Abaı • 07 Tamyz, 2020

Abaıdyń fılosofııalyq ontologııasy

226 ret kórsetildi

Abaı ilimin ıgerý zamanaýı kezeń­degi qazaqstandyq rýhanı bolmys úshin óte mańyzdy ekenin elimiz­diń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev óziniń «Egemen Qazaqstanda» jaryq kórgen irgeli maqalasynda aıtyp ketkeni belgili. Shynymen de, zııatkerlik ultty qalyptastyrýdyń qaınar kózi – Uly dalanyń rýhanı baılyǵyn, ásirese danalyqqa toly ǵulamalardyń ilimderin tereń ıgerýde ekeni anyq.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, EQ

Qazirgi zamanda halqymyzdyń tarı­hı tulǵalarynyń, onyń ishinde Abaı murasy Shyǵys pen Batys fılo­sofııa­syndaǵy ozyq dúnıetanymdyq ustanymdardyń qazaq topyraǵyndaǵy toǵysýy ǵana emes, bul – halqymyzdyń tereńnen tamyr tartqan rýhanı qýatynyń jańadan qalyptasyp jat­qan dúnıeni túsiný boıynsha ózindik sı­pat pen jańa kórkemdik ádis taýyp, álemdik rýhanı mádenıet tórine qa­raı asqaqtaýy. Uly Abaı ulttyq mádenıetimizdiń, ulttyq oı júıemizdiń boıyndaǵy býlyqqan qaınar bulaqtyń kózin ashty. Buǵan dálel – áleýmettik bolmys týraly tereń ilimi. Osyǵan oraı Memleket basshysynyń Abaı muralaryna, shyǵarmashylyǵyna erekshe nazar aýdarýy beker emes.

Abaı qazaq qoǵamynyń tap bol­ǵan áleýmettik daǵdarysynyń qaıshy­lyqty da kúrdeli ahýalyn paıymdaı otyryp, «bolmystyq jobany» oılas­ty­rady. Dástúrli qazaq qoǵamy bol­my­sy­nyń irgetasy edáýir sógilgen­dik­ten jáne onyń burynǵy baǵytta damýy eshqandaı paıda ákelmeıtinin bilgen­dikten ol burynǵy áleýmetik ontolo­gııa­­ny qabyldaı almaıdy. Biraq qoǵam da, Abaıdyń ózi sııaqty bolmystyń myz­ǵymas irgesine, myqty tireýge muq­taj boldy. Ony izdeý Abaıdy jan azabyna salady, ol muratqa degen saǵynyshpen qatar júredi, tereń qaıǵy-muńdy bo­ıyna sińiredi, biraq bul izdenis adamdy rýhanı turǵydan kóteretindeı muratty bekitýge jáne onyń baqytqa jetýine baǵyttalǵan.

Mundaı negiz, oıshyldyń tolǵaý­lary boıynsha, absolıýtti bastaý, adamnyń ómirdegi basty ári jal­ǵyz tiregi – Qudaı dep tanylady. Qudaı­dyń barlyǵyn, uıymdastyrýshy, úıles­tirýshi qudiretin asha túsip, adam­nyń rýhanı bolmysyna jaqyndaıdy. «Adam ómirindegi eń basty nárse rýhanılyq», – degen túıinge keledi. Máselen, Abaı «Qara sózderdiń» altynshy sózinde – «О́ziń tiri bolmaı, kókiregiń óli bolsa, aqyl tabýǵa sóz uǵa almaısyń. Adal eńbekpen, erinbeı júrip mal tabýǵa jiger qyla almaısyń», deıdi. Aqyl tabýdyń eń negizgi kilti adaldyq pen eńbekqorlyq dep turǵanyn baıqaımyz. Rýhanılyqtyń ózi qubylys retinde osy eki negizge arqa súıeıtini belgili.

О́z shyǵarmashylyǵynda Abaı ómirlik jolaıryqta turǵan adamnyń keıpin sýretteıdi. Ol óziniń iliminde ómir súrgen qoǵamnyń burynǵy tuǵyr­lary men qundylyqtary kelmeske ketkendikten ótkeninen aırylǵan jáne qazirgisi taıǵanaq ári turaqsyz bol­ǵan­dyqtan osy shaǵy joq adamnyń jaǵ­daıyn keskindeıdi. Aqyrynda, bul osy taıqymaly, túsiniksiz ári keı­de qasiretti bolmystan kóńilge úmit uıalatatyn keleshektiń keskinin quras­tyrýǵa tyrysatyn adamnyń jaǵdaıyn beıneleıdi. Ásirese munyń sońǵysy óte qajet, óıtkeni oıshyldyń kámil seniminshe, «uly maqsaty nemese ortaq aqıqaty joq halyq rýhanı ólik. Al ómir bolmaǵan jerde, kemeldený de bolmaıdy». Bul jerde áleýmettik bolmystaǵy únemi úzdiksiz jańǵyryp, jańaryp otyrýdyń mańyzdylyǵy atap ótilgendeı. Áleýmettik ǵylymda ja­ńar­maǵan, damýy tejelip qalǵan qoǵamdy stagnasııadaǵy áleýmettik qu­rylym dep esepteıdi. Damý jolynda bolmaǵan áleýmettik sýbekt quldyraý jolyna túsetini de anyq.

Abaıdyń ustanymynyń, bizdiń pikirimizshe, Abaıǵa deıingi áleýmet­tik ontologııamen (bolmys týraly ilimmen) qaıshy keletin qyrlary myna tusta: adamnyń barlyq jan-dúnıesi baı bolsa, áýel bastan qoǵamdaǵy rýhanı baı bolyp keletin adamǵa aınalady jáne ózge adamdarmen óz qatynasyn durys qura bilgen adam qoǵamdyq júıeniń bastapqy irgeli núktesine aınalady. Eger burynǵy ontologııalyq ustyn rý­dyń tuǵyrlaryna basymdyq bere otyryp, rýlyq qaýymnyń jetek­shi­ligin ustansa, al Abaı úshin bul ustyn tobyrdyń, onyń ústine qarańǵy to­byrdyń ústemdigine, bóten pikir men rýlyq paıymnyń ústemdigine aı­na­lyp shyǵady. Mine, sondyqtan áleý­met­tiń bolmysy sııaqty, adam­nyń bolmysy da, Abaıdyń paıymdaýynsha, aǵartýsyz, bilimdi ıgermeı múmkin emes, mine, son­dyq­tan qazaq halqyn bilim men ǵylymd­y ıgerýge shaqyrǵan Abaıdyń úndeýi barǵan saıyn mańyzdy bola túsýde. Qazaq oıshylynyń bul úndeýi, janaı­qaıy qazirgi tehnologııalyq pro­gress zamanynda da óziniń ózekti­ligin joıǵan emes. Sondyqtan el­i­miz­diń áleýmettik bolmysynda zııat­ker­lik ultty qalyptastyrýdyń jáne ony pármendi damytýdyń mańyz­dy­lyǵyn zııaly qaýym nazardan tys qal­dyrmaǵany abzal.

Abaıdyń áleýmettik ontologııasynda áleýmettik satydaǵy nemese áleý­mettiń uıymdastyrýyndaǵy jeke adamnyń alatyn orny, ondaǵy róli – qaıta jańǵyrtylǵan jáne ón­di­riletin qubylys. Onyń ústine ony Abaı to­­lyq­qandy adam emes, sheneýnik, Ja­ra­tý­shynyń nury­men shabyt­tan­ba­ǵan tulǵa, tabynýshy­lyqty ǵana jaq­taýshy, basqarylatyn áleýmettik ózara áreketterdiń jaǵymsyz nátıjesi retinde qarastyrady. Abaı adamdardy ekijúzdilikke, ótirikshi nemese ósekshige aınaldyratyn, dostyqty satyp ketýge jáne jaǵympazdyqqa májbúrleıtin, bólektenýden týyndaıtyn rýhanılyqtan jurdaı jáne tylsym syrtqy kúshtiń yqpalymen bolatyn kúnáHar áserdi de aıqyn túsinip, kórsetip beredi. Demek, qoǵamdaǵy adamı qalyptasýdyń ár qıly joly bar ekenine meńzeıdi. Biraq eshkim de «qolyn mezgilinen kesh sermemesin» degendeı tilegin bildirip otyrady.

Ol tulǵanyń mán-mańyzyn alǵyr­lyq­pen tereń túsine bildi, adamdy asqaq­tatty jáne «Adam bol!» tujy­rymyn fılosofııalyq ustyn deń­geıine deıin kóterdi. Bul negizder bizdiń oıymyzsha, onyń áleýmettik ontolo­gııa­synyń mánin bildiretini anyq. Mundaı ontologııada qoǵam adamǵa qysym kórsetpeıdi jáne ony áleý­mettik júıeniń jaı burandysy nemese ony óndiristiń mehanıkalyq qosymshasy etpeıdi, kerisinshe, árbir adam rýhanı jáne adamgershilik tur­ǵyda damı otyryp, júreginiń túkpi­rinde Jaratqannyń ósıetterine degen adaldyqty saqtaı otyryp, óziniń ar-ojdanynyń únine qulaq túre kele, qoǵamdyq tutastyqty quraıdy, qoǵamnyń birligin nyǵaıtady. Dál osy sebepti, bizdiń pikirimizshe, Abaı adamdardyń dostyǵyna, baýyr­mal­dyǵyna sonshalyqty úlken kóńil bóledi. Qoǵamdyq qatynastar men qo­ǵamdyq ózara áreketterdiń osy bas­ty ekpini oıshyldyń poezııasynda da jú­ıeli túrde estiledi jáne onyń fılo­sofııa­synda da birdeı taban­dy­lyqpen júrgiziledi. Adamdardyń bir-birine kómektesýi qaıyrymdy qoǵamnyń alǵashqy sharty ekendigin kezinde Shyǵystyń ǵulamasy Ábý Nasyr ál-Farabı de aıtyp ketken bolatyn.

«Adam bol!» ustyny aqyldyń adamger­shilik qatynastar salasyna enýi­niń mánin uǵynýǵa da septigin tıgi­zedi, óıtkeni ol adamı qarym-qatynas­ty tek adamnyń adamǵa degen syrtqy baǵyty turǵysynan ǵana emes, adamnyń óz ózine ishki baǵyttylyǵynan da, árbir jeke adamnyń ishindegi ar-uıattyń únin de sıpattaıdy. Adamgershilik qylyq, Abaı boıynsha, qashanda tek syrtqy jaǵdaılarǵa, normalar men dás­túrlerge ǵana sáıkes bolmaı, ishki aqyl-oıyńa sanaly túrde baǵy­nyp, ishki erkiń arqyly áreket etýdi bil­diredi. Aqylǵa saı áreket etý son­dyq­tan naǵyz shynaıy adamı áreket retinde paıymdalady.

Abaıdyń kózqarastaryna aqyl-oı adamnyń sezimderin, emosııasyn, erkin qadaǵalaýǵa qabiletti degen tujyrym tán jáne sonymen birge adam, Abaı boıynsha, óz «jaratylysynyń» tutqy­nynda qalyp qoımaýy tıis, ol odan tysqa shyǵyp, óz tabıǵatynan joǵa­ry turýy tıis. Tárbıeniń, máde­nıet­tiń, bilimdi molaıtýdyń arqasynda adam óziniń tabıǵı nyshandaryn jetildirýi kerek. Bul Abaıdyń aǵartýshylyq-fılosofııalyq tujyrymdamasynyń kúre joly.

Abaıdyń tulǵasyna qatysty, onyń adamgershilik týraly oılarynyń ómirlik praktıkalyq ustanymynan alshaqtamaǵanyn sıpattaıtyn taǵy bir mańyzdy sátti atap ótý kerek. Onyń ar-ojdanynyń ishki daýysy odan óziniń týǵan qazaq halqynyń taǵ­dyryn shynaıy paıymdaýdy ta­lap etti, ashy da bolsa halyqqa shyn­dyqty aıtýǵa shaqyrdy, óıtkeni onyń ilimine sáıkes, uly maqsaty nemese ortaq aqıqaty bolmaǵan halyq rýhanı syrqat kúıde bolady. Al ómir bolmaǵan jerde jetilý de bolmaıdy. Qazaq halqynyń rýhanı kúsh-jigeriniń sarqylmas bastaýyna aınalyp, úzdiksiz rýhanı kemeldenýdiń uly jolynda ony asqaqtata bilgen óziniń «Adam bol!» ustynyna negizdelgen fılosofııasynyń adamgershilik talabyn ómirge engizgen Abaıdyń ómirlik ustanymy osyndaı boldy. Biz búginde júrekpen sezinip, aqylmen saralap oılana alatyn adamnyń qabiletin qalyptastyrýymyz kerek.

Abaıdyń áleýmettik ontologııasy­nyń joǵaryda atalǵan qyrlarynan basqa bir ózgesheligi, bizdiń pikirimiz­she, onyń endi rýlyq sentrızm usta­nymynda qalyp qoımaı, odan jalpy halyqtyq bıikke asqaqtaǵanynda, biraq qazirgi zamanda beleń alǵan dara­shyldyq ustanymyna, kapıta­lıs­tik ózimshildikke de múldem «asyq­paı­tynymen» sıpattalatynyn baıqaı­myz. Muny oıshyl myna sózderimen tamasha ári erekshe mándi bildirgen: «О́zimshildiktiń kez kelgen kórinisi sııaqty, daraqy maqtanshaqtyq ta bul dúnıede talaı adamdy buzady. Son­dyq­tan molda bolý az, adam bolýǵa um­tyl­­ǵan abzal». Abaı qoǵamdyq qaty­nas­tar men baılanystarǵa engen adam qoǵamdyq júıeniń basy men aıaǵy, onyń damýynyń kepili degen tu­jyrymnan shyǵady. Biraq soǵan qara­mastan, qazaq qoǵamynda oryn al­ǵan qaıshylyqtar men jaǵym­syz aıǵaq­tardy kóre otyryp, ol aqy­l­dy ózim­shildikti qatań túrde qa­byl­daı almaıdy, óıtkeni bul murat, bul ustanym adam­dy buzady, ony qarym-qatynastyń bas­ty jáne anyq­taý­shy formasy «aralasý, ózara qaty­nas» bolyp tabylatyn áleý­met­t­ik ontolo­gııanyń qoınaýynan ósip shyǵatyn adamgershilikten aıyrady.

Bul – «Men» jáne «О́zgeniń» betpe-bet kezdesýi iske asatyn, án-aı­tys­tarda dara tulǵalardyń birik­ken shyǵar­ma­shy­lyǵynan týyndaı­tyn, jolaý­shy­ǵa qurmetpen qaraı­tyn qonaq­jaı­­lyq túrinde adamı qatynas­tardy beki­tetin irgeli negiz bolatyn jáne Abaı­dyń tilimen aıtqanda, «adam bol­my­synyń negizin» quraıtyn jeke adamdardyń tikeleı baılanysynyń formasy. Bul, Abaıdyń ilimine sáıkes, «qabyldaýdyń tiriligin», «jaqyn tektiniń tartylys kúshin» jáne júrek sezimtaldyǵyn bildiredi.

Abaı úshin adam bolý neni bildiredi? Adam bolý, eń aldymen, óz júregińde Qudaımen úndesýdi jáne bilimge, ádil­dikke jáne qaıyrymdylyqqa um­tylýdy bildiredi. Bul Jaratqannyń adamnyń mańdaıyna jazǵan jazmyshyna sáıkes bolýdy ańǵartady, bul adamdarǵa jaqsylyq jasaýdy, olarǵa bilim nuryn ákelýdi jáne adal ári meıirimdi bolýdy baıqatady. Bul adamgershilik qasıetterge ıe bolý jáne olardy jetildirý, Abaı boıynsha, ǵylymǵa, senimge jáne ómirge degen adaldyq pen jiger arqyly múmkin bolady. Adamshylyq – onda qoǵam ózin-ózi iske asyrýy tıis jalpyǵa ortaq­tyqtyń formasy. Qoǵamda negizgi oryndy saıası, ekonomıkalyq nemese basqa qatynastar emes, adamgershilik qatynastar alýy tıis. «Adamnyń mánin, – dep túıindeıdi oıshyl, – mahab­bat, ádildik jáne rýhanılyq qu­raıdy. Adamdardyń bul bastaýlarsyz kúni joq. Olar aralaspaıtyn jáne qandaı da bir adamı taǵdyrdyń aldyn almaıtyndaı ómirde birde-bir jaǵdaı bolmaıdy. Alla taǵala ǵalamdy osylaı jaratqan».

Abaı shyǵarmashylyǵy – qazaq hal­­qynyń baı rýhanııatynyń shoǵyr­­­lanǵan kórinisi. Abaı – qazaq halqy­nyń ar-ojdany! Qazaq máde­nıetinde halqynyń kemshilikteri men jamandyqtary týraly odan ótkir jazǵan kim bar? Kim odan artyq aǵartýshylyq arqyly qarańǵylyqtan qutylýdyń qamyn oılady? Abaı qazaq qoǵamynyń ishindegi alaýyzdyq pen qyrqystan, túrli páleketterden sharshaǵany men kóńili qalǵanyna qaramastan, bul qoǵamnyń óziniń jetil­megen álemin ózgertýge, kemel­diktiń bıigine jetýge múmkindigi bar ekenin kórsetip berdi. Abaıdyń fılosofııa­sy ártúrli mádenıetterdiń túıisken tu­syn bildiredi, ol mádenıetterdiń bir-biri­men jáne avtordyń ózimen óziniń suh­batyn aıqara ashady. Abaı ýaqyttan tys jáne keńistik shekaradan tys bıik kemeldikke degen jalpyadamzattyq umtylysty bildirýshi, sondyqtan ol arqyly jáne onyń shyǵarmashylyǵy ar­qyly qazaq mádenıeti álemniń kóp­tegen mádenıetterine úılese túsi­nikti bolyp shyqty. Qazaq halqy jáne onyń baı rýhanı murasy ózge halyqtardyń ókilderiniń júreginen oryn tepti jáne bul úderis – jańa búgingi adamzattyq qaýymdastyqty qalyptastyrýdyń, onyń gýmanıstik qundylyqtary men murattarynyń bastaýy.

Bul jaǵdaı ótken zaman men qazirgini túsinýdiń kilti degen belgili aqıqatty dáleldeı túsedi. Bizdiń qazirgimiz – bul barǵan saıyn jahandana túsken álem, onda halyqtar men mádenıetter barǵan saıyn bir-birine ózara táýeldi bola túsedi. Abaıdyń ontologııalyq kózqarastarynan ónip shyqqan rýhanı áleýetti saqtaý, ony jańa tarıhı jaǵdaılarda damytý – bizdiń búgingi kezeńniń jáne zamandastarymyzdyń mindeti. Bolmysymyzdyń qanshalyqty shynaıy ekendigin paıymdaýǵa bizdi jaqyndata túsetin tarıhı ótkenniń nárli dáni ony baǵa jetpes qazynaǵa aınaldyrady, al bizdi rýhanı kemeldikke jáne básekege qabiletti qazaq ultynyń umtylýyna ıtermeleıdi degen oı týyndaıdy. Mine sondyqtan Abaı – qazaq halqynyń jan-júregi men aqyl-oıy – XXI ǵasyrdaǵy jaHandyq áleýmettik-mádenı ózgerister dáýirinde rýhanı ósý men aǵartýdyń qaınar kózine aınalady. Sonymen Abaıdyń ontologııalyq ilimi qazirgi jaHandanýǵa baılanys­ty týyndaıtyn kúrdeli máselelerdi, olardyń ishinde erkindik pen rýhanııat problemasyn taldaýǵa úlken septigin tıgizeri aıdan anyq.

Keshegi keńes zamanynda da ishtegi armanyn sózben jetkize almaǵan zııa­ly azamattarymyzdyń uly baba ǵaqlııalaryn áspettep, úniniń alysqa jetýine jaǵdaı jasaýynyń bir syry osynda jatyr. Qazaqtyń kúıleri men óner týyndylaryn úzbeı tyńdaǵan urpaqtyń órshil rýhyn boıyna sińirip óspeýi múmkin emes. Sol rýh, mine, bú­gin jaHandaný zamanynda bizdiń egemen elimizdi derbes demokratııalyq jol­men qaıta quryp, mádenıetimizdi da­my­typ, búkil dúnıetanymymyzdy túle­tý­demiz. Mádenı jáne rýhanı mura­ny ıgerý, uly tulǵalarymyzdyń esim­d­erin jas urpaq jadyna ornyq­tyrý – zamanaýı kezeńde halyq rýhyn jandandyrýdyń, jańǵyrtýdyń birden-bir joly, zııaly qaýymnyń tarıh aldyndaǵy paryzy.

 

Ábdimálik NYSANBAEV,

UǴA akademıgi

 

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar