tıgizýde.

Kúni keshe ǵana qalamyzdaǵy Á.Ermekuly atyndaǵy №103 mektepte Álimhan Ermekulyna arnalǵan murajaıdyń ashylýy, respýblıkalyq ǵylymı koeferensııanyń ótýi oqýshylardyń boıyndaǵy tulǵalyq qasıetin damytyp, otanshyldyq rýhta tárbıeleýde mańyzy zor. Munyń bári óńirimizde rýhanı jańǵyrý jobasy aıasynda atqarylyp jatqanjumystardyń aýqymdylyǵyn, keń óristi baǵytynkórsetedi.

Qoryta aıtqanda, Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy memleketimizdiń álemdik damýdaǵy bıik tuǵyryn aıqyndaý jolyndaǵy ustanar altyn qazyǵy bolyp qala bermek.

 

Aıtbaı JUMAǴUL,

Qaraǵandy oblysy «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesiniń basshysy

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar