Qoǵam • 23 Qarasha, 2020

Saýsaq ushyndaǵy jaryq

380 ret kórsetildi

Múmkindigi shekteýli jandar bizben birge bir qoǵamda ómir súrýde. Biraq olardy belsendi ortadan sırek kóretinimiz ras. Olardyń ózgeler sekildi ómir súrýi, jumys isteýi qanshalyqty qıyn ekeni aıtpasa da túsinikti. Qazir bizdiń qoǵam órkenıetti kózqarasqa beıimdelip keledi. Aramyzda múmkindigi shekteýli jandarǵa kedergisiz bolashaq syılap, ózderine jaqyn tartyp, jan-jylýyn berýge nıetti janashyr jandar da az emes.

Bir nársege bir nárse sebepshi bolady ǵoı. Ádettegideı jumysyma qaraı asyǵyp kele jatyr edim:

– Apaı, gúl satatyn kıosk qaı bu­rylysta edi? – degen daýys estildi.

– Dál osy burylys qoı. Saýda úıine qa­rama-qarsy, – dedim qyz balaǵa baǵyt siltep.

– Rahmet. Búgin anama gúl syılaıyn dep edim...

– Anańnyń týǵan kúni me? Atyń kim?

– Joq, apaı, búgin zaǵıptar kúni ǵoı. Atym – Argúl.

Birtúrli bolyp qaldym. «Búgin ózi qaı kún edi», dep tipti sasqalaqtap esime de túsire almadym. Kúntizbeni qarasam, 13 qarasha 1984 jyldan beri Halyqaralyq zaǵıptar kúni bolyp atalyp ótedi eken. Dereý oblys ortalyǵyndaǵy Múgedekter ortalyǵyna, zaǵıptarǵa arnalǵan kitaphanaǵa habarlasyp, osy ataýly kúnge oraı jumys barysy, qyzmet jaǵdaıymen tanysqym keletinin, tipti «Argúldiń anasyn bilesizder me?» dep suradym. Argúldiń anasynyń ótinishi boıynsha onyń aty-jónin jazbadyq. Tek ol kisige amandyq, saýlyq tileımiz.

– Bul kún – osydan II ǵasyr buryn dúnıege kelgen fransýz tıflopedagogi Valentın Gaıýıdiń týǵan kúni. Álemde birinshi ret zaǵıptarǵa arnap mektepterdi ashyp, bilim bergen adam. 1784 jyly V.Gaıýı óz qarajatyna zaǵıp jandarǵa arnalǵan bederli «Ýnsıal» dep atalatyn qaripterdi oılap taýyp, jazýǵa arnalǵan quraldar jasaǵan. Bizdiń kitaphana da jyl saıyn bul kúndi atap ótedi, – dedi kitaphana basshysynyń orynbasary Lázzát Qýantaeva.

1

Jalpy, kitaphananyń 2 600-den asa oqyrmany bar, sonyń ishinde 900-den asa zaǵıp jandar osy kitaphanaǵa tirkelipti. Oblys boıynsha kóz múgedekteriniń sany 3 myńnan asady. Osydan-aq zaǵıp jáne kózderi nashar kóretin jandardyń qoǵamdyq-rýhanı belsendilikteri deni saý adamdardan kem emes ekenine anyq kóz jetkizesiz.

Kitaphanada «Braılmen jazý jáne oqý úıirmesi» jumys isteıdi. Úıirmeniń arnaıy maman­dary zaǵıp jandar­ǵa núkteli-beder­li shrıft boıynsha oqý-jazýdy úıretedi. Sonyń biri – Albına Muhamedınova tıf­lo-kabınetiniń («tıflo» zaǵıptarǵa arnalǵan degen sóz) kitaphanashysy.

Albına kabınette zaǵıp jandarǵa Braılsha jazýdy, kompıý­terdi qol­danýdy úıretedi. 2012 jyldan beri dás­túrli túr­de Tuńǵysh Prezıdent kúni­ne oraı «Braılsha oqımyz jáne jazamyz» baıqaýyn uıym­­das­ty­ryp keledi. Al oqy­týshy Roza Qulysheva bolsa, ar­na­ıy kitap­ha­nalarda kóz janarynan aıy­rylǵan adamdarǵa gazet, jýr­nal­­dardan aqparattar oqıdy, daýys­tap oqý saǵattaryn ótkizedi. Sondaı-aq teh­nık-restavra­tor Azat Túkıev kitap­ha­na­daǵy bar­lyq arnaıy tıflo-tehnıka­ny jón­deıdi jáne kitaptardy oqyr­man­dar­dyń úıine aparady, aýysty­ryp alyp keledi.

– Úıden shyǵa almaıtyn zaǵıp jandar az emes, olarǵa oqı­tyn kitap­­taryn úıine aparyp bere­miz. Bir juma­da bir ret baryp kitaptardy aýystyryp tura­myz. Qazir qyzmet kórsetý bólimi «Telefone book» qyzmeti arqyly jumys isteıdi. Telefon arqyly suranysy bo­ıynsha kitap­tardy oqıdy. Suraqtarǵa jaýap beredi, – deıdi Azat.

Sondaı-aq tehnıka men tıf­­­loqu­raldar kórmesi uıym­dastyrylyp, kitap­hanaǵa nashar kóretin balalarǵa ar­nal­ǵan mektep-ınternat oqýshylary men qyzmetkerleri de keledi. Oqý zalynda kez kelgen adamǵa oı salatyn, «Saýsaq ushyndaǵy álem» atty bederli-grafıka­lyq quraldar men bederli jáne dy­bystandyrylǵan kitap kórme­si qoıylypty. Kópshilikke «Za­ǵıpt­ar men kózi kóretinder ara­­syn­daǵy qarym-qatynas etıka­sy» taqyrybyndaǵy jadynama­lardyń taratylýy adamdarǵa aınalaǵa kóz sal degendeı oı salady.

Kitaphana oqyrmandary braıl skaneri men prınterin keńinen qol­danady. Al jastar arasynda daýystap oqıtyn mashınalar men arnaıy kompıýterlerge yqylas zor. Aýyldaǵy oqyr­mandardyń tapsyrys­tary boıynsha olarǵa túrli tasymal­daǵyshtarǵa ja­zyl­ǵan kitaptar jetkiziledi.

– Árıne, zaǵıp jandar úshin Lýı Braıldyń orny erekshe. Zaǵıptarǵa qolaıly, núkteli-bederli jazý júıesin engizgen ǵalym. Bul – kózi kórmeıtinder úshin múmkindik beretin kitaptar, notalar, matematıkalyq belgi­ler. Lýı Parıjde 1809 jyly dú­nıege kelgen, 3 jasynda ákesi­niń sheberhanasynda pyshaq­pen oınap otyryp, baıqaýsyzda kózin jaraqattap alady. Sodan 16 jasynda zaǵıptarǵa ar­nal­ǵan ámbebap núk­teli-bederli jazý júıesin oılap tabady. Braıl jazý júıesi 1870 jyly Parıjdegi zaǵıptardyń ha­lyq­ara­lyq kongresinde resmı bekitildi. Búkil álemdegi z­a­­ǵıp­­tar úshin jazýdyń jáne kitap ba­sýdyń birden-bir tıimdi jú­ıe­sine aınaldy, – deıdi L.Qýantaeva.

1

Jalpy, kitaphanada 70 myń­daı kitap qory bar bolsa, onyń 32 myńy – arnaıy kitap­tar. Mysaly, dybys­tandy­rylǵan jáne núkteli-bederli shrıftermen jazylǵan kitaptar. Orys tilinde kitaptar jetkilikti, satyp alýǵa bolady. Másele – qazaq tilindegi kitaptardyń azdyǵy.

Lázzat Serikqyzynyń aı­týyn­­­sha, kitaptardy satyp alý­ǵa qarjy az bólinedi. Kitap­tar qymbat. Mysaly, Á.Nur­peıisovtiń bir ǵana «Qan men ter» romany núkteli-be­der­li shrıftimen 16 dana kitap bola­dy. О́kinishtisi, za­ǵıptarǵa naǵyz kerekti «Núkteli-beder­li shrıftimen jazylǵan» kitaptar elimizde shyǵarylmaıdy.

Aqan Qasymov – birinshi qazaq tıflopedagogi, 1963 jyly qazaqsha Braıl árpin, núkteli-bederli shrıfin engizgen ǵalym. Bul kisi jaıly Lázzat málimetter jınastyryp júr eken. Bizdiń jerlesimiz 1928 jyly Aqsýda týǵan. Bul kisiniń ózi de ómir boıy zaǵıp jan bolǵan eken. Aqan Qasymov jasa­ǵan núkteli-bederli shrıftimen jazyl­ǵan qazaqsha kitaptar 1991 jylǵa deıin shy­ǵarylyp turypty. Osy kisiniń jazǵan­dary arqyly kózi nashar kóretin zaǵıp jandar sol kezderi qazaqsha oqı alǵan.

– Sondyqtan qazir ár kitap­hana qazaqsha kitaptardy óz­deri daıyndaýda. Biz de 2-3 jyldan beri Braıl tásili boıynsha kitaptardy prıntermen ózi­miz shyǵaramyz. Bir kitap shy­ǵarý úshin bir jyl kerek. Dybys­tandyrylǵan kitaptar tezirek jasalady. Mysaly, «Qazaq dalasynyń aýyzsha óneri» jobasy boıynsha ertegiler, jyrlar, ańyzdar, «Qazaq batyrlary» jobasy boıynsha núkteli-bederli shrıftimen jazylǵan kitaptar bar. Dybystandyrylǵan kitaptar «Jan alaýy» atty dybys jazý stýdııamyzda jazylady, – deıdi kitaphana basshysynyń orynbasary.

Aldyńǵy jyly oblystaǵy «Ana tili» ortalyǵynyń dırektory Sholpan Kinjikovanyń avtorlyǵymen Braıl qarpi­men qazaq tilin úıre­nýge arnalǵan kitap basylyp shyq­ty. Kitaptyń shy­ǵýyna Braıl jú­ıesin meńgergen arnaıy kitap­hananyń mamandary kómektesken.

Sonymen qatar burynǵy ob­lys­tyq Tilderdi damytý jó­nin­degi basqar­manyń bas­­tama­symen zaǵıp jandarǵa arnal­ǵan «Kún sáýlesi» jobasy da jal­ǵasýda. Maqsaty – zaǵıp jan­dardy qoǵamdyq ómirge tartý, olardy «Rýhanı jańǵy­rý» baǵdarlamasy­nyń baǵyt-baǵ­darymen tanystyrý ári olardyń ózara rýhanı baılanys ornatýyna jaǵdaı jasaý.

Jobaǵa qatysýshylar qazaq halqy­nyń dástúr-saltyn, máde­nıetin ar­na­ıy Braıl júıesi­ne negizdelgen optı­kalyq qurylǵy­lar, tıfloqurylǵy­­lar, relef­ti-grafıkalyq (zaǵıptarǵa) jáne jazyq baspaly (kózi nashar kóre­tin­der­ge) oqý quraldary jáne jańa aqpa­rat­tyq tehnologııalar arqyly úırenýde.

– I.Nestorev, D.Qasenuly, A.Ora­zym­betuly, S.Táýekeluly, K.Ámirov, V.Kossovıch, B.Qudysh­qyzy sııaqty zaǵıp jandar – turaqty oqyrman­darymyz. Árqaısysy – saýsaq ushyn­daǵy jaryqqa táýeldi taǵdyr­lar, árqaısysy aqyn, ánshi, gıtarashy, dombyrashy jandar. Ki­tap­hanamyzdyń ardagerleri Islám Qaıyrbekuly, Natalıa Mazýrına, Natalıa Bochkareva, Jibek Bashırova, Natalıa Kasat­kına sııaqty burynǵy basshy­lardy da zaǵıp jandarmen jumys istegen janashyr jandar retinde eske alamyz, – dedi L.Qýantaeva.

Bıyl «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­darlamasy aıasynda kitap­hanada «Biz turatyn óńir» jobasy júzege asyrylýda. Zaǵıp jáne múgedek jandarǵa arnal­ǵan bul áleýmettik joba respýb­lıkalyq jobaǵa engizilgen. Múgedekter degende barlyq sanattaǵy múge­dek­ter qamtylady, kóz múgedek­teri, arbadaǵy, sańyraý, mylqaý, saqaý jandar bar ǵoı aramyzda. Sondyqtan jobalar kórip, sıpalap qarap, sýretti dúnıeler­di ustap, sezine alatyndaı etip jasalǵan.

– О́ńirdiń kartasyn jasadyq, ol taktıldi (qolǵa sezimdi), ja­ryqtalǵan (nashar kóretin aza­mattar jaryqty kóredi), núk­teli-bederli shrıftimen jazyl­­ǵan jáne jalpaq basylymda úlken shrıftimen jazylǵan kitap­tarmen jáne aýdıojazbamen to­lyq­tyrylǵan. Endi múgedek ba­la­l­arǵa arnalǵan «Balalar ól­ketanýy» degen jobany bastaımyz, – deıdi L.Serikqyzy.

Oblys kartasynyń jańa nusqasy jáne kózderi nashar kóretin jandarǵa arnalǵan qa­sıetti jerlerdiń nusqaýly­ǵy ja­ńar­tylypty. Kitaphana oqyr­­mandary úshin oblystyń sáý­lettik qurylymdarynyń ma­ketteri jasalǵan. Oqyrmandar nus­qaýlyqty ártúrli formada tań­daı alady: qazaq jáne orys til­derindegi aýdıonusqasyn nemese bederli sýrettermen, tak­tıldi mátinmen jáne kózi nashar kóre­tinderge arnalǵan jazýy úlken túsiniktemeleri bar kitap arqyly da qaraýǵa múmkindikteri bar. Jınaq jaryqtandyrylǵan kartamen tolyqtyrylýda.

L.Qýantaevanyń aıtýynsha, múm­kindigi shekteýli oqyr­man­dardy eli­mizdiń, óńirdiń qasıetti jerlerimen tanys­tyryp, rýhanı, mádenı, geogra­fııalyq qyzy­ǵýshylyqtaryna kómek­tesý qolǵa alynǵan. Oqyr­mandardyń arasynda elimizdiń qasıetti, kórikti jerlerine bara almaıtyn, kóre almaıtyn zaǵıp jandar, múgedekter arbasynda otyrǵan jandar da bar. Sondyqtan jobalar kórip, sıpalap qarap, sýretti dúnıelerdi ustap, sezine alatyndaı etip jasalǵan.

Bıyl «Biz turatyn óńir» áleý­­­mettik týrızm jobasy ar­qy­­ly kitaphanada Baıanaýyl­daǵy Jasy­baı kóliniń, Másh­húr Júsip meshi­tiniń shaǵyn kóri­nisi aǵash­tan jasalyp, qoıyldy.

– Joba áleýmettik týrızm­di da­mytý­ǵa múmkindik beredi. Týrızm múmkin­digi shekteýli jan­dar­ǵa da qolje­timdi bolady. Biz kúz aıynda óz kitaphanamyz­dyń oqyr­mandarymen, qarttar úıi­­niń qamqorshylarymen jáne bas­qa da múmkindigi shekteýli jan­dar­men birge Ertis ózeni jaǵalaýy­na bardyq. Sol kezde olar kózderi­ne jas alyp, uzaq ýaqyttan beri  ózendi, sýdy kórýge endi shy­ǵyp turǵandaryn aıtty. Al­­da­ǵy ýaqytta áleýmettik týrızmdi damytý jobasy arqyly oqyr­mandarymyzǵa osyndaı sátti múmkindikter syılaımyz, – deıdi kitaphanashy.

 

Pavlodar oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar