Tanym • 31 Tamyz, 2020

Shýkshın sheshimi

127 ret kórsetildi

Adam ómiri ıir-qıyr, buralań, shubalań uzaq-uzaq joldardan turady. Barlyq adamnyń ómiri uzaq joldan turmaıdy dep qarsy daý aıtýǵa da bolar edi. Egor úshin bul jol eshqashan taýsylmaıtyn, eshqashan jetip bolmaıtyn túbi joq tonnel. Egor qaıda bara jatyr, Egor qaıdan kele jatyr? Máseleniń barlyǵy osy jerden bastalady. Rasýl Ǵamzatov kókemizdiń myna bir ǵıbratty ǵaqlııasy osyndaıda eske túsedi. «Qaıda bara jatqanyńdy emes, qaıdan shyqqanyńdy umytpa».

Biraq Egorda týra osy oı keri­sinshe baǵyt alady. Qaıdan shyq­qanyńdy emes, qaıda bara jat­qanyńdy umytpa...

Joldyń uzaqtyǵy týraly aıt­qanymdy shartty uǵym deýińiz de múmkin, biraq jol – báribir jol. Jol uzaqtyǵymen de qasıetti shy­ǵar. Adam árqashan uly sapar­daǵy máńgi jolaýshy.

 Joǵary oqý ornyna túsip, eń alǵash oqyǵan pánderdiń biri fılosofııa bolatyn. Sol pánniń birinshi sabaǵynda Ze­non paradoksteri týraly aıtyldy. Ejelgi grek oıshyly eleı­lik Zenon ortaǵa qoıǵan sol para­doksterdi esh umyta almaıtynymyz qyzyq. Búgin aıtyp otyrǵan jol týraly áńgimemiz de sol aporııalardyń barlyǵy qozǵalystyń ómir súretinin teristeıtine kelip tireledi.

«Ahıl tasbaqany qýyp je­te almaıdy», «Ushqan jebe qozǵalmaıdy» dep kete beredi. Tanym, bolmys degen kategorııalardy biz sol kezde tolyq uqpaǵan da bolarmyz. Keıin sheksizdik, dıfferensıal-ıntegral teorııasy arqyly bul taqyryptardyń mánin ashýǵa talpyndyq.

Ushqan jebe shynymen qoz­ǵalmaıtynyna kóziń jete bastaıdy. Sheksizdiktiń ár núkte­sinde jebe qozǵalmaıdy. Ahıl qansha qashyqtyqty eńserse, tasbaqa da óz ýaqytynda ózara son­shalyqty qashyqtyqta alshaq­taıdy.

Já, aıtpaǵymyz tikeleı bul bolmaǵanymen, biz ara qashyq­tyq­tar jaıly, adamdardyń bir-bi­rine eshqashan jete almaı óte­tin­dikteri, óz týǵan oshaǵyńa je­tetin joldyń keıde sonshalyq alys ekenin ǵana oılaımyz. Egor túrmeden kóktemde bosap shyqty. О́zi aıtady: «Túrmege kóktemde otyr, kóktemde bosap shyǵasyń!».

«Qyzyl búrgen» («Kalına Kras­naıa») kınopovesi 1973 jyly jazylyp, «Nash sovremennık» jýr­nalynyń tórtinshi sanyna jarııalanǵan eken. Shyǵarma birden fılmge ssenarıı retinde jazylǵan. Atalǵan kartına 1974 jyly sáýirde jaryqqa shyǵady. Shýkshın bul shyǵarmany aýrýhanada jatyp jazǵany da adamdy tolqytpaı qoımaıdy. Áıeli Lıdııa Fedoseeva-Shýkshınanyń aı­týynsha, Shýkshın oqıǵanyń aıaq­­talǵanyna jylap jibergen desedi.

Bas keıipker, Egor, laqap aty – Gore túrmeden bosap shyqqanda aldyna úlken maqsat qoıady. Adamdyqqa bet alý, qoǵamnyń mádenıetti ókilderiniń biri re­tinde ózin jaqsy jaǵynan kórsetý, aýylǵa baryp eńbekke aralasý, tipti sıyr ustap, jer jyrtyp, ózi túrmede otyryp hat jazysqan Lıýbamen otbasyly bolý. Shyn máninde adamdyq, ishki mádenıet tek erkindikte júrgen adamdardyń boıynda ǵana bar deýi – Egordyń óz kompleksi bolatyn.

Keńestik júıe óz halqyn jap­paı kompleksterge kómip tasta­ǵany sondaı, Egordyń oıynsha túrmege bir túsken adamnyń qo­­ǵamǵa aralasyp ketýi tipti de múmkin emes. Biraq soǵan qa­ra­mastan onyń ishki jan dú­nıesi uly saǵynyshtardy, názik sezimderdi, meıirimder men iz­gilikterdi ashyq tanyta bastaıdy. Túrmeden shyǵa salysymen taksıge otyryp, orys qoǵamynyń qaınaǵan bazaryna bet alyp bara jatady. Jolshybaı taksı shopyryn toqtatyp, qaıyń aǵashtaryn erkelete qushaqtaıtyny qyzyq. Shopyrǵa: «Eger mende úsh ómir bolsa, bireýin mindetti túrde túr­me­de ótkizer edim, ekinshisin saǵan berer edim, al úshinshisin ózim qala­ǵanymsha súrer edim», deıdi. Bul oıy da qyzyq.

«Qyzyl búrgen» – Shýkshın­niń ózi ómir súrip jatqan kúrdeli qoǵamǵa, áleýmettik-taptyq kóz­qarastarǵa, óziniń anasyna degen, jaryna degen, beıqam da jýas, adal da sharasyz orysyna degen adal mahabbaty men saǵy­nyshtaryna qoıylǵan eskertkish sııaqty.

Fılmdegi qasiretti kadrlar­dyń biri Egordyń kári sheshesine kelýi bolatyn. Tipti, fılmniń kilti de, kýlmınasııasy da osy kadr­dan óris alady. Qarapaıym keıýana Efımııa Bystrova ózin kınoǵa túsirip jatqanyn sol kezde bilmegen eken. Keıin de aıtylmaǵan bolar. О́ziniń uldary jaıly, olardan qalaı kóz jazyp, aıyrylyp qalǵany, taǵdyrdyń qıly joldary týraly búkpesiz, shynaıy, esh boıamasyz aıtyp otyrady. Fılmde bul keıýana – Egordyń anasy bolatyn. Egor Lıýbaǵa ótirik aıtyp, dosymnyń anasy dep alyp keledi de, ózi ekinshi bólmede anasynyń Lıýbaǵa aıtyp bergen áńgimesin kózine qara kózildirik kıip alyp tyńdap otyrady. Bir kezde shydamaı shyǵyp ketedi, aýyldan uzaı be­re kólikten qarǵyp túsip, qara jerdi qushaqtaı qulaıdy. О́zegin órtegen ókinish, uzaq jyldar boı­ǵy saǵynysh sol jerge kelgende óksikke aınalyp ókiredi.

Lıýba: «Nege barmadyń, nege qushaqtamadyń?» deıdi. Oǵan Egordyń aıtatyn sózi mynaý: «Keıin kelemin, tym qurysa shashym óssin!».

Túgel adamzat óz analaryna nebir uzaq joldardy artqa tastaı asyǵa basyp júrip kele jatqandaı. Anasynyń saǵy­nyshyn basýǵa, basyn tizesine qoıyp erkelep jatýǵa, onyń beınetin bir sátke bolsa da óz qolyna alyp, eńbegin ótesem degen tilekpen kele jatqandaı. Egor da bir jolaýshy.

Túrik aqyny Jan Iújildiń

my­nandaı ǵajap óleńi bar.

– Munda teńiz alys pa? –

dep suraǵan,

Túrmedegi jańa kórshim

Red­jen Anyl.

– Jarty-aq saǵat mashınaǵa

zýlaǵan,

– Jaıaý júrgen úsh

saǵatta jetedi,

– Toǵyz jyldyq jol biraq ta

bul maǵan.

Sonsha zaryǵyp jetken ana­synyń qasyna kelse de Egor anasyna jete almaı turdy. Qoǵamdyq dogmalardy buza almaǵan, óz kompleksin jeńýge qaýqary jetpegen Shýkshın keıipkeri aqyry anasyna jete almaı, jendetterdiń qolynan, durysy qatyp qalǵan qaǵıdalarmen ómir súretin qoǵam­nyń qolynan qaza tabady. Másele sol shashta ǵana ma? Shash anaý Lıýbanyń bir kún aýzy qurǵap kórmegen ishkish kúıeýinde de bar. Shash onyń qylmysker dos­tarynyń bárinde bar. Másele tym tereńde edi.

Fılmniń erekshe qupııasy sonda – Shýkshın orys keıipkeriniń ishki mánin kórsete bilgendiginde deýge bolady. О́mir zańdary ury­lardyń zańdary sııaqty: keıde qatelikterdi túzetý múmkin emes, olar seniń búkil ómirińe áser etedi. Jalpy, «Qyzyl búrgenniń» kóte­rip otyrǵan basty máselesi – ótkendi ózgertý, onyń yqpalynan qutylý, túzetýler engizý jáne qatelikterdi qaıta jóndeý múmkin be? Sondaı-aq aqsha adamdy ba­qytty ete ala ma? Álbette bas­ty taqyryp, sottalǵan adam qoǵamǵa sińip kete ala ma?

Egor Prokýdınniń appaq qaıyń­dary onyń jan dúnıe­sindeı jelbireıdi. Qylmysker dostarynyń qolynan ólgen Egor sońǵy sátterde de aq qaıyńdaryn qushaqtap jatady. Qoltyǵynan aqqan qyzyl qan – Lıýbanyń syńsyp salǵan «Qyzyl búrgeni» sııaqty. Jyp-jyly, qol jetkiz­bes armanǵa aınalǵan «Qyzyl búrgen».

Oqıǵanyń sońynda Egor kúrt ózgeredi. Ol qatyp qalǵan toń men qatty seńdi buzdy da. Bandıtter onyń júrisi tipti eńbek adamyna, proletar sharýaǵa aınalǵanyn aıtyp turdy. Onyń ólimi bir sózben aıtqanda, ózi ólerdeı ǵashyq orys dalasynda, ómir boıy jete al­maǵan úıiniń janynda jatqan sharýanyń ólimi edi.

Sizge bir ǵana suraq, shyǵar­manyń ortasynda Lıýbanyń týys­tary durys qabyldamaı qoıǵan soń Egor qalaǵa ketip qalady. Lıýba ony toqtatpaıdy, tek Egor oralmasa da keshiretinin aıtady. Lıýba Egorǵa bir-aq kúnde baýyr basyp qalǵanyna tańǵalady, tipti ony ǵasyrlar boıy bilgendeı jany aýyrady. Egordyń basyn keýdesine qysyp: «Nege sen son­shalyqty qymbatsyń?» deıdi Lıýba? Nege?

«Qyzyl búrgen» áni shyǵar­mada urylardyń aýzymen alǵash ret aıtylady. Egor aıtady. Bul kútý men úmit týraly án edi. «Qy­zyl búrgen» – sormańdaı ashy mahabbat pen mezgilsiz tógilgen qan­nyń nyshanyndaı edi.

Taldaı bersek, mán beretin shtrıhtar óte kóp. Monshadaǵy sýǵa túsip ketip, tyrbana shy­ǵa almaı jatqan órmekshige Lıý­banyń aǵasy bir sátke mán berip úńilýinde, orystyń bel­gili qylqalam sheberi Ivan Kram­skııdiń «Beıtanys» at­ty ataqty sýreti bir kadrda Lıý­banyń keýdesinde tumar sııaq­ty júrýi, bir kadrda Egordyń qala­da qyz-kelinshekterdi jınap alyp toılatyp otyrǵanynda qabyrǵada ilinip turýy, tipti shy­ǵarmanyń basynda Lıýbanyń aǵasyn baıqamaı kúıdirip alatyn ojaýmen keıin ekeýi sharap iship otyrýy, barlyǵy-barlyǵy kózge birden túse qoımasa da baıqatpaı oqyrmandy jetelep otyratyn názik parallelder.

Oqıǵanyń boıaýlary da sım­volıkalyq maǵynaǵa baı. Aq qa­ıyńdar, qara jer jáne qyzyl búrgen.

Barlyǵymyzǵa belgili bolsa da sóz sońynda aıta keteıik, Fe­doseeva-Shýkshına fılmde Lıýbanyń, al Shýkshın Egordyń rólin oınaıdy. Shýkshına hıkaıa­nyń ataýyna aınalǵan «Qyzyl búrgen» ánin Shýkshınmen alǵash kezdesken kezde aıtyp beripti.

Sońǵy jańalyqtar

Elordadaǵy JEO-3 bıyl iske qosylady

Elorda • Búgin, 11:10

Almatyda epıdahýal kúrdelenip barady

Koronavırýs • Búgin, 11:00

«Omıkronnyń» bastapqy belgileri qandaı?

Koronavırýs • Búgin, 10:50

Dúısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:25

«Sary» aımaqta Túrkistan oblysy tur

Koronavırýs • Búgin, 09:10

Oıyn-saýyq ortalyqtary jumysyn toqtatty

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Jetisýda juqpaly indettiń ekpini qatty

Koronavırýs • Búgin, 08:57

Koronavırýs qaıta kúsheıdi

Koronavırýs • Búgin, 08:54

Ońtaılysy – onlaın oqý

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Qyzmet túrleriniń tizbesin keńeıtti

Ekonomıka • Búgin, 08:50

Sapa artpaıynsha, sýbsıdııa joq

Aımaqtar • Búgin, 08:45

Koronavırýs qaıta órshidi

Álem • Búgin, 08:42

Antıbıotıkti orynsyz qoldaný qaýipti

Medısına • Búgin, 08:35

Vırýs juqtyrý azaımaı tur

Koronavırýs • Búgin, 08:30

Asyǵys sheshim

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Kómek kórsetiledi

Qoǵam • Búgin, 08:10

Qor strategııasy ázirlenedi

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar