Qazaqstan • 23 Qarasha, 2020

Qap taýyndaǵy tutqyn

1455 ret kórsetildi

Ázerbaıjan men Armenııa arasynda Taýly Qarabaq úshin qaıta soǵys bastalyp, telearna jańalyqtary men áleýmettik jelilerde túrli aqparat taraǵaly Baýyrjannyń uıqysy qashty. Osydan otyz jyl burynǵy oqıǵalar kóz aldyna kelip, túni boıy qyrǵyn soǵystyń ishinde júredi. Qarabaq umytylmapty...

 

Baýyrjan Dosqalıev Oral oblysy Orda aýdanyna qarasty Saraljyn aýylynda týyp-ósken. 1990 jyly kúzde Sovet áskeri qataryna shaqyryldy. 4-5 synyptasymen birge Stavropol ólkesi Pıatıgorsk, sol jerdiń jergilikti halqy – noǵaılardyń tilinde Bestaý qalasynda jas sarbaz kýrsynan ótti. Eki aıdan soń Baýyrjandy bólip alyp, Dondaǵy Rostovqa jóneltti. Boıy 180 sm, soıly jigit edi. 45 kún ishinde bulardy ábden shıratyp, daıyndady. Saıdyń tasyndaı iriktelgen sarbazdar shabýyldaýshy-desant ásker bolyp shyqty. «Ystyq núktege» aparatyny anyq edi.

1991 jyl, aqpan aıy. Bir túnde dabylmen oıanyp, tik kóterilgen desantshylar polki tikushaqpen Stepanakert qalasyna tústi. Ázerbaıjan SSR-iniń Taýly Qarabaq oblysy. Sovet Odaǵynda 1986 jyly bastalǵan «jarııalylyq» Taýly Qarabaqta turatyn sany basym armıan ulty ókilderine «táýelsizdik» úmitin oıatqan. Sóıtip kúni keshe aýyly aralas, qoıy qoralas turǵan eki ult bir-birimen bitispes jaýǵa aınalǵan. Áskerdiń mindeti – bitimgershilik mıssııasy, ultaralyq qaqtyǵystyń aldyn alý, beıbit turǵyndardy qorǵaý. Tólqujat rejımi, keshki saǵat 8-den tańǵy 7-ge deıin kóshege shyǵýǵa bolmaıdy, bala bolsyn, qart bolsyn, eskertýsiz atylady. Zań qatal.

– Stepanakert qalasynda pedagogıkalyq ınstıtýttyń bas korpýsyna ornalastyq, kazarma jetispedi. Stepanakert, Martakert, Shýsha, Aǵdam, Hodjaly, Hazaq aýdany – Qarabaqtyń o sheti men bu shetin túgel araladyq. Polkte Qazaqstannan jalǵyz ózim edim. Hazaq aýdanyndaǵy «qazaqtarmen» tanysyp, áńgime soǵatynmyn. Baıaǵy Jibek jolymen barǵan qazaqtar, rýy qoja kórinedi, qazaq dástúrin saqtaıdy eken. Jalpy Qarabaq – óte ádemi, tabıǵaty kórkem jer eken. Jemis-jıdektiń nebir túri ósedi. Bizdiń Kókshetaý sııaqty kýrortty aımaq. Soǵysýǵa turatyn jer eken, - deıdi Baýyrjan.

Sovet áskeriniń mindeti – jergilikti halyqty qorǵaý degenbiz. Azerbaıjan da, armıan da kúndiz typ-tynysh. Biraq qalaı kún batyp, qarańǵy tústi, solaı qımyl bastalady. Sol kezdiń ózinde jaldamaly jasaqtar kóp bolypty. Olarǵa qarý kerek, oq kerek. Blok-beketterge túnde shabýyl jasaıdy.

Bular keıde kúmán týdyrǵan aýyldarǵa tutqıyldan baryp, jedel tintý jasaıdy. «Osyndaı «shmon» kezinde neshe túrli qarý tabamyz. Osy qarýlardyń markasy men shyqqan zaýytyna qarap-aq sol kezdegi Qarabaq soǵysyna qatysýshylardyń geografııasyn bilýge bolatyn edi» deıdi Baýyrjan.

1991 jyldyń qazan aıy. Baýyrjannyń kerzi etik kıgenine bir jyldan asqan. Taýly Qarabaqtyń topyraǵyn basyp júrgenine de birneshe aı. Tájirıbeli soldat. Stepanakert qalasyna kireberis jol boıyndaǵy blok-bekette 7 adam – 2 ofıser, 5 soldat kezekshilikte turdy.shzshshz

– Saqshylyq kezegimdi ótkerip, demalýǵa jatqanmyn. Ne bolǵanyn uqpaı qaldym. Atystan oıanyp ketsem, birge júrgen qarýlastarym jaırap jatyr. Saratov qalasynan kelgen Aleksandr Nedopekın degen jigit jaqyn dosym edi. Ekeýmiz ǵana tiri qalyppyz. Es jıǵyzbastan bizdi kólikke salyp, taý arasyna ala jóneldi, - dep eske alady Baýyrjan.

Bularǵa shabýyl jasaǵan – armıandar jasaǵy eken. 9 adam. Taý ishinde úńgirge jasyrynǵan. Shaǵyn vagon da bar. Qolǵa túsken eki soldatty ábden qınady. Ásirese Baýyrjanǵa erekshe shúılikken: «Sen, qazaq – musylmansyń! Azerlerge kómektesýge keldiń be?! Mine, saǵan!»

Jaýyzdyqtyń da shegi joq eken. Baýyrjan kitaptan oqyǵan fashıstik qınaýdyń nebir túrin óz basynan ótkeripti. Synǵan saýsaq, qaýsaǵan qabyrǵa eshteńe emes. Baskeserler eki soldat qashyp ketpeýi úshin ókshe etin kesip alyp, jara ornyna tuz seýip orap tastaǵan! Qol-aıaq kisende. «Sen musylmansyń ǵoı» dep kelip aýzyna araq quıyp ketetini óz aldyna.

«Adam ajalmen betpe-bet kelgende ózgerip ketedi eken. О́kshemdi pyshaqpen jonyp jatqanda aýyrsynǵanym esimde joq. Myltyqtyń dúmi tıgende tumandanyp ketetin sana birazdan keıin qaıta oralady. Biraq sol kúnderi bul azaptan aman shyǵamyn dep oılaǵan joqpyz» deıdi Baýyrjan.

Bitpesteı bolǵan bul tozaq dál bir aptaǵa sozylǵan. Sodan keıin Baýyrjandy qarýlastary qutqarypty. Taý ishindegi qyrǵyn soǵysta baskeser jasaqtar da barynsha qarsylyq kórsetken. 9 adamnyń jeteýi oqqa ushypty. Bir ókinishtisi, qańǵyǵan oqtyń biri Sashany tapty. Baýyrjan ǵana aman.

...Stepanakert qalasyndaǵy áskerı gospıtalda emdelip jatqan Baýyrjan Dosqalıevty Qazaqstannan eki adam – general-maıor Orynaly Boranbaev pen «Halyq keńesi» gazetiniń tilshisi Bolat Ońǵarbaı izdep kelipti. General Boranbaev 1991 jyldyń qazan aıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń ókimimen Taýly Qarabaq avtonomııaly oblysynda ultaralyq tatýlyqty qalpyna keltirýge baılanysty Qazaqstannan jiberilgen baqylaý tobynyń múshesi eken. Ajaldyń aýzynan aman shyqqan Baýyrjan alystan izdep kelgen qandastaryn kórgende qalaı qýanǵanyn aıtyp jetkizý qıyn. Biraq jýrnalıstke shyndyqty aıta almady. О́ıtkeni bolǵan oqıǵany 10 jylǵa deıin eshkimge aıtpaýǵa ant alyp, qolyn qoıdyryp alǵan edi. Blok-beketke shabýyl, soldattardyń ólimi týraly bir aýyz aıtýǵa bolmaıdy. «Demalysqa (ývolnenıe) shyǵyp, qala kóshesinde gazet oqyp tur edim, beıtanys adamdar alyp ketti» - «Halyq keńesi» gazetine osy ótirik jarııalansa kerek.

Stepanakertte aıdan artyq emdelgen Baýyrjandy keıin Baký qalasyna aýrýhanaǵa aýystyrǵan. Ol jerde ázerbaıjandar tóbesine kóterip syılap, halyq batyryndaı bolypty. Eki aıdan soń Almatyǵa aýysqan Baýyrjan kóp keshikpeı komıssııanyń sheshimimen úıine jiberildi.

– Aýylǵa qos baldaqpen, II top múgedegi degen qujatpen oraldym. Bastan alǵan soqqynyń áseri, kontýzııa taǵy bar. Týra kelgen ajaldan shybyn jan aman qalǵany ǵana kóńilge medet edi, - deıdi Baýyrjan.ldl

...Arada 10 jyl jyljyp, áskerı ant merzimi ótken soń Baýyrjan óziniń jaýyngerlik mártebesi týraly oılana bastapty. Bir qyzyǵy, onyń áskerı boryshyn «ystyq núktede» ótkergeni, aýyr jaraqat alyp, múgedek bolǵany týraly esh qujat joq. Ony aıtasyz, qazir Baýyrjannyń qolynda áskerı kıimmen túsken bir sýret te qalmaǵan.

- Qarabaqta bolǵanymdy dáleldeý úshin áskerı komıssarıatqa, Qorǵanys mınıstrligine, Reseı muraǵattaryna, Podolsk arhıvine jazǵan hattarym bosqa ketti. «Siz suraǵan qujattar tabylmady» degen jattandy jaýap. Sóıtsem, biz qatysqan sol operasııalardyń qupııalyǵy áli alynbaǵan eken, - deıdi jaýynger.

2002 jyly Baýyrjan Almaty qalasyna baryp, general-maıor Orynáli Boranbaev pen jýrnalıst Bolat Ońǵarbaıdy izdep taýyp alypty. Baıaǵy qıyn kezde izdep kelgeni úshin arnaıy rahmet aıtypty. Sol joly «Habar» telearnasyna, Qazaq radıosyna suqbat bergen. Biraq Baýyrjan Dosqalıevtiń ol kezdegi áńgimesi eshkimdi ılandyrmaıtyn. Qarabaq ardagerleriniń arnaıy statýsy da joq edi. Tek bıyl ǵana jańadan qabyldanǵan «Ardagerler týraly» Zańda áskerı qaqtyǵystarǵa qatysqan jaýyngerler ardagerler tizimine engizilip, Baýyrjannyń talaı jylǵy armany oryndaldy. Qazir Oral qalasynda turatyn Qarabaq ardagerleri ózderiniń qoǵamdyq uıymyn tirkeý qamynda júr.

...Baýyrjan Dosqalıev qazir III toptaǵy múgedektigi úshin aıyna 60 myń teńge zeınetaqy alady. Kóbirek júrse, aıaǵyn ala almaı, sharshap qalatyny, umytshaqtyǵy – Qarabaqtan qalǵan estelik. 2004 jyly tirkelgen úı kezegi bıyl mejege jeter degen úmiti bar eken. Otyz jylǵa jýyq sergeldeńi aıaqtalyp, resmı túrde ardager atanǵanyna razy. «Kavkazdaǵy áskerı qımyldardyń ardageri», «Keńes áskeriniń Aýǵanstannan shyǵarylǵanyna 30 jyl» medaldarymen marapattalypty. Otbasyly, jalǵyz qyzyn uzatyp, jıen súıip úlgergen.

Iá, arada talaı jyl ótti ǵoı. Biraq Baýyrjan Qarabaqtaǵy ár kúnin, ár sátin umytpaıdy. Qarýly qaqtyǵys, qandy soǵystyń zardabyn áli kúnge tartyp kele jatyr. Anyq uqqany – eshbir soǵys naqaq tógilgen qanǵa, jylaǵan ana men balanyń kóz jasyna turmaıdy! Alystaǵy Qazaqstanda otyryp búgingi Taýly Qarabaqta bitim jasalyp, tynyshtyq ornaı bastaǵanyna qýanady. Laıym tynyshtyq bolsyn!  

 

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 11:35

Qazaqstanda elektr energııasy qymbattady

Qazaqstan • Búgin, 10:21

Qyrǵyzstanda eks-premer ustaldy

Álem • Búgin, 09:53

Pnevmonııadan 1 adam qaıtys boldy

Koronavırýs • Búgin, 09:22

Sartaı batyrdyń ashamaıy

Rýhanııat • Búgin, 08:07

«Bestikke» engen óńirdegi betburys

Aımaqtar • Búgin, 07:58

Qoǵammen baılanys qoldaý tapty

Qoǵam • Búgin, 07:56

Ekpe saldyrý – óz erkińizde

Medısına • Búgin, 07:54

Tarıh ǵylymynyń kóshbasshysy

Oqıǵa • Búgin, 07:54

Munaıly óńirge – myń doza

Medısına • Búgin, 07:52

Qyzylsha men qamys – óńdegenge tabys

Ekonomıka • Búgin, 07:41

Máskeý festıvaline barǵanda...

Tanym • Búgin, 07:40

DSU: О́tpeli kezeń aıaqtaldy

Ekonomıka • Búgin, 07:37

Uqsas jańalyqtar