Ekonomıka • 28 Shilde, 2020

«Qarapaıym zattar» qolymyzǵa qashan túsedi?

26 ret kórsetildi

Byltyr Úkimette «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasynyń nátıjesinde 2025 jylǵa qaraı barlyq 365 ónimniń óndiris kólemi 2,4 esege artyp, naryqtaǵy ımporttyń úlesi tómendeıdi, olardyń ishinde 247 azyq-túliktik emes ónerkásip ónimderi boıynsha óndiris 1,5 mlrd dollardan 3,1 mlrd dollarǵa deıin ósedi, ımport úlesi 82 paıyzdan 59 paıyzǵa deıin tómendeıdi» dep aıtyldy.

– Árıne elimizde ekonomıkany damytýǵa arnalǵan «Damý» qory, «Báıterek» holdıngi, Ult­tyq kásipkerler palatasy, ekinshi dárejeli bankter, jergilikti jer­de kásipkerlerdi qoldaıtyn ártúrli uıymdar jetkilikti. Biraq áli de kásipkerliktiń damýy tejelýde. Bul qurylymdar mem­leketten qyrýar qarjy alǵan­darymen, bıznestiń órkendeýine kómek bere almaı keledi. О́ıt­keni qalyptasyp qalǵan bıýro­kratııalyq kedergiler bóget bolýda. Ekinshiden, bul qurylymdarda bıznestiń, kásipkerliktiń mán-maqsatyn ekonomıkalyq damý túrinde júrgize alatyn bilikti, bilimdi mamandar da qajet, – deı­di ǵalym, ekonomıst Asylhan Jańabekov.

Úkimettiń otandyq ónim­di da­my­týǵa qatysty baǵdarlama­la­rynyń qataryna «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» degen baǵ­darlama qosylǵany belgili. Maq­sat – ishki jáne álemdik naryqta báse­kege qabiletti, sapaly jáne qol­jetimdi qazaqstandyq taýar­dyń sanyn arttyrý.

Sóz júzinde bári jaqsy-aq, al qarapaıym zattar – kıim-ke­shek, kóılek, shalbar tigýge ja­qyn­daǵan da joqpyz. Syrttan ákelgen daıyn ónimderden tabys tez túsedi dep jeńiline qaraı jú­giremiz. Túrkııa men Qy­taı­dan kıim tasý aǵyny indet ke­zinde saıa­byrlamasa,toqtaıtyn túri joq.

Mysaly, Pavlodarda ke­ńes ókimeti kezinde «8 mart» atyn­daǵy ataqty tigin fabrıkasy bol­dy. Kún­delikti turmysqa qajet búkil qa­rapaıym kıim-keshek osy fabrıkadan shyǵatyn edi. Saq­­tap qala almadyq, ishinde qap­taǵan jaldamaly ofısteri bar fabrıkanyń qazir úlken ǵıma­raty ǵana qaldy.

– Úkimet kásipkerlerdi qol­daý maqsatynda «Atameken» Ult­tyq kásipkerler palatasymen bir­lesip, birqatar memlekettik baǵ­dar­lamany ázirlep iske asyrýda. Onyń biri – «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy, onyń ereksheligi ıkemdi shart­tarynda. Baǵdarlama na­ryqty otandyq taýarlarmen tolyqtyrýǵa baǵyttalǵan. Qujat únemi jetilý ústinde, onda bıznestiń pikiri es­kerilip, qyzmet baǵyttarymen tolyqtyrylady. Baǵdarlamany iske asyrýdan bas­tap ózgeristerdiń qazir 5-nus­qasy qabyldandy, – deıdi óńirlik kásip­kerler pala­tasynyń bólim basshysy Ámirbek Baıysov.

Biraq Asylhan Jańabekov aıtqandaı, óńirlerde kásipker­liktiń damýy áli turaqsyz, yntalandyrý, nasıhat, aqparat ju­mys­tary jetpeı me, turǵyn­dar­dyń keıbiri óziniń jeke bız­nesin bas­taýdy qalasa da, qaı­da barý kerektigin bilmeı­tinderi de bar.

Baǵdarlamaǵa saı óńirimizde ótken jyly jalpy quny 14,7 mlrd teńge bolatyn 66 joba maquldanǵan. Biraq 66 jobanyń 57-si mal basyn kóbeıtý, agro­ónerkásiptik keshendi keńeıtý maq­satynda qarjylandyrylǵan. Al, «Qarapaıym zattar ekonomıkasyna» laıyqty qarapaıym jobalar bolmaǵan. Sondyqtan qar­jynyń barlyǵy derlik «Eńbek», «Sybaǵa» syndy baǵdarlamalar arqyly aýyl sharýashylyǵy salasyna bólingen.

Oblystyq kásipkerlik jáne saý­da basqarmasynyń basshysy Jaıyq Hasanovtyń aıtýyn­sha, budan bylaı nan-toqash, kondıterlik ónimderdi pisiretin, jeńil metall qurylymdaryn shyǵaratyn, kran, lıftiler sııaq­ty kóterý quraldaryn daıyndaıtyn, agroónerkásiptik keshen salasynda qaıta óńdeýmen aı­nalysatyn kásiporyndar da «Qarapaıym zattar ekonomı­kasy» baǵdarlamasynyń múm­kin­­dikterin paıdalana alady. Sebebi «Qarapaıym zattar eko­nomıkasy» baǵdarlamasyna agro­ónerkásip keshenine arnalǵan «Agrokredıttik korporasııa» de­gen taǵy bir jańasha qurylym ke­lip qosylypty.

Ámir Baıysovtyń aıtýynsha, byltyr elimizde baǵdarlamaǵa 600 mlrd teńge bólinse, bıyl qosymsha 400 mlrd teńge qaras­tyrylyp, qarjylandyrý kóle­mi artqan. Bul múmkindik kásip­ker­lerge jol ashty, salalyq shekteýler alynyp tastaldy, baǵ­darlamaǵa kez kelgen kásipker qatysa alady.

– Tótenshe jaǵdaı kezinde kásip­kerlerdiń birazy qıyndyqqa tap bolǵanyn eskere kele, «Qa­ra­paıym zattar ekonomıkasy» jobasynyń kepildendirý ba­ǵytyna ózgeris engizildi. Endi 30 paıyzǵa deıin kepildik bere alamyz, – deıdi «Damý» qory fılıaly basshysy A.Baıdáýletova.

– Turǵyndar «Qarapaıym zat­­tar ekonomıkasynyń» tıim­diligin túsingen bolýy kerek, qa­tysýshylar qatary artyp ke­ledi. Jyl basynan beri 4,4 mlrd teńge bolatyn 16 joba ma­­­qul­­dandy. Ekinshi deńgeıli bank­terdiń qaraýynda taǵy 20-dan astam joba bar. Oblys orta­ly­­ǵyn­daǵy jobalyq keńse 193 jobany talqylap, ázirleýde. Qa­lalar men aýdan ákimdikteri janynda jedel top qurylǵan. Bul top óz aýmaqtaryndaǵy bız­nes jobalardy jınaıdy da, biz­ge jiberedi. Joba ıelerin qol­­da­­rynan ustap jetektegendeı, jumys júrgizýdemiz, – deıdi J.Hasanov.

Biraq máseleniń bári esep jú­zin­de ǵana jaqsy sııaqty. Endi 193 jobanyń iske qashan asary belgisiz. Naqty is barysy áli baı­­qal­maı­dy. Basshylardyń máli­met­terine kóz júgirtseńiz, ár­qaı­sysy ártúrli málimet beredi. Qaısysy ótirik, qaısysy shyn ekenine naq­ty bilikti mamandar kelgende ǵana kózimiz jeter.

Eger de Jaıyq Hasanov aıt­qandaı, «Qarapaıym zattar eko­nomıkasynyń» tıimdiligin túsin­gen turǵyndar sany artyp kele jatsa, onda nege qarajat aýyl sharýashylyǵy salasyna jiberildi degen suraq bar.

Kúndelikti ómirde «Made in Kazakhstan» belgisi qoldanylatyn taǵam ónimderi, kıimder, aıaq kıim, jıhaz, turmys­tyq tehnıkalar, dári-dármekter barlyǵy da óz elimizde óndirilýi tıis dep únemi aıtýmen kelemiz.

«Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy barysynda tamaq ónimderi, kıim-keshek, dári-dármek, qurylys materıal­dary, jıhazdar shyǵaratyn ká­sip­oryndarǵa tıimdi tetikterdi paı­dalanýǵa múmkindik berildi. Bul 6 paıyzdyq mólsherlememen nesıe alyp, ony kásipti bastaýǵa, keńeı­týge, qarjy aınalymyn tol­­ty­rýǵa paıdalana alady de­lin­di.

Kedergi demekshi, máselen, «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» aıasyndaǵy jobalardy qar­jylandyrǵan «Bank Sentr Kredıt» AQ oblystyq fılıaly qyz­metkerleri ótinishti qabyl­damas buryn kásipkerlik nysany men onyń basshysynyń jeke qujattaryn talap etedi. Kepil­dikke qoıar zatty baǵalaıdy.

– Qarjyny kepilzatsyz berý múmkin emes. Bıznes damymaı, salǵan aqshasy paıda ákelmese, bankter de shyǵynǵa ushyraıdy. Sondyqtan jyljıtyn jáne jyljymaıtyn múlikterdiń bolýyn talap etemiz, – deıdi bank mamandary.

Bank qyzmetkerleri baǵdar­lamaǵa qatysýǵa nıetti adamnyń qujattaryn, bıznes jobasyn qabyldap, baǵalaýdan ótkizip, nesıe barysyn tekseredi. О́ti­nishti maquldaýdy bir aıǵa deıin­gi merzimde qarastyrady. Bank nesıe berýge ázir bolsa, «Damý» qorynyń resmı saıty arqyly sýb­sıdııa, kepildendirý alýǵa ótinish joldaıdy. Osy kezeń­nen ótkennen keıin ǵana siz «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasynyń qaty­sý­shysy atanyp, bıznes jos­pa­ryńyzdy júzege asyra alasyz.

Biraq qujattardy jınaý, mem­lekettik qoldaýdy ıelený bir kúnde bitetin is emes. Bul maq­satqa ár esikke bir baryp, shar­shap, qoldy bir siltemeıtin, tózim­dilik tanytqandar ǵana bara alady.

– Memlekettik qoldaýlarǵa engen ózgeristerden habarsyz qarapaıym jurtshylyq, tipti kásipkerler de az emes. Sol úshin de oblys ortalyǵynda «Aqpa­rattyq keńseniń» ashyl­ǵany quptarlyq. Áli de aqpa­rattandyrý jetispeıdi. Aýyl­darǵa ınternet jete qoıǵan joq. Jergilikti telearnalarda «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy, basqa da baǵdar­lamalar jaıly turaqty telehabarlar, suraq-jaýap tikeleı efırleri, ashyq alań, baspasózde arnaıy suhbattar jıi berilýi kerek. Pa­lata ókilderi, bank mamandary aýdan ortalyqtarynda kóshpeli otyrystar, ashyq esik kúnderin ótkizýleri qa­jet.­ Sonda ǵana aýyl, qala tur­ǵyn­dary aqparat ala alady. Qazir «Bıznestiń jol kartasy – 2025», «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamalaryna nesıeleý kezinde salalyq shekteýler de alynyp tastaldy. Iаǵnı kez kelgen kásipker nesıe alady, tek eńbek et, baǵdarlamaǵa úles qos, – deıdi Asylhan Jańabekov.

Mysaly, oblystaǵy «Jáni­be­kova» jeke kásipkerligi jıhaz jasaý jáne eski jıhazdardy jańar­týmen aınalysýda. Qazir oqý ortalyǵyn ashyp, jumyssyz turǵyndarǵa kásiptiń qyr-syryn úıretýde. Kásipkerlik basshysy Samal Jánibekovanyń aıtýynsha, sáýir-shilde aralyǵynda ótken alǵashqy kýrs barysynda 34 adam oqydy.

– Oqý ortalyǵy turǵyndarǵa jıhazdy qurastyrý, tigýdi úıre­tedi. Oqýdan ótý úshin ju­mys­syzdar qalalyq jumyspen qamtý ortalyǵyna habarlasady, memlekettik tapsyrys aıasynda tegin oqıdy. Stıpendııa alady. Oqýdy bitirgen soń, jumysqa orna­lasady, – deıdi Samal Jánibekova.

Samal endi kásip aıasyn ke­ńeı­tip, tutynýshylarǵa qo­laı­ly jaǵdaı jasaý úshin «Qara­paıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy aıasynda jeńil­detilgen nesıe alyp, jıhaz sehy, oqý ortalyǵy men keńseni biriktiretin jeke ǵımarat satyp almaq. Samal sııaqty bastamashyl, óz isin bastaǵysy keletin jumyssyz turǵyndarǵa qoldaý kórsetetin kásipkerlerdiń sany kóbeıse, «Qarapaıym zattar eko­nomıkasy» baǵdarlamasyn túsinip, otandyq taýar jasaýǵa úles qosatyn, qarapaıym zattar shyǵaratyn turǵyndar qatary kóbeıer edi.

 

Pavlodar oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • Búgin, 12:15

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Uqsas jańalyqtar