Úkimet • 18 Qarasha, 2020

Onlaın qyzmet órge basady

171 ret kórsetildi

Keshe Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda memlekettik qyzmet kórsetý prosesin jetildirý, sondaı-aq taýarlardy tańbalaý jáne qadaǵalaý máseleleri qaraldy.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

 

Memlekettik qyzmetterdiń 90%-y onlaın bolady

Birinshi másele – Halyqqa memlekettik qyzmetterdi elektrondy túrde kórsetý týraly baıandaǵan Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın qazirgi tańda memlekettik tizilimde 700-ge jýyq qyzmet baryn, olardyń 85,5%-y onlaın formatta kórsetiletinin aıtty. «Bizdiń maqsatymyz – bıyl osy kórsetkishti 90%-ǵa jetkizý. Qyzmetterdiń kórsetilý sapasyn baǵalaý Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń quzyretinde. Olar júrgizgen qoǵamdyq monıtorıng nátıjesi bo­ıynsha elimizdiń óńirlerinde halyqtyń memlekettik qyzmetterdiń sapasyna qanaǵattaný deńgeıin kóterý qajet ekeni aıqyn», dedi B. Mýsın.

Mınıstrdiń aıtýynsha, ol úshin vedomstvonyń aldyna qoıylǵan birqatar ashyq másele bar. Mysaly, memlekettik qyzmet alý úshin halyq áli de tikeleı memlekettik organǵa nemese ákimdikke júginedi. Osyndaı qyzmetter sany qa­zir 200-den asady. Máseleni taldaý úshin Bas prokýratýramen birlesip halyq­tan kelip túsken ótinishter zert­teldi. Nátıjesinde azamattardan tús­ken
2 mln-nan astam ótinishtiń 30%-y mem­le­­kettik qyzmetterdi alý jónindegi sura­nys bolyp shyqty. «Mundaı qyzmet­ter qaǵaz túrindegi qarapaıym ótinish retinde qarastyrylatyndyqtan HQO-larmen salystyrǵanda qaraý merzimderi buzy­lady, óıtkeni baqylaýǵa arnalǵan aqparattyq júıege kirmeıdi. Tikeleı qarym-qatynas kezinde sybaılas jemqor­lyqqa jol berilýi de múmkin. Osy máse­leni sheshý maqsatynda barlyq qyzmet­terdi balamasyz tek HQO-larda nemese elek­trondy túrde kórsetý qajet dep she­shim qabyldaýdy usynamyz», dedi B.Mýsın.

Búginde eGOV-ta 600-ge jýyq qyzmet kórsetiledi. Túrli servısterdiń kóptigine baılanysty, ár qyzmetti adamdardyń oıynan shyǵatyndaı yńǵaıly jasaý qıyn másele. Halyqaralyq tájirıbege sáıkes, onlaın qyzmetterdi tanymal ınternet-platformalarǵa shyǵarý týraly sheshim qabyldandy. Endi jeke kásipker retinde tirkelý Kaspi.kz, Halyq bank, Alfabank jáne Sberbank qosymshalarynda qoljetimdi, basqa da keń taralǵan qyz­metterdi shyǵarý jos­parlanýda. Sonymen qatar problemany Pareto qaǵıdaty – 20/80 prınsıpi boıynsha sheshý tásili qoldanylýda. Atap aıtqanda, halyq kóp talap etetin qyzmetterdi ońtaılandyrý júıeli túrde júrgizilýde. Mysaly, mamandandyrylǵan HQO-larǵa jyl saıyn 3 mln-nan astam adam júginedi. Kóp kezek týyndaıdy. Avtokólikti tirkeý qyzmeti onlaın túrde qoljetimdi bolsa da, adamdar HQO-larǵa tikeleı kelip birneshe saǵat ýaqytyn jumsaıdy. Al jańa prosess boıynsha satyp alýshy kólik satatyn adamnyń shotyna aqsha aýdarǵanda, kólik ıesi avtomatty túrde ózgeredi. Dál búgin osy yńǵaıly servıs qanatqaqty rejimde Kaspi.kz mobıldik qosymshasyna shyǵaryldy. B.Mýsın atap aıtqandaı, mamandandyrylǵan HQO-larda tek júrgizýshi kýáligin alý qyzmeti qalady. О́ıtkeni ol avtodromda emtıhan tapsyrýdy talap etedi.

Qarapaıym halyq úshin eGOV-qa kóshýdegi basty qıyndyq ESQ-ny baptaý men mobıldi bazada tirkelýge baılanys­ty. Osy máseleni sheshý maqsatynda portalda bıometrııa arqyly tirkelý múmkindigi iske asyryldy. Endi eGOV paıdalanýshysy bolý úshin smartfondy aldyńyzǵa qoıyp óz kelbetińizdi kórsetseńiz jetkilikti. Qazir osy prosess testilenýde, ony aǵymdaǵy aıdyń sońyna deıin iske qosý kózdelgen. «Kóp talap etiletin qujattardy EgovMobile qosymshasyna shyǵaramyz. Sıfrly qujattar servısine jeke kýálik pen AHAJ kýálikterinen basqa, júrgizýshi kýáligi men dıplom shyǵarylady. Osyn­daı qujattar tizimi ári qaraı kóbeıtiledi. Jyl sońyna deıin 30-ǵa jýyq anyqtama túrin berýdi alyp tastaý josparlanýda», dedi mınıstr.

Sonymen qatar 1414 call-ortaly­ǵynyń úlken júktemesi azamattardyń narazylyǵyn týǵyzady. Sapaly keńes berý úshin HQO-lardyń 2000 operatory osy jumysqa jumyldyryldy. Sondaı-aq baılanysty kútý ýaqytyn azaıtý úshin jasandy zerde arqyly jıi qoıylatyn suraqtarǵa jaýap berý algorıtmderi engiziletin bolady. Budan basqa aýyl­darǵa Internet jetkizýdi keńeıtý jobasy sheń­berinde mınıstrlik operatorlarmen 1200 aýyldyq eldi mekende Internetke qoljetimdilikti qamtamasyz etetin arnaıy kıoskiler ornatý týraly kelisimge keldi. Beınebaılanys arqyly aýdan ákimine, HQO-ǵa nemese densaýlyq saqtaý mekemelerine júginýge bolady.

 

Múgedektikti syrttaı belgileý formaty

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri B.Nurymbetovtiń aıtýynsha, memlekettik qyzmetter tizili­mine sáıkes áleýmettik-eńbek salasynda 44 qyzmet túrin kórsetý kózdelgen, onyń 38-i elektrondy túrde kórsetilse, mu­nyń 18-i proaktıvti túrde, ıaǵnı aza­mat­tyń qatysýysyz avtomatty túrde taǵaıyndalatyn tólem nemese qyz­met. Bıyl barlyǵy 9,5 mln qyzmet kór­setildi. Jyl sońyna deıin memlekettik qyz­metterdiń 90%-y elektrondy formatqa kóshiriletin bolady, ony 2022 jyly 93%-ǵa deıin jetkizý josparlanyp otyr.

Memleket basshysy zeınetaqy men járdemaqy taǵaıyndaý prosesterin tolyq sıfrlandyrýdy tapsyrǵan bola­tyn. B.Nurymbetovtiń aıtýynsha, bul jumystyń negizgi baǵyty – múmkin­diginshe barlyq qyzmetterdi proak­tıvti formatqa kóshirý, ıaǵnı qyzmet kór­setý bastamashysy azamat emes, mem­leket bolady. Barlyq qajetti máli­met­ter, aqparattyq júıelerdiń ózara is-qı­myl jolymen qalyptasady. Azamat qyzmetterdi alýǵa kelisim ǵana berýi qajet bolady. «Proaktıvti qyzmet túri – qyz­metti berýshimen alýshynyń baılany­syn boldyrmaıdy, qyzmet kórsetý ýaqy­tyn barynsha qysqartady, qaǵazdy qujattardy jınaýdyń jáne ýákiletti organdar qyzmetkerleriniń qatysý qajettiligin joıady», dedi B. Nurymbetov.

Mysaly, buǵan deıin kópbalaly otbasyna járdemaqy taǵaıyndaý úshin ótinish berýshi qaǵaz túrindegi qajet­ti qujattarymen memlekettik korpo­rasııaǵa júginetin. Ol úshin aldyn ala sol qujattardy alýǵa birneshe uıym­dar­ǵa baryp, ýaqytyn ketiretin. Al búgin­de osy prosesti avtomattandyrýdyń nátı­jesinde mınıstrliktiń júıesine basqa aqparattyq júıelerden qajetti jeke tulǵa jáne balalardyń týylýy men sany týraly málimetter proaktıvti túrde túsedi. Sol málimetterdiń negizinde avtomatty túrde járdemaqy taǵaıyndalyp, kópbalaly anaǵa ol týraly SMS-ha­bar­lama jiberiledi.

Jumyspen qamtý salasynda Elek­trondy eńbek bırjasy múmkin­dik­terin keńinen paıdalaný kózdeledi. Búgin­gi tańda jumys izdep júrgen adam ju­­mys­pen qamtý ortalyǵyna baryp, kezekte turyp, tıisti jumys tańdaý úshin ortalyq qyzmetkerlerimen baılanys jasasýǵa májbúr. Eger jumys tabyl­­masa, jumyssyz retinde tirkelý qajet jáne jumyssyzdyqqa qatysty áleý­mettik tólem alýǵa jeke ótinish berý qajettiligi taǵy bar. «Endi barlyq ju­mys­pen qamtý sharalary, quraldary, vakan­sııalar Elektrondy eńbek bırjasynda jasalatyn bolady. Elektrondy eńbek bırjasynyń portaly jumys izdep júrgen adamǵa daǵdylaryna sáı­kes avtomatty túrde vakansııalardy, «Eń­bek» baǵdarlamasynyń quraldaryn usynady. Iаǵnı sheshimdi aqparattyq júıe qabyldaıdy. Jumys tabylmaǵan jaǵdaıda aqparattyq júıe avtomatty túrde adamdy jumyssyz retinde tirkeıdi de oǵan tıisti jumyssyzdyqqa qatysty áleýmettik tólemdi proaktıvti túrde eseptep taǵaıyndaıdy. Osylaısha birneshe qyzmetti biriktirip, bıznes prosesin jeńildetip, biz «sıfrly» jumyspen qamtý ortalyqtaryna kóshý jolyndamyz», dep túsindirdi B.Nurymbetov bul týraly.

Kelesi iske asyrylyp jatqan úlken sıfrlyq joba – ol múgedektikti syrttaı belgileý júıesi. Búginde ótinish be­rýshi tórt túrli organǵa júginýge máj­búr. Olar: emhanaǵa baryp tekserýden ótý; medısınalyq-áleýmettik saraptama bóliminde múgedektikti belgileý; jergilikti atqarýshy organda tirkelý; jumysqa ornalasý máselesimen jumyspen qamtý ortalyǵyna barý. Osy qyzmetter tolyq avtomattandyrylǵannan keıin ótinish berýshige tek emhanaǵa baryp, tekserýden ótý jetkilikti bolady. Osylaısha múgedektigi bar adamdarǵa qyzmetti paı­dalaný ýaqyty edáýir qysqaryp, qyz­metter keshendi jáne proaktıvti túrde kórsetiletin bolady.

 

Qaǵaz anyqtamalardan qutylamyz

Atalǵan máseleni Úkimet basshysy Asqar Mamın qorytyndylady. Onyń aıtýynsha, qazirgi epıdemııalyq ahýal jaǵdaıynda Sıfrlyq damý mınıstr­ligi bıznes prosesterdi ońtaı­lan­dyrý jáne avtomattandyrý boıynsha jumys júrgizdi. Halyqqa qyzmet kór­setý ortalyǵy jumysynyń formaty ózgerdi, artyq qujattar talaptary alynyp tastaldy. Tıimdi sharalardyń biri Blockchain tehnologııasyn engizý bol­dy, bul memlekettik qyzmetterdi kór­setý ýaqytyn edáýir qysqartady jáne derekterdi úshinshi tulǵalarǵa berý múm­kindigin boldyrmaıdy.

Memlekettik qyzmetter tizi­li­minde 698 memlekettik qyzmet túri qaras­tyrylǵan, olardyń 85,5%-y onlaın-rejimde kór­setiledi. Osy jyldyń so­ńyna deıin bul kór­setkish 90%-ǵa deıin jetkiziledi.

Bıylǵy jyldyń sońyna deıin elek­trondy formattaǵy áleýmettik-eńbek salasyndaǵy memlekettik qyzmetter kór­setkishi 90%-ǵa deıin jetkiziledi. Qoǵamdyq monıtorıng qorytyndysy boıynsha elektrondy memlekettik qyz­­metterdi engizý boıynsha Aqmola, Qyzyl­orda, Qaraǵandy, Qostanaı jáne Batys Qazaqstan oblystary alda keledi. Al Almaty oblysy men Shymkentte tıisti deńgeıde júrgizilip jatqan joq.

Úkimet basshysy jergilikti atqarýshy organdarǵa memlekettik qyzmetter kór­setý sapasyna qanaǵattaný deńgeıin ke­minde 80%-ǵa jetkizýdi, sondaı-aq TKSh qyzmetteri boıynsha astanalyq IQala jobasy úlgisimen tıimdi sheshimder engizýdi tapsyrdy. Sıfrlyq damý mınıstrligine múddeli memlekettik organdarmen birlesip, barlyq áleýmettik mańyzdy memlekettik qyzmetterdi eGov mobile-ǵa aýystyrý josparyn bekitý tapsyryldy. «Halyqqa jumystyń naq­ty nátıjeleri qajet. 2021 jyly qaǵaz anyqtamalar suraýdy tolyǵymen joıyp, «Azamattarǵa arnalǵan úki­met» korporasııasynan qyzmetterdi jet­kizýdi qamtamasyz etip, barlyq on­laın qyz­metter men servısterdiń qol­je­timdiligin 100%-ǵa deıin arttyrýymyz kerek» dedi A.Mamın.

Densaýlyq saqtaý mınıstrligine azamattarǵa qajetti elektrondy medı­­­sı­nalyq málimetterdi berýdi qamta­­masyz etý, Eńbek mınıstrligine memle­­kettik organdarmen birlesip, zeınet­aqy men járdemaqylardy berýdi taǵaı­yndaý prosesterin sıfrlandyrý úshin qajetti derekterdi tolyq sıfrlandyrý men jańartýdy qamtamasyz etý tapsyryldy.

Premer-Mınıstr ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa barlyq aqparattyq júıelerdiń tıimdi ıntegrasııalanýyn jáne úzdiksiz jumys isteýin qamtamasyz etýdi, olardyń jumys sapasyn jáne halyq úshin paıdalanýǵa je­ńildigin arttyrý boıynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrdy. Úkimet basshy­sy memlekettik qyzmetterdi sıfrlandyrý salasyndaǵy jańalyqtar bo­ıyn­sha túsindirý jumystaryn júrgizý qajet­tigine erekshe nazar aýdardy.

 

Taýarlardy tańbalaý jáne qadaǵalaý máselesi

Úkimet otyrysynda taýarlardy tań­balaý jáne qadaǵalaý máseleleri qaral­dy. Saýda jáne ıntegrasııa mınıstri B.Sultanov, Qarjy mınıstri E.Jamaý­baev, «Qazaqtelekom» AQ basqarma tóraǵasy Q.Esekeev, «Atameken» UKP basqarma tóraǵasy A. Myrzahmetov baıan­dama jasady.

Qazaqstan EAEO-nyń ıntegrasııalyq prosesteri aıasynda teri buıymdary men temeki ónimderin mindetti tańbalaýdy engizdi, dárilerdi, alkogoldi, aıaqkıim men sút ónimderin tańbalaý jónindegi qanatqaqty jobalardy iske qosty. El aýmaǵynda taýar qozǵalysynyń ashyq­tyǵyn qamtamasyz etý úshin ımporttan nemese óndiristen bastap bólshek saýdada ótkizýge deıingi búkil tizbek boıynsha Taýarlardy qadaǵalaýdyń ulttyq júıesi quryldy. Osynyń arqasynda bıylǵy 10 aıdyń ishinde keden bajdarynyń, QQS men aksızderdiń qosymsha túsimderi 132 mlrd teńgeni qurady, al 2025 jylǵa deıin jalpy nátıje 2,6 trln teńgeden asýy múmkin.

Biryńǵaı operator – «Qazaqtelekom» AQ «Taýarlardy tańbalaý jáne qada­ǵalaý» aqparattyq júıesin ázirledi. Tań­balanǵan taýar aınalymyn esepke alý jáne taýarlardyń «zańdylyǵyn» tekserý úshin «Naqty Sauda» jáne «Naqty Onim» tegin mobıldi qosymshalary engiziledi. Bólshek saýda oryndaryn skanerlermen jabdyqtaý jumystary júrgizilýde (34 myń danadan astam). «Taýarlardy tańbalaý jáne qadaǵalaý júıesin engizý qazaqstandyq naryqty kontrafaktilik jáne sapasyz ónimderden qorǵaýǵa, azamattardyń densaýlyǵyn saqtaýǵa, otandyq óndirýshilerdiń EAEO naryǵyndaǵy básekege qabilettiligin arttyrýǵa múmkindik beredi» dedi A.Ma­mın osy jaıynda.

Úkimet basshysy EAEO memle­ket­terinde atalǵan jumysty ilgeriletýdi eskere otyryp, tańbalanǵan taýarlar tizbesin keńeıtý qajettigin atap ótti, bul kedergisiz ózara saýdany damytýǵa yqpal etetin bolady. Bul rette EAEO memleketteriniń baqylaý-sáıkestendirý belgilerin ózara tanýy mańyzdy másele bolyp tabylady. «Bıznes óndiriletin jáne satylatyn taýarlardyń sapasyn arttyrýǵa, onyń ishinde óz ónimderine tańba salýǵa múddeli bolýy tıis. Tań­ba­laýsyz sheteldik naryqtarǵa shyǵý múmkindigi bolmaıdy. Tańbalaý satylymdy, onyń ishinde EAEO-da satýdy keńeıtýge, óndiristiń artýyna, jumys oryndarynyń kóbeıýine yqpal etedi», dedi A. Mamın.

Úkimet basshysy bıznes-qoǵamdas­tyqty keńinen habardar ete otyryp, taýarlardy tańbalaý júıesine qaty­­sý­shylardyń barlyǵynyń ózara úılesimdi is-qımylyn qamtamasyz etýdi tapsyrdy. Ol Taýarlardy qadaǵalaýdyń ulttyq júıesin engizý adal salyq tóleýshiler úshin bıznes júrgizýdiń básekelestik jaǵdaılaryn arttyrýǵa, óndiris, saýda kólemin ulǵaıtýǵa, kóleńkeli aınalymdy azaıtýǵa jol ashatynyn atap ótti. Qarjy mınıstrligine taýarlardy qadaǵalaý júıesin jetildirý jáne tańbalanǵan taýarlardyń aınalymyn baqylaý jumysyn jalǵastyrý, Sıfr­lyq damý mınıstrligine «Qazaqtelekom» AQ-pen birlesip, aqparattyq júıe­lerdiń, onyń ishinde tegin mobıldi qosym­shalardyń turaqty jumys isteýin, olardy tehnıkalyq qoldaýdy jáne jyldamdyǵy joǵary mobıldi ınternet sapasyn qamtamasyz etý tapsyryldy.

Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar