Oqıǵa • 07 Tamyz, 2020

Qaıta óńdeýge bólinetin qarajat ulǵaıdy

28 ret kórsetildi

Taıaýda «Egemen Qazaqstan» gazetinde elimizdegi ekologııalyq ahýalǵa qatysty maqalamyzda turmystyq qaldyqtardy azaıtýdaǵy qaıta óńdeý salasynyń mańyzdylyǵyn baǵamdaǵan edik («Qaldyq nege qajetsiz?», «EQ», 16 shilde, 2020 jyl). Osy oraıda Qazaqstandaǵy qaldyqtardy jınaý, tasymaldaý, qaıta óńdeý, zalalsyzdandyrý, sondaı-aq kádege jaratý tetigin retteıtin О́ndirýshilerdiń keńeıtilgen mindettemeleri (О́KM) operatory redaksııaǵa resmı jaýabyn joldady.

 

Shıkizat sýbsıdııasynyń kólemi ulǵaıdy

Bas basylymda respýblıka aýmaǵyndaǵy 3 myńnan artyq qoqys polıgonynyń 83%-y tıisti talapqa saı kelmeıtinin, qazir bul jerlerde 125 mln tonnadaı qatty turmystyq qaldyq jatqany jazylǵan edi. Jyl sa­ıyn onyń kólemi 5 mln tonnadan asyp jyǵylady. Byltyr sonyń tek 15%-y ǵana qaıta óńdelse kerek. Salystyrmaly túrde aıtsaq, Batys elderinde bul kórsetkish 30%-dan asady.

Mine, osy olqylyqty retteý maq­satyn­da 2016 jyly óndirý­shi­lerdiń (ımport­taýshylardyń) keńeıtilgen mindettemeleri qa­ǵıdaty engizildi. Soǵan sáıkes, kásiporyndar óndiristik qal­dyqty óńdeýge nemese kádege jaratý alymyn О́ndirýshilerdiń keńeıtilgen mindettemeleri (О́KM) operatoryna tóleýge tıis.

Alaıda biryńǵaı operatordyń qyzmetine kóńili tolmaıtyn kásiporyndar az bolmaı shyqty. Máselen, qaldyq óńdeýshi kompanııalar О́KM shıkizatty tym arzanǵa baǵalaıdy degen narazylyqtaryn bildirdi. Bul oraıda shıkizat tarıfy qalaı qalyptasady jáne osy naryqty nege bir ǵana operator retteıdi degen saýal týyndaıdy?

Osyǵan baılanysty salaǵa jaýapty operatordan mynandaı jaýap keldi:

«О́KM operatory qaıtalama shıkizatty óńdeıtin, kádege jaratatyn uıymdarǵa óńdegen ónimderi úshin sýbsıdııa tóleıdi. Bıyldan bastap olarǵa beriletin sýbsıdııa kólemi birneshe esege ulǵaıdy. Mysaly, plastık óndirýshilerge qaıta óńdeý tólemi 1 kılosy úshin 3,71 teńge kóleminde belgilendi. Al osy qaldyqty óńdeıtin kásip­oryndarǵa operator 1 kılosy úshin 29,55 teńge beredi. Sol sııaqty shyny, qaǵaz, metall, aralas qaptama óńdeýshilerge sýbsıdııa kólemi birneshe ese kólemde tólenedi.

Sondyqtan qaıta óńdeletin qaldyqqa beriletin baǵa О́KM operatory tarapynan óte joǵary. Kásiporyndar shyǵarǵan shıkizatty odan ári saýdalap paıda taba alady».

 

Damyǵan elderdiń tájirıbesi eskerildi

Al salany nege bir ǵana operator retteıdi degen saýalǵa kelsek, halyqaralyq tájirıbede óndirýshilerdiń keńeıtilgen mindettemeleri júıesi álemniń barlyq damyǵan elinde bar ekenin jetkizgen operator: «Osy tájirıbeni zerdeleı kele qaıta óńdeý salasynda biryńǵaı operatordyń bolǵanyna toqtaldyq. Bul osy saladaǵy jumysty júıeli túrde atqarýǵa jáne qaldyqty óńdeýdegi jaýapkershilikti bir ǵana operatorǵa júkteýge múmkindik beredi», deıdi resmı jaýabynda.

Jaýapty uıymnyń aqparatyna súıensek, óndirýshi kompanııalar men qaıta óńdeýshi kásiporyndarǵa belgilengen baǵa saıasaty kelesideı. Naqty aıtqanda, qaıta óńdeýge beriletin shyny shıkizatynyń tólemi kılosyna – 3,02 teńge. Osy rette shyny materıalyn óńdep, zalalsyzdanyratyn kásiporynǵa kılosyna 23,94 teńge sýbsıdııa qarastyrylǵan. Plastıkke beriletin tólem joǵaryda aıtyldy. Qaǵaz óndirýshige tólem 4,67 teńge kóleminde belgilense, óńdeýshi uıymǵa – 27,25 teńge tıesili. Metall boıynsha óndirýshige taǵaıyndalǵan tólem – 0,53 teńge, sáıkesinshe óńdeýshige 3,09 teńge beriledi. Aralas qaptama óndirýshilerge 2,41 teńge jáne kádege jaratýshy kásiporynǵa 42,25 teńge tólenedi.

Avtoquramdas bólshek qaldyqtaryna toqtalsaq, dóńgelektiń rezeńke qap­tamasyna (shına) О́KM-niń qaıta óńdeý tólemi – 37,51 teńge. Ony jınaý, sondaı-aq zalalsyz­dandyýrǵa 37 teńge beriledi dep kórsetilgen. Sondaı-aq akkýmýlıator batareıasyna (AKB) operatordyń qaıta óńdeý tólemi – 149,12 teńge. Ony jınaý ári zalalsyzdandyrýǵa 52 teńge qarastyrylǵan. Antıfrız, ıaǵnı sal­qyndatqysh suıyqtyqqa О́KM-niń tólemi – 0, esesine qaıta óńdeý jáne zalalsyzdandyrýǵa 10 teńge beriledi.

«Bıyl qaıta óńdeý salasyna 7 mlrd teńgeden astam qarajat qarastyryldy. 2019 jyly osy baǵytta 4,04 mlrd teńge jumsalǵan bolatyn. Bıyl onyń kólemi 3 mlrd teńgege ulǵaıyp otyr. Atap aıtqanda, avtoquramdas bólshek qaldyqtaryn óńdeýge 3,719 mlrd teńge qarajat bólindi. Qaptama qaldyǵyn óńdeýge 3,465 mlrd teńge aýdaryldy. Osy qarajat arqyly 102 myń tonna avtoquramdas bólshek qaldyǵyn, sol sekildi 132 myń tonnaǵa jýyq qap­tama qaldyǵyn qaıta óńdeý josparlanyp otyr», dep naqtylady biryńǵaı operatordyń baspasóz qyzmeti.

 

Elordalyq kásiporynnyń ahýaly qandaı?

Byltyr resıklıngpen aınalysatyn bas shahardaǵy Kazakhstan Rubber Recycling kompanııasy qarjylyq qıyndyqqa ushyrap, bul másele qoǵamda ájeptáýir talqylandy. Atalǵan kásiporyn men biryńǵaı operatordyń iskerlik baılanysy jóninde surap, tutastaı osy ındýstrııadaǵy kompanııalardy yntalandyrýdyń joldaryn bilip kórýge tyrystyq.

«Operator ónimniń (taýarlardyń) tutyný­shy­lyq qasıetteri joǵalǵan soń qaldyqtardy jınaýdy, tasymaldaýdy, qaıta óńdeýdi, zalalsyzdandyrýdy jáne kádege jaratýdy júzege asyrady. Bir sózben aıtqanda, óńdeýshi kásiporyndardy (JK, JShS, AQ) qarjylandyrady. Jyl sońyna deıin osy qyzmetterdi kórsetýge shart jasasý úshin operator tender ótkizdi.

2020 jyly operator www.MP.kz elektrondy saýda alańynda qaldyqtardy jınaý­ǵa, tasymaldaýǵa, qaıta óńdeýge, sondaı-aq zalalsyzdandyrý men kádege jaratýdy uıymdastyrý qyzmetterin satyp alýǵa tender jarııalady. Onyń qorytyndysyna sáıkes, 2020 jyly kóliktiń dóńgelek qaldyqtaryn jınaý, tasymaldaý, qaıta óńdeý, jáne káde­ge jaratý boıynsha 1 278 860 008 teńge kóle­minde 17 kompanııamen shart jasaldy. Josparǵa sáıkes, 34 800 tonna dóńgelek qaldyǵy óńdeledi.

Taǵy da bir aıta keterligi, operator 2017 jyldan bastap qaldyqtardy jınaýdy, tasymaldaýdy, qaıta óńdeýdi, zalalsyzdandyrýdy, kádege jaratýdy uıymdastyrýda tenderlerdi ashyq túrde ótkizý arqyly osy jumystardyń (qyzmetterdi) oryndalýyna qarajat bólip keledi. Alaıda búginde «Kazakhstan Ruber recycling» JShS tarapynan tenderge qatysýǵa ótinimder berilmegen, nátıjesinde shart jasalmaǵan», deıdi О́KM operatorynyń baspasóz qyzmeti.

Budan basqa, pandemııaǵa baılanysty О́KM qaldyq óńdeýshilerdi qoldaý úshin 50% avans (aldyn ala qarajat) tólengenin jetkizdi.

Eske sala keteıik, Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy elimizdegi ekologııalyq problemalardyń ózektiligi artyp bara jatqanyn jáne qaıta óńdeý salasynyń úlesi mardymsyz ekenin aıtyp, salalyq vedomstvonyń jumysyn synǵa alǵan bolatyn.

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar