Qoǵam • 18 Qyrkúıek, 2020

Hat qorjyn (18.09.2020)

38 ret kórsetildi

...shynaıylyqqa shaqyrady

Abaıdyń ósıeti adastyrmaıdy

«О́ziń úshin eńbek qylsań, ózi úshin ottaǵan haıýannyń biri bolasyń; adamshylyqtyń qaryzy úshin eńbek qylsań – Allanyń súıgen quly bolasyń», dep tutas eldiń qamyn kúıttep, rýhanı joǵyn túgendegen Abaıdyń aıtqanyna den qoıatyn ýaqytqa keldik.

 

Búginde qazaq eli rýhanı bilimge sýsap otyr. Sanany kóterip, salaýatty ómir saltyn ustanyp, elime adal qyzmet etemin degen jastar myna oı jarystyratyn zamanda kóbeıe me desek, kún ótken saıyn qatarymyz sıreı bastaǵandaı. Oǵan sebep, qazirgi tańdaǵy urpaqtyń, jastardyń deni bilimdilikke emes, aqshany tez tabýdyń ońaı jolyna bet burǵandaı. Kóılegi kók, qaryny toq qoǵamda, rýhanı sananyń tómendiginen murnyn shúıirip óziniń shyqqan tegin bilmeı jatqandar qanshama? Árıne, kópke topyraq shashpaımyz, desek te tek qoǵamnyń ádemi qyryn ǵana aıta bergennen kózben kórgen shyndyqtyń betine týra qarap, sony túzeýge tyrysqannyń ózi ǵanıbet emes pe?!

Osy maqsatta Saǵı Jıenbaev atyndaǵy oblystyq jasóspirimder kitaphanasynda uıymdastyrylǵan «Abaı joly» – ǵasyrlyq týyndy» onlaın-jobasynda «Abaı – dana, Abaı – dara qazaqta» dep atalatyn vırtýaldy kitap kórmesi usynyldy. «Abaı joly» tórt tomdyǵyna, ondaǵy keıipkerlerdiń shynaıylyǵyna, qazaq eliniń jarty ǵasyrlyq ómirine bir sheginip qaıttyq. Erterektegi qazaq qoǵamynyń jýsan ıisi ózgeshe sezildi. Sol jýsan ıisiniń, tamyry qıylyp, qańbaqtaı ushpaǵanyn tilesek, Abaı aıtqan ósıetti tyńdaıyq.

 Nazerke JOLDIEVA

 

...oı qozǵaıdy

Abyz jaıly ańyz

 Aqtóbe oblysynyń aýmaǵynda syry ashyla qoımaǵan, áli de zertteýdi qajet etetin tarıhı nysandar óte kóp. Solardyń biri – Aqtóbe qalasynan jıyrma shaqyrym jerdegi Bekqul baba kesenesi. «Qosqońyr», «Qyz áýlıe», «Qos emshek» dep atalatyn bıik tóbeniń baýraıynda ornalasqan. Derekter boıynsha 1640 jyldar shamasynda ómir súrgen.

Jaýgershilik zamanda eli shapqynshylyqqa ushyrap, tógilgen qannan aıaq basyp júretin jer qalmapty. Sonan «urpaǵymnyń qany tógilgen jerdi tabanymmen baspaımyn» dep, qonysyn tas­tap kóshipti. Qyz áýlıe jatqan tóbeniń janynan ótkende, júrgen baǵytynan jańylyp, júrgen jerine qaıta-qaıta kele beripti. Bunyń bir syryn uqqan Bekqul tóbeniń baýraıyna túneıdi. Túsinde Qyz áýlıe aıan berip: «janyńa jalaý bolyp alaqanymmen aıalap jatamyn, osy jerden ketpe!», deıdi. Al Qyz áýlıeniń azan shaqyryp qoıǵan aty – Qosqońyr. Aıdar Keteniń urpaǵy deıdi jurt. Jaýdan elin qorǵaǵan batyrlyǵymen qosa, áýlıelik qasıet qonǵan jan bolypty.

Bekqul baba men Qyz áýlıeniń basyna baryp, aýrýyna shıpa izdeýshiler jıe kezdesedi. Qorymnyń basyna tileýhana salyp, shyraqshy bolyp otyrǵan otbasyly Altynbek pen Nesibeliden suraǵanymyzda, túrli aýrýmen aýyryp kelgender saýyǵyp ketipti.Oǵan dálel retinde qolyndaǵy tirkeý jýrnalyn kórsetti.

 Talǵat TILEÝLESOV,

Aqtoty SALIEVA

 

...bazyna bildiredi

Men neden túńildim?

Jaqynda Aqmola oblysynyń Astrahan aýdanynda turatyn qudamyzdyń mereıtoıyna baryp qaıttyq. Kórsetken qurmetterine, syıyna, qonaqjaılyǵyna óte razy boldyq. Biraq qý kóńil bir kóterilmeı-aq qoıdy. Bir otbasyndaǵy adamdar túgeldeı oryssha sóıleıdi eken. Dastarqanda qustyń sútinen basqanyn bári bar. Tek qana qazaq tiline ǵana oryn joq. Aıtqan ánderi ǵana qazaqsha, halyq ánderi. Ol jaǵyna óte razy boldyq. Oryssha oqyǵan, biraq qudamyzdyń qazaqsha biletin, biraq sóılemeıtin 17 jastaǵy nemeresi dombyranyń tartýdyń sheberi eken. Qurmanǵazynyń, Dáýletkereıdiń kúılerin naqyshyna keltirip tartqanda, ókpe-nazym tarap-aq ketkendeı!

Ana tilimizdiń altyn taǵy nege bos tur degen oı meni azamat retinde buryn da kóp oılandyratyn. Bir-birimizdi qazaqsha sóıleýge úgittep otyrǵanymyzdyń ózi óte uıat nárse. Telearnalarda keıbir úlken qyzmettegi aǵalarymyz ben apalarymyzdyń ana tilinde sóıleı almaı turǵanyn kórgende namysym keledi. Túńilesiń. О́zge tilde bulbulsha saıraǵanda, nege óz tilinde sóılegende taǵasy joq attaı tabandap qalady?! Bir tanysymnan nege qazaq tilin úırenbeısiń dep suraǵanymda, bylaı dep jaýap berdi: Birinshiden, qazaqtardyń ózderi úırenip alsyn, deıdi. Ekinshiden, qajettiligi joq eken. Qysqa da nusqa jaýap. Osydan oı túıdim. Endeshe qazaq tiline qajettilik týdyra alsaq qana basqalardyń da úıreneri sózsiz-aý.

 Shaıgúl QAShAǴANOVA,

muǵalim

 

...qynjylys tanytady

Qazaqsha sóıleýge uıalady

Kóp til bilgeniń durys, ol jaqsy. Biraq bir-birińmen ana tilińde sóılesseń, odan da jaqsy! Alaıda qazaq tilinde sóıleýge uıalatyn masqaralyqty kim kóripti?! Sińilimniń onlaın-rejimde júrip jatqan emtıhanyn kórip, jarylyp kete jazdaǵanym bar. Muǵalimderi tek oryssha saıraıdy. О́zderi túgel qazaq. Shala orysshalarymen tilderi kúrmelgen stýdentterge obal-aq. Osynshama soraqylyqqa tap bolatyndaı ne kún týdy deımin dá. О́zim orys tilinde bir kisideı sóıleı alatyn adammyn. Biraq basqa tildi qazaq tiliniń aldyna túsirgendi jek kóremin. О́z tilimde sóıleımin. Orys tilin qajet jerde ǵana qoldanamyn.

– Meniń sińlim qazaq tobynda oqıdy, qazaqsha bilmeısizder me, álde uıalasyzdar ma? – dep álgilerge batyryp aıta da alamyn! Qazaq tilin qorǵaýdan qaımyqpaımyn. Biraq sińlim sóıletkizbeı qoıdy. Eger tap osyndaı jaǵdaı óz basymnan ótse, úndemeı qala almaımyn. Qazaq tilinde talap qoıyla bastasa, orys tili onymen qatar júrýge quqyly dep ezeýreıtinder kóbeıdi. Til. Jer. El taǵdyry – óte ótkir másele ǵoı. Bul taqyrypqa buryn qalam tarta qoımaǵan edim. Ázirge tek estelik-jazbalarymdy qoıyn dápterime túsirip júrmin. Biraq keleshekte tereń zerttep, Qazaqstanym úshin teńizge quıǵan tamshydaı úles qosamyn. Ýáde!

Anar ǴIZZATOVA

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar