Keıde bizdiń nemese onyń úıinde mar­­qum Zeınegúl jeńge­mizdiń shaıyn iship otyryp áńgi­me­lesetinbiz. Sodan beri Elen­men dostyǵymyz áli de jal­­ǵa­syp keledi. Sondyqtan onyń shyǵar­ma­shylyǵy, arman-maq­saty, minez-qulqy syn­dy kóptegen dúnıesiniń qupııasyna qanyqpyn.

Ol da menen parsy tilindegi qazaq­qa qatysty derekterdi, jalpy ıslam shyǵy­synyń mádenıeti týraly suraı­tyn. Men de odan týǵan ólkesiniń tarıhy men tul­ǵalary, keńestik-orystyq ádebıet pen mádenıet týraly biraz nárse bildim. Keıde ekeýmizdiń áńgi­memiz qazaq qoǵamynyń ótkeni men búginine ulasyp ketetin.

Men de sol kezeńde jazylǵan maqala­la­rymdy, ásirese parsy tilinen aýdarǵan derekterimdi aldymen oblystyq gazettegi Elenge ákeletinmin.

Kele-kele ol óz jazǵandaryn maǵan oqytyp júrdi. Máseleńkı, «Qyzyr ba­ba» jáne «Aq perishte – armanym» at­ty pesalaryna ıslam dini turǵy­sy­nan baǵa berýimdi ótindi. Men, árıne óz pi­ki­rimdi aıttym.

Men jaqyn aralasqan eki my­ńynshy jyldar Elenniń naǵyz shyǵarmashylyq shaǵy boldy. Biraq onyń myna máseleni jazǵym kelip júr nemese jazyp jatyrmyn dep aldyn ala jar salyp, jarnamalaıtyn ádeti joq edi. Ne de bolsa, bi­tirgen soń bir-aq kórsetedi.

Ol negizinen úsh janrda ja­­zady. Má­­selen, aýyz eki áńgimede Elen kav­kaz­dyq­tardyń qyzý qandyly­ǵyn, ne­mis­terdiń mashına qusap jumys isteı­tinin, dáldigin, káristerdiń eńbekkeshtigin, japondardyń jankeshtiligin, ózbekterdiń saýdagerligin búkil álem biledi. Al, qa­zaq qandaı qasıetimen tanymal? Ál­de, bizder, jazýshylar, halqymyzdyń qasıetterin tanyta almaı júrmiz be degen suraqty kóp qoıatyn. Nátıjesinde qalamynan «Qazaq qandaı halyq?» degen kósemsóz týyp, Elenniń ózi on bir jyl menshikti tilshi bol­ǵan «Egemen Qazaqstan» gazetinde ja­ryq kórdi.

Sol maqalasynda ol kóp pikirlerdi shola kelip halqymyzdyń basty qasıeti Kisilik degen baılam jasady.

Birde ol Almatyǵa kelip, respýblıka­lyq telearnalardyń birinde Baýyrjan Momyshuly týraly habarǵa qatysty. Biraq habardan renjip shyqty. «Táýel­sizdik alǵanymyzǵa qanshama jyl ótse de Baýkeńdi áli sol keńestik ólshemmen baǵalaıdy» dep keıidi sonda. Kóp uza­maı «Egemen Qazaqstan» gazetinde Elen­niń «Baýyrjan Momyshuly kim? Bul suraqtyń tolyqqandy jaýabyn beretin ýaqyt jetti» degen maqalasy jaryq kó­rip, onda Baýkeńniń soǵys batyry jáne jazýshy ǵana emes, Alash arystarynyń ıdeıasyn óltirmeı, isin jalǵaǵan qoǵam qaıratkeri ekenin 30 tomdyǵyna engen tyń derekter negizinde dáleldep berdi.

Ol Áýlıeata óńirinen túlep ush­qan Qurmanbek Saǵyndyqov, Táken Álim­qu­lov, Sherhan Murtaza, Ákim Ta­razı, Ál­dıhan Qaldybaev jáne basqa prozashy aǵalary týraly da sypyra maq­taý nemese ózin qosa nasıhattaıtyn estelik, saparnama emes, shyǵarmalaryn saraptaı alǵan syndarly maqalalar jazdy. Sondyqtan da qalamgerdiń tyń, tosyn pikirlermen ereshelenetin osyndaı kósemsózderi gazet tigindisinde qalyp qoı­maı, keıin basqa basylymdarǵa da kóshirilip basylyp jatady.

Men Qazaqstan-Iran mádenı baılanysy aıasynda parsy tilinde «Qazaqtyń ádebıet tarıhy» atty kitap jazdym. On­da kóptegen qazaq jazýshyla­ry men aqyn­darynyń ómirbaıanyn, shyǵarma­shylyǵyn parsy oqyrmandaryna tanys­tyrdym. Sol jınaqqa Elenniń enýine ol Jambyl oblystyq teleradıo kompanııa­syn basqaryp júrgeninde «Jeltoqsan jańǵyryqtary» atty serııaly habarlar túsirtip, onda 1986 jyly Almatyda bolǵan oqıǵany keńes ókimeti ydyramaı jatyp, Qazaqstanda birinshi bolyp kórsetkeni sheshýshi ról atqardy. О́ıtkeni ırandyqtar onyń osy azamattyq pozısııa­syn baǵalady.

Máseleńkı, aqsaqal ǵalym-syn­shy­myz, akademık Serik Qırabaev jazý­shynyń «Eski jara» atty tuńǵysh hıkaıatynda jasynda jasaǵan jaýapqa tar­tylýǵa laıyq qateligin qaıtyp qaı­­ta­lamaspyn dep ózine sert bergen sov­hoz dırektory Serikbaevty sol sóz­de turaryn, ne qateligin jasyryp jap­qan Qadyr qarııaǵa «tiri bolsam, osy jaqsylyǵyńyzdy qaıtaramyn» degen ýádesin oryndap, onyń kúıeýbalasynyń qylmysyn jasyryp jabaryn bilmeı «eki ottyń arasyna salyp qınap, osy arqyly geroıdyń ishki dúnıesine, ótken ómirine taldaý beretinin» atap ótedi («Shyndyq jáne shyǵarma», A. 1981j. 44 bet).

Al jazýshynyń «Eki dúnıe aıryǵy» degen alǵashqy dramasyna («Jantalas» degen atpen sahnalanǵan) Qaltaı Muha­medjanov «avtory ómirdiń týra jaly­nan ustaǵan» dep pikir bildirgen eken. Bir qyzyǵy, ol drama jazylyp jat­qan­­da dúnıeni eki aıyrǵan 1986 jylǵy jel­toqsan oqıǵasy ótipti. Aýzy dýaly Qal-aǵań ǵana taýyp aıta alatyn bul pikir­diń dáldigin Elenniń keıingi shyǵar­malary da dáleldeıdi.

Toqsanynshy jyldary dramatýrgtiń komedııalary elimizdiń birsypyra teatr­larynda qoıylyp jatty. Solardyń ishinde «Bir qazaqqa – bir qatyn?!» áli kún­ge deıin teatr repertýarlarynan tús­ken emes. Tipti orys tilinde de qoıy­lyp júr­genin bildim.

Al ózim de kýá bolǵan Sherhan Mur­taza «Taqtalastaı» ómirlik ózekti dúnıe­niń júgin kóterip turǵan bir-aq dúnıemen de ádebıet áleminen oryn alýǵa bolady» dep baǵalaǵan atalmysh komedııa M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq teatr­dan bastap, birsypyra qazaq jáne orys teatrlarynda qoıyldy. Jazýshynyń ózi bul komedııanyń jelisin «orǵa qulaǵan úsh qazaqqa qaraýyldyń keregi joq, olar onsyz da birin-biri shyǵarmaıdy» degen anekdottan aldym deıdi. Shynyn­da da komedııanyń birinshi bóliminde bir oryn­taqqa talasqan Qaýǵabaı, Daýǵabaı, Jaýǵabaı úsheýi bir-birine or qazyp, bá­ri soǵan qulap tynady. Al ekinshi bó­li­minde oqıǵa túgeldeı osy shuqyrda óte­di. О́ıtkeni olar ordan birin-biri shy­ǵar­maıdy. Al olar sóıtip jatqanda oryn­taqqa jat bireý kelip jaıǵasady. Úsh júz­diń ókilderiniń beınesin jasaýda sál qıys ketse sátsizdikke ushyraıtynyn bile turyp jazǵan jazýshy Qaýǵabaı, Daý­ǵabaı, Jaýǵabaılardy ádebı keıipker retinde tıptendire alǵan. «Taqtalastyń» Jambyl teatryndaǵy alǵashqy preme­rasyn Joǵarǵy Keńestiń depýtattary Sher­han Murtaza men Arǵynbaı Bek­­bo­syn kórmek bolǵan eken. Biraq olar bir kún qalǵanda shuǵyl Almatyǵa sha­qy­rylyp, erteńine premera ótip jat­qanda taqtalastyń kórinisindeı bolyp, Joǵarǵy Keńes tarap ketipti. Bul oqı­ǵa­lardy aıtyp otyrǵan sebebim qo­ǵam­dyq qubylystar qashanda aqyn men jazý­shy­nyń shynaıy pıǵylynyń deregine aınalsa, onyń shyǵarmasynyń tóńireginde bir qubylystyń jaqsy nemese jaman jaıtynan belgi beretin oqıǵalar oryn alyp jatady. Ony seze bilý ne uǵa bilý úshin ózge­sheleý túısikti qajet etedi.

Bılikke endigi jerde Dollara Aqsha­qyzy kele jatqanyn «jarııalaǵan» «Jan­uran» komedııasy qoıylǵanda da osyǵan uqsas jaıttar bolǵan. Ol komedııany oblys kúnderi aıasynda jambyldyqtar elor­damyzdaǵy Q.Qýanyshbaev atyn­daǵy teatr sahnasynda oınap jatqan kúni bılikten jik shyǵyp, ókimet múshe­le­riniń keıbireýi onyń quramynan shy­ǵatyndyqtaryn ja­rııalapty. Al Bish­kek­te tóńkeriske ulas­qan ereýilder bastalýyna baılanysty «Janurannyń» «Uchýr» teatryndaǵy qyr­ǵyzsha premerasy ke­ıinge shegerilipti degen habardy estip, qa­lam­gerdiń ishki sezi­mi men qoǵam arasynda baılanys bar ekendigine buryn senip júrsem, endi anyq kýási boldym.

Bul jaǵdaılardyń bári kezdeısoqtyq bolǵannyń ózinde de jazýshynyń qazirgi qoǵamnyń syzdaǵan jarasyn tap basyp jazatyndyǵyn kórsetedi. Qyrǵyzdyń halyq jazýshysy Mar Baıjıevtiń «adamdar qoǵamyndaǵy aýyr problemany jeńil janrmen bere bilýi «Januran» avto­rynyń sheberligi» degen baǵasy da bizdiń pikirimizdi rastaıdy.

Keıinirek jazýshy drama jaza bastady. Sóıtip dramatýrgııanyń bul kúrdeli eki janryna da tili oralymdy teń sheber ekenin dáleldedi. Respýblıkalyq konkýrsta birinshi báıge alǵan «Baýyrjan Momyshuly» dramasyn alaıyq. Baýkeń ómiri týraly Aleksandr Bekten bastap, kim jazbady? Beıbit ómirin de ózi aıtyp, biraz jazýshylarǵa qaǵazǵa túsirtip ketti. Elen Álimjan solardyń birde-bi­rin qaıtalamaıdy. Dramada úsh-aq ke­ıipker bar. Baýyrjan Momyshuly, kóp jylǵy dosy Galına Pavlovna jáne kóp jylǵy baqtalasy aty joq general. Basqasha aıtqanda olardyń biri izgiliktiń, ekinshisi – zulymdyqtyń kóri­nisi. Osylaı avtor Baýkeńdi eteginen kóp tartqan Almatynyń ósek-aıańy basym­daý ómirinen bıiktetip, batyrdyń da, basqanyń da taǵdyryn oınatqan Máskeýde bolmyspen betke bet keltiredi.

Elen Álimjan «Tóle bı» dramasynda da tyńǵa túren salǵan. О́ıtkeni biz sahnadan Tóle bıdiń Táýke hannyń tusyndaǵy «Jeti jarǵyny» jasasqan úsh bıdiń biri bolyp, dáýirlep turǵan tusyn da nemese ádettegideı «jer daýyna, jesir daýyna, urlyq-qarlyqqa, barymta-syrymtaǵa bı­lik aıtyp jatqanyn da kórmeımiz. Biz­diń kóretinimiz halqynyń jartysy orys­qa, jartysy qalmaqqa bodan bolyp, bireń-sarańy shóre-shóre júrgen kezindegi ıyǵynan basqynshylar qaraýyl qarap turǵan Tóle bıdiń Uly júzdi bılep turǵan tusyndaǵy syrtqy jáne ish­ki saıasaty. Halyq úshin dál osyndaı qy­syltaıań shaqta Orta júzdiń Baraq sul­tany Kishi júzdiń hany Ábilqaıyrdy óltiredi. Avtor, mine, osy ólimge qatysty bılikti aıtqyzyp, Tóle bıdi taǵy bıikten kórsetedi.

Dramatýrgııada osyndaı tabystar­ǵa jetip, tipti prozashylyǵy umytyla bas­taǵan avtor sońǵy kezde «Aq perishte – ar­manym» atty áńgime-hıkaıattar jı­na­ǵy (2016 j.) men «Anajar» romanyn
(2019 j.) jaryqqa shyǵardy.

Bul týyndylarynyń keńestik kezeń­degi prozalarynan ereksheligi qoǵamda bolyp jatqan kúrdeli ózgeristerdiń hal­qy­myzdyń sanasyna qalaı áser etip jat­qanyn qalt jibermeı sýrettep qalýǵa ty­rysýynda. Máseleńkı, jazýshynyń «Tar­ǵyl sıyr» atty áńgimesi bar. Ju­mys­syz qalyp, qydyrympazdanyp júrgen Jeten úıine kelse, áıeli esiktiń aldyna jaıma jasap, sary ala, kók ala taýarlardy saýdalap tur. «Bul ne?» dep qabaǵyn túıedi erkeksingen Jeten.

– Bul tarǵyl sıyr, – dep jaýap beredi áıeli.

Olardyń tarǵyl sıyry muqtajdyqpen satylyp ketken edi. Ornyn osy jaıma ba­sypty. Elen Álimjan prozasynyń shoq­tyǵy bıigi, sóz joq, «Anajar» romany.

Bul romanda zamannyń da, adamnyń da shyndyǵy shıyrshyq atyp jatyr. Tili de tógilip tur. Ásirese Anajardyń balalyq shaǵy ótken Sandyqtaýdaǵy tabıǵatpen tyǵyz astasyp ketken adamdar ómiri áserli sýretteledi. Biraq qala qatygez, ári aıar eken. Ájesiniń qoınynan shyǵyp kelgen qyz tipti óz ata-anasyn da jatyrqaıdy, olardyń aıar ómirin qabyldamaıdy. Áni úshin qulaı súıgen ustazy Pendeden de qaıyr bolmaıdy. Opyq jep tynady odan. Ár adamnyń óziniń qutqarýshy perishtesi bolady dep senetin qyz ańyrap aspannan sol serigin shaqyrady. Onyń ornyna jer betine jumaq ornatamyn dep tepsingen Ádiletti jolyqtyrady. Kele-kele Ádilet te ádildikti emes, óz kompanııasynyń múd­desin joqtaýshy ǵana bolyp shyǵady. Bul ómirdegi endigi bar úmiti Pendeden paıda bolǵan jalǵyz qyzy Aqperishte edi. Sol perzentin jer perishtesi etip tár­bıelep shyqpaq edi. Týra óz basynan ótken jaǵdaı qaıtalanyp, qatygezdiktiń qurbany boldy ol da. Osynyń bári ómir­den túńildirgen Anajar aqyry ózine ózi qol salýǵa bekinedi.

Jertirliktilerden, onyń ishinde ata-anasynan da kóńili birjola qalǵan qyz olarǵa esh salmaq salmaı óz kórin ózi qazýdy uıǵarady. Mine, osy óz kórin ózi qazý ústinde ol búkil ómirin oı eleginen ótkizedi. Ári, qabirhanada kózqarasyna áser etken adamdarmen kezdesedi. Osylaı onyń bul dúnıeden baz keshken kóńiline sáýle túsip, aqyry úmiti qaıta jalǵanady. Ásirese Amerıkada jumys isteıtin synyptas syrlasy Aqbıkeshpen aradaǵy áńgime qatty áser etedi oǵan. Aqbıkesh kúıeýi ekeýi de bıofızık retinde kúnáǵa batyra beretin jasandy adam jasaýmen aınalysady eken.

Biraq jan-rýhy tabıǵı bolǵanymen denesi jasandy adamdardy jasaǵandar olardy qandaı maqsatta paıdalanady? Odan da kúıip-janatyn júregi bar jer­tirlikti adamnyń áli de paıda­lanyl­maǵan múmkindikterin ashqan jón emes pe? Osy suraqtar Anajardyń jerde áli de bitpegen sharýasy bar ekenine kózin jetkizedi.

«Anajar» bizdińshe qazaq ádebıetine ıntellektýaldy roman retinde kirdi.

Sekseninshi jyldardan bastalǵan ta­rıhı silkinisterdiń qazirgi qazaq psı­­ho­logııasyna ákelgen ózgeristeri olar­dyń dinı tanymyna da tikeleı qa­tys­ty. Egemendiktiń eleń-alańynda ja­zyl­ǵan «Aıt kúni» atty áńgimesinde Elen Qu­daıdy moıyndamaıtyn lektor-ateıstiń senimine qalaı selkeý túskenin sýrettegen edi. Al áli sııasy keppegen «Al­tyn júlge jyry» atty romanynda jazýshy bas keıipkeri Mekemtas Myr­zahmetulynyń abaıtanýdaǵy turpaıy sosıologııalyq kózqarastarmen qalaı kúreskenin ǵana sıpattamaıdy, keńestik mektepte qudaı joq dep tárbıelengen, joǵary oqý ornynda ózi ateızmnen dáris oqyǵan ǵalymnyń bir Jaratýshyǵa degen senimi kezeń-ke­zeńimen qalaı qalyptasa bastaǵanyn da sýretteıdi.

Jazýshynyń «Baımyrza» atty áńgi­mesi bar. Úlken qyzmettegi naǵashysy kóptegen saýda nysandaryn atyna jaz­­dyryp qoı­ǵan Baımyrza áp-sátte qala­­nyń baı jigi­tiniń birine aınalyp, myrzalyǵymen el aýzyna iligedi. Tipti «Qalamger» kafesine kelip jazýshy-jýrnalısterdi syılap turady. Sol úshin de jýrnalıster ony tamsana maqtap, jarysa jazyp jatady.

Sol maqsatpen úıine barǵan kezekti jýrnalıst onyń ómirindegi bir qupııany kóredi. Májiliske depýtat bolsam dep júrgen Baımyrza otbasyn qura almaıdy eken. О́ıtkeni qandaı áıel bolsa da eki-úsh aptadan keıin ony jalyqtyryp jiberedi. Sondyqtan kádimgi tósenishin jańalaǵandaı áıelderdi de aýystyryp otyrady. Tipti osyndaı eki-úsh apta jar bolyp ketýge mashyqtanǵan qyzdar da bar kórinedi aramyzda. Baımyrza keremet úıde turady. Biraq onda otbasy da, urpaq ta joq. Soǵan qaramastan «Keleshektiń qamqory» degen maqala jazady. Bizdiń qoǵamymyzda jáne adamdarymyzdyń sanasynda osyndaı prosester de júrip jatqanyn sýretteı bilgen Baımyrza áńgi­mesi aqshaǵa qunyqqan qoǵamnyń ke­le­shegine oılandyrady. Sonda ata-babalarymyzdyń adamdyq qundylyqqa qalyptasqan qoǵamy óz ornyn aqshamen aýystyryp jatqan zamanǵa qadam basqan bolsa, onyń shyǵý joly qalaı bolmaq dep oılandyrady.

«Baımyrza» áńgimesi orys tilinde jáne túrik tilinde jaryq kórdi. Maǵan tú­rik tilinde shyǵarǵan «Kórkem óner» jýrnalynyń ıesi jazýshy Arslan Baıyr: «Baımyrza áńgimesine tánti bolyp, jýr­naldyń basty maqalasy etip jarııaladym. Qalamgerdiń áńgimesiniń kórkemdik qýatymen birge, oqıǵalardyń qurylym júıesiniń adam zeıininiń logıkalyq zań­dylyǵyna sáıkes keletinin», aıtyp rıza bolǵan. Baımyrza – ómir sııaqty. Bastaý bulaǵynyń baǵyt aǵysynan ony batpaqqa ma, teńizge me, muhıtqa ma alyp bara jatqan taǵdyryn kóresiń. О́mir ıesi – adam. О́mir baǵytyn tańdaýshy da adam. Taǵdyryńdy qalaı taǵaıyndamaqsyń! Oılan, demek keıipte qalamgerdiń oıyna ushyrasyp turǵandaısyń!

Islam JEMENEI,

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti «Turan-Iran» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory, professor, fılologııa ǵylymdarynyń doktory