Tanym • 29 Qazan, 2020

Baqythan qylqalamyndaǵy «Qorqyt»

175 ret kórsetildi

Ulttyq mýzeı̆ – kóne tarıh kóshiniń baı kerýeni sııaqty. Onyń qoryndaǵy qundy jádigerler bizdiń keshegimiz ben búginimizdi jalǵap jatqan altyn kópir deýge bolady. Jalpy, mýzeıge jıi baryp turý mádenıetin qalyptastyrǵan jón. Alaıda qazirgi jahandyq jaǵdaıǵa baılanysty kópshilik jınalatyn jerlerge jıi bas suǵý asa qaýipti ekenin de eskergen durys.

Bul rette Ulttyq mýzeı elimizdegi karantınge baılanysty jańa jobalardy qolǵa alǵandyqtaryn aıtady. Tarıhı jádigerlerge qumar jandar, kórkem keskindemelerdi, erekshe músinderdi izdep júretin kóziqaraqty qaýym endigi jerde qashyqtan otyryp ta túrli óner týyndylaryn onlaın tamashalaý múmkindigine ıe. Aıtalyq atalǵan murajaıdyń «Bir týyndy tarıhy» jobasy kópshiliktiń kóńilinen shyqqan tyń bastama.

Jýyrda mýzeı saıty jurt nazaryna qazaqstandyq sýretshi-plakatshy Baqythan Myrzahmetovtiń «Qorqyt» sýretin usyndy. Bul joba sondaı-aq óneri ózgeshe, talanty eshkimnen kem bolmasa da tanymaldylyǵy tómen naǵyz óner adamdaryn kópshilikke tanytýǵa taptyrmas alań deýge bolady. Jańa jobany aıryqsha atap ótýimizdiń sebebi de sol, bizdiń kóp oqyrman elordadan alys shalǵaı aýyldarda jatyr. Kóp oqyrman Ulttyq mýzeıdiń atyna jaqsy qanyq bolǵanymen ishin aralap, onda qandaı qundy jádigerler jatqanynan beıhabar. Biz bir jaǵy osynaý óner týyndylaryn, olardy týdyrýshy talant ıelerin gazetimiz arqyly kópshilikke tanystyrýdy maqsat etemiz.

Kartına týraly aıtpas buryn avtor jaıly azǵantaı aqparat bere ketken jón. Baqythan Myrzahmetov N.V.Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıshesiniń (1970-1976)  jáne V.I.Sýrıkov atyndaǵy Máskeý memlekettik kórkemsýret ınstıtýtynyń (1978-1984) túlegi eken. Baqythan negizgi mamandyǵy boıynsha sýretshi-plakatshy. Onyń shyǵar­mashylyq joly teatr qoıylymdarynyń afıshalary men plakattaryn salýdan bastalǵan sııaqty. Sodan keıin sýretshi kitap ıllıýstrasııalaýmen aınalysady. Alaıda toqsanynshy jyldary kórkemsýretke birjola bet burady. Sýretshiniń keıingi on jyldyqtaǵy shyǵarmashylyǵy, atap aıtsaq, «Kósh», «Jeti jarǵy», «Qorqyt» jáne t.b. bar tarıhı taqyryptaǵy úlken kórkemsýretteri kópshiliktiń nazaryn ózine birden aýdarady.

Al endi búgingi jarııalanyp otyrǵan «Qorqyt» sýretine keler bolsaq, sýretshi bul jumysynda túrki halyqtarynyń epostarynda jyrlanatyn Qorqyt atanyń ańyz tulǵasyna aıryqsha mán beredi.

Jalpy Korkýd, Qorqyt nemese Gorgýt ata – H ǵasyrdaǵy túrki halyqtaryna ortaq jyraý, qobyzshy. Syrdarııa boıynda dúnıege kelgen ańyz tulǵa týraly qazaq dalasynda da nebir ápsana kóp. Ol – qobyzdyń atasy, aqyn, baqsy, abyz retinde bizdiń ádebıetimizde de, tarıhymyzda da kúrdeli obrazǵa ıe. Qorqyt týraly ańyzdar túrki halyqtarynyń qypshaq buta­ǵynda (qazaq, qaraqalpaq) jáne ásirese ońtústik oǵyz butaǵynan taraǵan halyqtarda (túrikmen, ázerbaıjan, túrik) kóp kezdesedi.

Baqythan sýretshiniń qııalyndaǵy Qorqyt beınesi adamǵa bir kórgennen erekshe áser etedi. Vertıkal pishindi kartınadan túıeniń ústinde qobyz tartyp otyrǵan qarııany kóremiz. Mamandardyń aıtýynsha, sýret boıaýlarynyń qanyq bolýy, usaq detaldardyń kóp qoldanylmaýy, tús palıtrasynyń beıtaraptyǵy negizgi nysandy búrkemelemeıdi. Sýrettiń basty bóligi sur aspannan turady. Tómengi jaǵynan dúnıeni kóshirip áketerdeı azynaýyq jeldiń qumdy qalaı sýyryp jatqanyn kóremiz. Kókjıektiń tómende bolýy túıe men onyń ústindegi qarııaǵa birden nazar aýdartady.

Bárimiz biletindeı, ańyz boıynsha ólimnen qashyp, máńgilik ómirdi izdegen Qorqyt ata dúnıeniń tórt buryshyn aralaıdy. Sazger qobyzdan halyq pen eldiń taǵdyryn jyrlaıtyn áýen shyǵarady, olardyń bolashaǵyna tolǵanady. Qorqyt pen Qobyz ómirdiń máni, baqyt týraly oı tolǵaıdy. Sýretshi dál osy sátti beınelegeni atalǵan kartınadan anyq baıqalady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar