Rýhanııat • 06 Mamyr, 2020

Smahan tóre aıtqan aqyn Joshy kim?

1333 ret kórsetildi

Byltyr Arqanyń altyn qazyǵy, ult uıasy Ulytaý tórinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev dańqty jahanger, áıgili qolbasshy, teńdessiz qaǵan Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy han esimin ulyqtaý máselesine erekshe toqtalyp ótti.

Byltyr Arqanyń altyn qazyǵy, ult uıasy Ulytaý tórinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev dańqty jahanger, áıgili qolbasshy, teńdessiz qaǵan Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy han esimin ulyqtaý máselesine erekshe toqtalyp ótti.

Biz osy rette atalǵan ıgi isterdiń bir tarmaǵy retinde qasıetti babalardyń tekti jalǵasy, toǵyz baýly tóre tuqymy, kókjal Baraq sultannyń tórtinshi balasy Bókeı hannan taraıtyn, on toǵyzynshy ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ómir súrgen aqyn Joshy týraly sóz etkimiz keledi. Joshy Táýkeuly, esimi elge keń tanymal bolmaǵanymen, óz zamanynyń yqpaldy adamy ekenin tarıhı qujattar, aýyzeki dáıekti áńgimeler rastaıdy. Qarqaraly okrýginiń aǵa sultany Qusbek Táýkeulynyń inisi Joshy sultandy Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń inisi Smahan Bókeıhanovtyń estelikterinen kóp kezdestirýge bolady. Atalǵan eńbekterde Joshy Táýkeulyn Smahan tóre aqyn Joshy dep erekshe ataıdy. Sondaı-aq aqyndyqtan bólek ózi bılik etken sol kezdegi Qarqaraly ákimshiligine qarasty Boqty tóńiregine (Búgingi Qaraqaraly aýdany, Baqty aýyly) sharapatyn tıgizip, mektep te saldyrtqan qaıratker adam. Jalpy, Joshy Táýkeuly týraly aıtpas buryn, aldymen onyń shyqqan tegine, shejire tarmaǵyna qysqasha toqtalyp ótken durys. Joshynyń arǵy atasy ataqty Baraq sultan bolsa, odan beri qaraı, Bókeı – Tursyn hannyń nemeresi, Baraq sultannyń tórtinshi balasy. Joshy sol Bókeı hannyń bir balasy Táýke sultannan Moldahan degen sultanmen egiz týady. Kópshilik biletin kóne tarıh derekterinen belgili, 14 jastaǵy Bókeıdi Qazdaýysty Qazybek bıdiń pármenimen Qarakesek Shekshek Nuraly bı alpys nókerimen Baraq sultannan attaı qalap, Samarqannan Arqaǵa arqalap alyp kelgen. Orta júz, Arǵyn eli, onyń ishindegi qalyń qarakesek rýynyń bul josyǵy — qazaq ortasyndaǵy tóresiz el bolmaıdy, tóbesiz jer bolmaıdy degen jazylmaǵan dala zańymen úndesedi.

Joshy esimi týraly birer sóz

Qazaq dástúri boıynsha jańa týǵan nárestege at qoıý úlken mánge ıe rásim.  Onyń ishinde ul balaǵa dańqty babalarynyń esimin berip, qasıetti arýaqtarǵa qurmet kórsetý erekshe ǵuryp. Bul saltty alash ishinde aqsúıek tóre tuqymdary berik ustanǵan. Oǵan ótken tarıhtan kóptegen mysal keltirýge bolady. Qazaq tarıhyna qatysty birneshe Joshy bolǵan. Eski tarıhtyń eń bilimdar ókili, jazýshy Muhtar Maǵaýın  2017 jyly «Ańyz adam» jýrnalyna bergen suhbatynda Temýjinniń, ıaǵnı Shyńǵys hannyń týǵan inisi Qasardyń da tolyq aty – Joshy-Qasar ekenin aıtady. «Keıingi Joshy hanmen shatastyrmas úshin kóbine-kóp, únemi derlik esimniń ekinshi jartysy qabyldanǵan. Ráshıd-ád-Dınniń eńbegin aqtaryp qarasańyz, taǵy qanshama Joshy aldyńyzdan shyǵady. Bul – tańbaly qaǵazǵa túsken Joshylar ǵana», deıdi tarıhshy ǵalym M.Maǵaýın. Ol esim keıin Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy hanǵa berilgen. Biz búgin áńgimeleıtin Joshy sultan sol dańqty babalarynyń esimin enshilegen tulǵa retinde bizdi qyzyqtyrady.

Esim qaıtalaý – qazaq handyǵy tarıhynda erekshe saqtalǵan deýge bolady. Biz aıtyp otyrǵan Joshy Táýkeulynyń úshinshi atasy Baraq sultannyń esimi de arǵy atasy, Altyn Ordanyń hany Baraq hannyń esimine qurmet retinde qoıylǵan. Jalpy, tere bersek, qazaq handarynyń ishinde birneshe Bókeı, birneshe Jáńgir, birneshe Qudaımende, birneshe Kóshek, birneshe Abylaı, birneshe Tursyn, birneshe Qasymdy kezdestiremiz. Aıtpaǵymyz, Joshy Táýkeuly da óziniń uly jaýynger, er, batyr babalarynyń qasıetti esimin enshilegen tulǵa retinde qurmetpen atalady.

Aqyn Joshy

Tóre tuqymdaryn zerttep júrgen jas ǵalym Arman Ahmetovtiń «Baraq han» atty tolymdy eńbeginde Joshy sultannyń jasy qujattarda ártúrli jazylǵandyǵy kórsetiledi. Joshynyń týǵan jyly ár derekte 1813, 1817, 1818 jyly dúnıege kelgen dep jazylady. 1850 jyly Qarqaraly okrýginde ákesi basqarǵan Qara-Áıtimbet bolysynda turǵan. Turmysy baı. Baı bolǵanymen qara bastyń qamyn oılamaı elge paıdam tısin degen azamattardyń biri bolǵan. Maqalanyń basynda atap ketkendeı, Joshy Táýkeuly týraly Smahan Bókeıhanovtyń derekteri Joshy ómirinen kóp aqpar beredi. Sol derekterdiń bárinde Joshynyń aqyndyq óneri týraly keńinen aıtylyp, birneshe óleńi mysalǵa keltiriledi. Joshynyń ár kezde jazyp, el aýzynda keńinen taraǵan óleńderiniń bir-ekeýin osy jerde aıta ketýge bolady.

Joshy sultannyń qonysy Abyraly jerimen qoltyqtas, arasynan Túndik ózeni aǵyp ótedi eken.  Aqynnyń bir óleńi óziniń qudalary Baıbórilerge qaratylyp aıtylady. Qudasy baıbóri elinen, Kenje Qoıshybaıuly kezekti qansonardyń birinde Joshynyń balasyna túlki baılamaı ketipti. Joshynyń renjigenin estigen Kenje biraz ýaqyt ótip ketse de, kelip: «Assalaýmaǵaleıkúm, Alla jar!» dep amandasa kiripti. Sonda Joshekeń:

                                 Ýaǵalaleıkúmassalam, baıbóriler,

                                 It júgirtip, qus salǵan óńsheń seriler.

                                 Bir tyshqannyń túgine qaraımyn dep,

                             Qudaı qosqan qudadan kettiń sender!, - degen eken. Kenje: «Aldııar» dep túlkisin ákep, aıaǵyna jyǵylypty. Tóre: «Ýaǵy ótken, almaımyn!» dep almapty.

Nemese aǵasy aǵa sultan Qusbek tóre qaıtys bolǵanda aqyn inisi Joshy myna óleń joldaryn aıtqan eken:

Keshegi týǵan aıdyń búgin besi,

Mal taısa er jigittiń qalmaıdy isi...

Kelsem, ketkim kelmeıtin aýylym-aı,

It baılasa turǵysyz bolǵany nesi?!. Bul óleńder Smahan Bókeıhannyń «Álekeńniń áýleti» atty eńbeginde jazylǵan. Atalǵan eńbek «Juldyz» jýrnalyna alǵash ret toqsanynshy jyldary, keıin 2006 jyly qaıta basylyp shyqqan.

Joshy sultan týraly 1858 jylǵy qujattan onyń Qarqaralyda aǵa sultan saılaýyna qatysyp daýys bergendigin tarıhshy A.Ahmetov B.Násenovtiń «Abyraly – Saryarqanyń kindigi» eńbegine silteme jasap jazady.

Joshy Táýkeulynyń aqyndyǵy osy bir-eki óleńmen shektelmeıdi. Negizgi óleńderi áli de jaryqqa shyqpaı otyr. Bul týraly sultannyń tilkeleı urpaǵy, Y.Altynsarın tósbelgisiniń ıegeri Bolat Táńirbergenuly myna bir qundy derekti usynady: «Qazaqstanǵa keńinen tanymal qoǵam qaıratkeri bolǵan, aýylsharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty, zertteýshi ǵalym Myńjasar Ádekenov kezinde 2008-2009 jyldary qazirgi Qarqaraly aýdany, Búrkitti aýylynda aǵa sultan Qusbek tórege, Qusbektiń ákesi Táýke sultanǵa, Qusbek tóreniń orynbasary bolǵan, inisi Arystanbek sultannyń balasy Smaıylhan sultanǵa salynǵan kesenelerdi memlekettik qorǵaýǵa alýǵa úlken jumys jasaǵan bolatyn. Sol kezdegi oblystyq mádenıet basqarmasynyń basshysy, qoǵam qaıratkeri Rymbala Omarbekovany arnaıy shaqyrtyp, kesene basyna granıtten kóktas qoıdyrtty. Atalǵan shara barysynda Myńjasar aǵa «Mundaı erekshe arhıtektýralyq nysandar memleket tarapynan qorǵaýǵa alynýy kerek. Osy Qarqaraly tóńireginde Qusbek tóreniń beıiti pishinimen uqsas salynǵan keseneler kóp. Olarǵa Qusbektiń inileri Appaz, Arystanbek, Joshy sultandardyń beıitterin jatqyzýǵa bolady. Solardyń ishinde Táýkeuly Joshynyń kesenesi erekshe nazar aýdartady. Táýke sultan uldarynyń kóbisiniń kesenesi shoshaq pishindi bolyp kelse, Joshy sultannyń kesenesi segiz qulaqty erekshe arhıtektýralyq qurylys bolyp tabylady. Bundaı nysandar ortalyq Qazaqstanda kóp kezdese qoımaıdy. Sondyqtan atalǵan qorymdy kóp keshiktirmeı dereý memleket qorǵaýyna alyp, belgi qoıý kerek. Ondaı qurylys nysandaryn jermen-jeksen etýge bolmaıdy» deı kelip  Qusbek tóreniń inisi Joshy Táýkeulynyń bes dápter óleńder jınaǵy óziniń muraǵatynda saqtaýly ekendigin aıtqan bolatyn. Sóıtip, atalǵan murany urpaqtaryna syıǵa tartamyn dep júrgende ol kisi baqılyq boldy. Joshekeńniń bes dápterinen bólek Myńjasar Ádekenovtiń muraǵatynda Smahan tóreniń 40 dápteri bar ekenin sol jıynda estigen bolatynbyz», deıdi B.Táńirbergenuly. Tikeleı urpaǵynyń aıtýynsha, ol bes dápter qazirgi tańda belgili qoǵam qaıratkeri, dúnıejúzi tanyp otyrǵan ǵalym Serǵazy Myńjasaruly Ádekenovtiń muraǵatynda saqtaýly tur. Aldaǵy ýaqytta atalǵan tyń murany jas urpaq enshisine tabystap, kópshilikke tanystyrǵan durys. Sondaı-aq joǵarydaǵy pikirde aıtylyp ketkendeı, Joshy Táýkeulynyń kesenesine ólketanýshy ǵalymdar, tarıhshylar keń kólemde zertteý júrgizip, memleket tarapynan qoldaý taýyp, restavrasııa jumystary bastalsa nur ústine nur bolady.

Qazanbas qystaǵyn Joshy qystaýy dep atasaq

Boqty taýynyń silemderine jatatyn usaq shoqylardyń biri — О́teń-Qulan dep atalady. Joshy Táýkeulynyń qystaýy sol О́teń-Qulan degen jerde bolǵan. Búginde ol jer «Qazanbas» qystaǵy dep atalady.  Onyń sebebi, Joshy óziniń malaılaryna jumsaq qarap, olarǵa bireý «qul» dep jekise: «Quldarym emes, uldarym» dep jalshylarǵa mádenıetti qarym-qatynas jasaıtyn bolsa kerek. «Baraq han» kitabynda Joshy sultannyń jeke basyna sýretteme jasaı kelip: «Joshynyń denesi óte iri adam bolǵan. Orys derekteri ony «qarapaıym, sanaly adam» dep jazsa, el aýzynda «kózi ótkir, bergen batasy da, aıtqan qarǵysy da qate ketpegen» deıdi. О́zi jomart, qaıyrymy mol adam bolǵany sonshalyq, shetten pana izdep kelgen adamdarǵa qonys berip, úılendirip, enshisin de bólip berip otyrǵan. Tórtýyl rýynan aǵaıyndy Erkinbaı men Merkinbaı, qyrǵyz rýynan Jotabas kelip Joshynyń malyn baqqan. Tóre olardy úılendirip, aldaryna malyn salyp bergen eken. Qazir olardyń tuqymy Joshy áýletimen týǵan týystaı aralasyp turady», dep jazady A.Ahmetov. Álgindeı erkeletetin bolǵan soń, jalshylary uıqylary qanǵansha uıyqtaıtyn bolyp, bir jalshysy Qazanbas atanyp ketse kerek. Keıin Keńes ókimeti ornaǵan tusta, baı-tóre tuqymdarynyń atyn ataýǵa tyıym salynǵan tusta Joshy qystaýy qasaqana «Qazanbas» atalyp ketedi. Azat kúnde aqıqat ashyq aıtylyp, tarıhtyń aqtańdaq tustary tolyq aqtalsa deımiz. Árıne, Joshy qystaýy osy turǵyda óziniń zańdy ataýyn qaıtyp ıelense degimiz keledi.  

Kenesary qozǵalysyndaǵy Joshy beınesi

Smahan Bókeıhannyń jazbalarynda Bókeı hannyń qaraqalpaq áıelinen týǵan úsh uldyń biri – Ýálı sultannyń Ońqa men Jádik atty batyr uldary bolǵan. Qarqaraly óńirinen Bókeıdiń uly Táýkeniń urpaǵy Bolat Táńirbergenulynyń aıtýynsha Ońqa men Jádiktiń ákeleri erte ólip, shesheleri ámeńgerlikpen Ýálıdiń inisi Táýkege shyǵyp, «ekinshi báıbishe» atalypty. Ol kezde Ońqa men Jádik 17-18 jas shamasyndaǵy jigitter. Táýkeniń ámeńgerlikpen alǵan áıeli Moldahan men Joshy esimdi egiz ul tabady. B.Táńirbergenulynyń derekterin ári qaraı tarıhshy A.Qııatuly bylaı dep jazady: «Quspek tóre Qarqaraly okrýginiń aǵa sultany bolyp turǵan 1843-1846 jyldardyń aralyǵynda Kenesary han Reseı otarshyldyǵyna qarsy kúresin júrgizip jatady. Sonda Kenesary Qarqaraly okrýgine kelip, Bókeı tuqymynan Jamantaı men Quspek sultandardyń kóteriliske qosylýyn talap etedi. Tóreler: «Biz patsha qyzmetindemiz. El ishine iritki salyp senderge qosyla almaımyz» dep jaýap beredi. Sonda Ýálıden týǵan Ońqa men Jádik sultandar aǵasy Quspekke «Sen bizdiń atamyzdan qalǵan enshimizdi bergen joqsyńdar» dep, sheshesinen týǵan inileri Moldahan men Joshyny ertip, Kenesary hanǵa qaraı bet alady. Jaı ketpeı Quspektiń 4000 jylqysynan 1000 jylqyny bólip aıdap áketken. Ol kezde Kenesary 3000 qolmen Qarqaraly óńirinde keıin «Kenesary asqan» atalyp ketken jerde kútip jatqan. Inileriniń bul qylyǵyn estigen Quspek olardy toqtatpaq bolyp, saýytyn kıip, qolyna naızasyn alyp, jigitterimen ózi jolǵa shyǵyp ketedi. Qýyp kelgen Quspekti kórip, Ońqa attyń ústinde turyp naızasymen berenniń sol jaq búıirinen túırep jelkesinen shyǵaryp, attan kóterip jerge qoıypty. Quspek: «Túgi betine shyǵyp ketken eken, ary qaraı qyrǵynǵa barmaı-aq osymen doǵaraıyq. Jónimen kete bersin! Jiberińder!» dep buıyrady. Sóıtip, 1000 jylqyny qýyp Ońqa men Jádik baýyrlarymen kóteriliske qosylǵan. Bul aýyzsha jetken málimet qujattarmen rastalady. Kenesary sultanǵa qosylyp ketken qazaqtar týraly 1838 jyly 7 qyrkúıekte jazylǵan málimet toptamasynda bylaı delingen: «Ýálıuldary Ońqa men Jádik sultandarǵa qarasty Qara-Áıtimbet bolysy Sarybaı bımen birge Qońyr shatqaldary men Shý ózeni boıynda 1847 jyly Kenesary han qyrǵyzdarmen bolǵan sońǵy shaıqasta jazym bolǵan soń, kóteriliske qatysýshylar jan-jaqqa bytyrap ketedi. Ýálıdiń uldary mal-janymen, janynda tólegitteri bar Sarysýdyń boıynda toqtap, sondaǵy biraz aýyldardy «sender kóteriliske qosylmadyńdar» dep kúsh kórsetip shaýypty. Biraq sheshek aýrýy tarap aǵaıyndy Ońqa men Jádik aýyrady. Qolaıly sátti paıdalanǵysy kelip, aldynda shabylǵan el kek almaq nıetpen 800 jigitten quralǵan jasaqpen olardyń aýylyna attanady. Jaý kelip qalǵan tusta tóreler kıizderdi jyǵyp, jalań denelerine shekpenniń ústinen orap, bes-bes jigitke bólinip arqalarynan naızamen tiretip, sadaq tartqanda aldyńǵy lektegi eki-úsh adamnan ótip, jıyrma-otyzyn birden opyryp túsiredi. Jaýlar: «Bular bizdi aldaǵan eken ǵoı, kúsh-qýaty boılarynda» dep sheginip ketken.  Artynsha tóre aýyly jınalyp: «Olar endi bizge kún kórsetpeıdi. Kóshýimiz kerek!» dep, údere kóship Balqashtyń basyna jetedi. Munda tórelerdiń aýrýy ábden asqynyp, denesiniń sýy shekpenge shyǵyp ketipti. Sonda olar tóleńgitterine: «Bizdi osy Balqashtyń túbinde qoıyp, elge qaıtyńdar! Al myna  Joshy men Moldahandy aǵasy Quspekke jetkizińder!» dep tapsyrady. Sóıtip, Ońqa men Jádik súıegi sonda qalyp, aýyly Qarqaralyǵa jetedi. Quspek tóre olarǵa mal berip, balasy Qońyrdyń jerinen Boqtynyń eteginen Joshyǵa qonys berse, Arystanbek tóreniń janynan Moldahanǵa jer beripti. Keıin Moldahannan taraǵan Shámshiniń balasy Armııa tóre atalarynyń aıtýymen Ońqa men Jádik beıitterin kórgenin aıtypty. Al olardyń Kenesaryǵa qalaı qosylǵanyn Bolatqa áńgimelep bergen Joshynyń uly Jaqyptyń nemeresi Seńkibaı Musataıuly eken».

Joshy sultan týraly, Kenesarynyń batyr sarbazdary Ońqa men Jádik týraly belgili jazýshy, aqyn Serik Saǵyntaı óziniń «Ońqa-Jádik oqıǵasy» hıkaıatynda jazady. Kórkem shyǵarmada Joshy beınesi áredik-áredik kezdesip otyrady. «Ońqa men Jádik Joshy men Moldahandy ala ketken. Bes-altydaǵy balalar edi taıǵa mingen. Iá, sonda ǵoı bular qalyń jylqyny bermese de, eki uldy Qusbek alyp qaıtqan sol sapardan. Túsinde sol Qusekeń: «Ońqajan, ar ma? Elge qaıtsańdarshy. Saǵyndyq qoı! «Er – týǵan jerine...» degen. О́kpe-renishti umytaıyq. Joshyhan men Moldahan ósip qaldy. Senderdi saǵynyp, óleń aıtyp júr...» dep, júzin teris salyp turdy. «Aǵeke, beri qarashy!» deıin dese daýysy qumyǵyp, bul qystyǵady. «Qaıran, atameken!» dep, kúrsinip oıanǵan», dep jazady jazýshy S.Saǵyntaı.

Qazaq dalasy jappaı orys otaryna eriksiz batyp bara jatqan aıaýsyz shaqta osyndaı-osyndaı oqıǵalar ár jerde ótip jatty. Joǵarydaǵy oqıǵadan neni ańǵarýǵa bolady: Qusbek sultannyń Kenesaryǵa qarsy pıǵyly bolmaǵanyn Joshy men Moldahannyń enshisi dep Kenesary áskerine 1000 jylqyny bólip alyp ketken Ońqa men Jádikke qarsy kelmeýi de ult-azattyq qozǵalysqa ishteı bolsyn tileýlestiginen ekenin ańǵarý qıyn emes.

Endigi borysh osyndaı tulǵalarymyzdyń tarıhtaǵy ádil baǵasyn álsiretpeı berý bolsa kerek. Bul rette Joshy sultan, ataqty aǵa sultan Qusbek tóre, Ońqa-Jádik alash tarıhynda erekshe qurmetpen atalýy kerek eleýli tulǵalar deýge ábden negiz bar. Qoryta aıtqanda, Ulytaýdaǵy uly qaǵan – Joshy hannan bastalǵan nasıhat jumystary biz áńgime etken Joshy aqyn sııaqty qaıratker, ónerli tulǵalardy da qamtyp keteni úlken ıgi isterdiń basy bolatyny sózsiz.

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar