Elbasy • 01 Jeltoqsan, 2020

Taý alystaǵan saıyn bıikteı túsedi

166 ret kórsetildi

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni – barsha qazaqstandyqtar úshin, ásirese Elbasynyń janynda júrip, saıası mektebinen tálim alǵan, ómirlik tájirıbesinen sabaq alǵan azamattar úshin erekshe mereke. Nursultan Ábishulynyń udaıy jadymyzda jattalyp, sanamyzda saırap turatyn táýelsiz, zaıyrly memlekettiń negizin qalap, bolashaǵyn qalyptastyrýdaǵy eren erligi men qajyrly eńbegi bul kúnderi tipti jańǵyra túsedi. Jyljyǵan jyldar men synaptaı syrǵyǵan kúnderge kóz jibere otyryp, Elbasynyń 30 jyl ishindegi Qazaqstandy tórtkúl dúnıege tanytqan kemel kóregendigi men kemeńgerligine aıryqsha tánti bolamyz.

Sýret «Egemen Qazaqstannyń» arhıvinen alyndy

Ulybrıtanııanyń eks-Premer-mınıstri Margaret Tet­cher­­diń kezinde aıtqan: «Qazir ja­­­han­dyq saıasatta 5-6 iri jáne yq­paldy saıasatker bar. So­lar­­dyń biri – Nursultan Nazar­­baev. Men oǵan senemin jáne onyń barlyq bastamalaryn qol­daımyn» degen sóziniń qundy­lyǵyna taǵy da kózimiz jete túsedi.

Shyndyǵynda, álemniń saıası kartasynda jańadan paı­da bolǵan jas memleket Qazaq­stan­nyń Tuńǵysh Prezıdentiniń bas­shylyǵymen, biregeı tulǵa­symen jáne bıik bedeliniń arqasynda álemdegi bedeldi ári ornyqty elge aınaldy.

Qazaqstan Prezıdenti Q.Toqaev «Ta­rı­hı tulǵa taǵy­ly­my» atty maqalasynda El­ba­sy­nyń qaıratkerlik qasıe­tine toq­tala otyryp, «Tarıh joly taq­taıdaı tegis, túzý bola ber­­meıdi. Burylysy men qal­tary­­sy jıi kezdesetin dáýirdiń syn­­­shysy da kóp. Al naqty ári ba­tyl is-áreketke bara alatyn adam­dar sırek. Mundaı tulǵalar tarıh­ty túzedi, jańa zamandy alǵa jete­leıdi. Mine, Nur­sul­tan Ábish­uly – osyndaı aıryqsha erik-ji­geri­men erteńgi kókjıek­ke ba­tyl qa­raı bilgen biregeı re­for­­mator, álem moıyn­­daǵan mem­­leket qaıratkeri. Ol – táýel­­­siz eldiń tól tarıhyn óz qoly­men ja­saǵan tegeýrindi tulǵa! El­ba­symyz álem­niń eń azýly el­deriniń basshylary men saıası qaı­rat­kerleri qurmet tuta­tyn bıik­ke kóterilip, elimiz haly­q­­­ara­lyq qoǵamdastyqtyń beldi de bedeldi mú­shesine aınaldy. Bul – kúrmeýi qıyn kúr­­d­eli kezderde halyqty aýyz­bir­shilik pen tatýlyqqa jumyl­dy­ryp, eski túsinikten naryq­tyq qoǵam­ǵa ótkizgen jáne álem­dik eko­no­­mı­kanyń belsendi qatysý­shy­syna aınaldyrǵan Nursultan Nazar­baev fe­nomeni» dep úlken tebi­renispen atap ótti.

Oılanyp qarasaq, Nursultan Nazarbaev­tyń laýazymyndaǵy «Tuń­ǵysh» só­ziniń túp-tórkini men tarıhı maz­muny da tereńde jatyr. Birinshiden, «Jol­bas­shy»­ uǵymymen úndesedi. 1991 jyly Qazaq­stan halqyn ne kútip tur­ǵanyn bol­jaı almaıtyn kezeńde Elbasy eldi da­mytý joldaryn aıqyndaýdyń alǵashqy batyl qadamdaryn jasady. Tyńǵa túren sa­lýdyń qanshalyqty qııa­met ekenin tek «Tuń­ǵysh» qana bile­di, «Tuńǵysh» qana túsinedi.

Qazirgi sátte «Tuńǵysh» sózi «Qazaq­stan joly» uǵymymen de tyǵyz baılanystyrylady, ıaǵnı bul – Semeı ıadrolyq polı­gony­­nyń jabylýy, burynǵy ke­ńes­tik respýblıkalardyń ydy­­r­aýy keze­ńin­de jarııalan­ǵan Eý­ra­z­ııa­lyq ıdeıa, Álem­dik dás­­­tú­r­li dinder lıderleriniń sezi, Azııa­daǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónin­degi ke­ńes, sondaı-aq búkil álem kút­­ken EQYU sammıti jáne qazir­diń ózinde iske asyrylǵan «Qazaq­stan-2030» strategııasy, EKSPO-2017, taǵy basqa shara­lardyń tól shejiresi.

«Tuńǵysh» sóziniń taǵy bir maǵynasy – «birinshi bolý», ıaǵnı «Kóshbasshylyq». Táýelsizdik­tiń barlyq kezeńinde nysanaǵa dál tıetin sózder men ıdeıalar taba bilý, adamdardy toptastyrý jáne sońynan erte bilý – bunyń barlyǵy Elbasynyń saıa­­sı qoltańbasynyń aıryqsha bel­gisine aınaldy.

«Tuńǵysh» sózin – «jeńimpaz, chempıon» dep te qarastyrýǵa bolady. О́ıtkeni jeńiske jetý – saıasatkerdiń aıryqsha óneri jáne kóshbasshynyń eń mańyzdy qasıeti.

Qazaqstan óziniń osyndaı kóp qyr­ly, san salaly, besaspap tuń­ǵysh Kósh­bas­shysymen as­qar asýlar men bıik belesterdi baǵyndyrdy.

Qazir otyz jyl artqa sheginip, Táýel­sizdik shejiresine úńilgende azattyq alǵan Qazaqstannyń aıaqqa turyp keterine kúmán­danǵan, synaı qaraǵandardyń kóp bol­ǵany eske túsedi. Kerisinshe, tileýles bolǵan, janashyrlyq tanytqan jáne dań­qy artqan Qazaq elin óz kózimen kórýge asyqqan, El­ba­sy­men kezdesýge qush­tar mem­le­ket basshylary da jeter­lik edi. Solardyń biri Qazaq­s­tan táýel­­sizdi­gin jarııalaǵan­da tań­­nyń atqanyn kút­peı, sol kúni eń birinshi quttyqtaǵan sol ýa­qyt­taǵy Túrkııa Respýb­lı­­­k­a­s­y­nyń­ Prezıdenti Turǵyt О́zal-tuǵyn. Túr­kııa basshysy al­ǵash­­qy­­lardyń biri bo­lyp eli­mizge ar­­naıy saparmen kelip, Elbasy­­men birge Almaty qala­syn­daǵy tuń­­ǵysh 5 juldyzdy «Ankara» qonaq­úıi­niń irgetasyn qalady. Qoja Ahmet Iаsaýı kese­nesine zııa­rat etip, Túrkistan qa­la­­syn­daǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnı­­ver­­sıtetin ashý týraly ke­li­simge qol qoıdy.

Atatúriktiń «Bizdiń kórshimiz, Keńes­ Odaǵy kúnderdiń kúni qulaıdy. Biraq ol jer­de biz­diń qandas baýyrlarymyz bar.­ Biz olarmen baılanysty úzbeýi­miz ke­rek. Biz soǵan daıyn bolýǵa tıis­piz. Til de­gen – bir kópir, ta­rıh – bir kópir, máde­nıet­ degen – bir kópir, osy kópir­lerdi qu­­lat­­­paýymyz qajet. Sol ba­ýyr­­­lary­myz­ben biz óte ja­qyn qa­rym-qatynasta bo­lýǵa min­det­timiz», degen amanaty júzege asty.

Qazaqstan Respýblıkasy Pre­zı­denti­ Protokolyn basqar­ǵan jyldary Nur­sultan Ábish­uly­nyń kún demeı, tún demeı jumys istep, Qazaqstan atty jas memleketti álemdik qaýym­das­­tyqqa engizý jolyndaǵy tynymsyz­ sátterine san már­te kýá boldym. Tipti resmı kezdesýlerden keıin de kúrdeli kelissózder júrgizip, jeke syılastyǵy men dostyǵynyń ar­qa­synda qııýy qashqan máselelerdiń qı­sy­nyn keltiretin. Alaıda alpaýyt el­derdiń basshylaryna sózin ótkizý, ortaq sheshimge, mámilege kelý, olardy el bo­lashaǵyna sen­dirý ońaı emestigin baıqaı­tyn­byz. Memleket lıderiniń ıyǵy­na túsken júktiń zil-batpan aýyr­lyǵy men tarıhı jaýapkershiligi bizge de seziletin.

AQSh-tyń burynǵy Prezı­denti Djordj Býsh bir sózinde Qazaqstannyń saıası jáne eko­nomıkalyq reformalarda úlken tabystarǵa qol jetkizgenin aıta kele, bul jetistikter Elbasynyń mańdaı teriniń aqtalǵanyn kór­setetinin atap ótken edi.

Qazirgi tańda táýelsizdikti biz­ben qatar alǵan 15 odaqtas mem­­lekettiń saıası jaǵdaıy men ekonomıkalyq damýyna, halyq­aralyq arenadaǵy abyroı-be­deli men halqynyń turmysyna qarap, Elbasy eńbeginiń shyn máninde ótelgenine jáne búgingi urpaq jemisin kórip otyrǵanyna qýanamyz.

Ásirese Qazaqstannyń Túr­kııa­daǵy Tótenshe jáne ókilet­ti elshisi qyzmetimde baýyrlas Túrkııa Respýblıkasynyń bar­sha saıasatkerleri men sarap­shy­­lary, isker azamattary El­ba­sy­myzdy túrik ultyn tórge shy­ǵarǵan Atatúrikpen salystyryp, túrki áleminiń danagóıine, maq­ta­nyshyna balap jatatynyn jıi estidik.

Jalpy, týystas elder Tuń­ǵysh Prezıdentimizdiń «Aq teńiz­den Altaıǵa deıingi úlken keńis­tikte ómir súrip jatqan túrki ha­lyq­tary 200 mıllıonǵa jýyq. Olar birigip, tatý bolyp, ynty­maq­tastyǵyn arttyrsa, ózd­erin álemge ábden tanyta alady» degen ustanymyn aıryqsha qasterleıdi.

2016 jylǵy Túrkııa men Reseı ara­syndaǵy daǵdarysta ara­ǵa­ıyn­dyq jasap, bitimgerlik tany­týy osy jaǵdaıǵa alań­dap otyrǵan jan-jaqtaǵy jurt­shy­lyq­tyń kúpti kóńilin basyp, kerisin­she senimin eselep ósirip jiberdi. Baýyr­las halyqtyń byl­tyr Túrkitildes mem­leket­ter yntymaqtastyǵy keńesi­­­niń ómir boıǵy qurmetti tóraǵasy már­tebesin berýi – Elba­synyń saıası jáne tarıhı rólin talassyz moıyndaýy dep qabyldaýǵa bolady.

Tuńǵysh Prezıdentimiz­diń Jar­ly­ǵymen Túrkistan obly­synyń qury­lyp, kıeli Túr­ki­stan qalasynyń qaıta jań­ǵyrýy da – túrki dúnıesin eleń et­kizgen ózgeristiń biri. Elbasy­myz­dyń uzaq jyldan beri «Túrkistan – túrki dúnıesiniń ortalyǵy bolýy tıis» degen oı-pikiriniń birtindep oryndalyp, az ǵana ýaqyttyń ishinde turǵyzylǵan kórkem shahar túgel túrkiniń tórine, rýhanı ortalyǵyna aınalar kún alys emes. Aldaǵy jylǵa josparlanǵan Túrkistanda ótetin Túrkitildes elderdiń sammıti Or­talyq Azııa elderiniń ıntegra­sııasyn bekemdeı túspek. Qazir­diń ózinde halyqaralyq sarapshy­lar Eýrazııanyń kindiginde orna­las­qan Qazaqstandy geosaıası jáne stra­tegııalyq turǵydan túrki dú­nıesi qaýipsizdiginiń kepi­li dep sanaıdy. Eýropa jáne Qytaı arasyndaǵy negizgi tran­­zıt­tik dáliz ǵana emes, batys pen shyǵysty, soltústik pen oń­tústikti baılanystyryp otyr­ǵan sheshýshi el dep esep­teı­di. О́ıtkeni N.Nazarbaev saıa­saty kórshi memleketterdiń de múd­desin kózdep, kúrmeýi kóp aı­maq­tyq jáne halyqaralyq ahýal­dyń sheshýshi alańyna aı­nal­dyrdy. Sondyqtan bolsa kerek, sheteldik saıasatker­ler N.Na­zarbaevty túrki Eýrazııa­ly­ǵynyń asa kórnekti ıdeologi dep baǵalaıdy. Tipti alys-jaqyn shet memleketterdiń qaı-qaı­synda qaqtyǵys oryn ala qalsa, bizdiń Elbasy ne deıdi dep áýeli áliptiń artyn baǵatyn úrdis qalyptasty. Tatýlyqty tý etken Qazaqstannyń ishki turaqtylyǵy men aırandaı uıyǵan ynty­maǵyna qyzyǵatyndar kóbeıdi.

Kezinde BUU Bas hatshysy Kofı Annan­nyń «Qazaqstan – TMD memle­ket­teriniń ishinde aýyzb­irligimen, tatýly­ǵymen erek­shelenedi. Sondaı-aq bul memlekette ekonomıkalyq ósý baıqalady. Qazaqstan túrli ult ókilderi tatý-tátti ómir súretin memlekettiń úlgisine aınala alady. 1991 jyly Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartýy jáne synaq polıgonyn jabýy ıadrolyq qarýsyzdandyrý men ony taratpaý bo­ıynsha ja­han­dyq talpynystarǵa eleýli úles qosty» dep bergen baǵasy men artqan senimi shyndyqqa aınaldy.

Elbasy syrtqy saıasatpen qatar, eldegi turaqtylyq pen et­nos­aralyq keli­simdi basty naza­rda ustap keledi. О́tken jyly elimizge resmı sapar­men kel­­gen Eýropadaǵy qaýipsiz­dik jáne yn­tymaqtastyq jónindegi uıymǵa qa­ty­sýshy memle­ket­terdiń turaqty ókil­deri Qazaqstan halqy Assambleıasy ju­mysymen tanysyp, tańǵalystaryn jasyra almady.

Delegasııa quramynda Aýǵan­stan, Albanııa, Aýstrııa, Belgııa, Estonııa, Vengrııa, Islan­dııa, Italııa, Lıtva, Cher­no­gorııa, Portýgalııa, Rýmynııa, Reseı, Serbııa, Slovakııa, Ispa­nııa, Shvesııa, Tájikstan, О́zbek­stan sekildi 20-ǵa jýyq eldiń ókil­deri boldy. Olar keterin­de Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń beıbitshilik pen tolerant­­tylyq modelin úlgi ete otyryp, Qazaqstan hal­qy As­sam­b­leıasynyń qyz­meti men qu­ry­ly­myn óz elderin­de engizý týraly bastama kótere­tindik­terin jetkizdi. Sonymen qatar Qazaq­stan halqy Assam­bleıa­synyń qyz­metin Eýrazııa keńistiginde keń nasıhattaıtyndyqtaryn aıta kele, EQYU-ǵa qatysýshy memleketter úshin N.Á.Nazarbaevtyń biregeı modeli eń tıimdi jol ekenin jetkizdi. Jaqynda Reseı prezıdenti Vladımır Pýtınniń «Reseı halqy Assambleıasyn» qurý týraly Jarlyqqa qol qoıýy – Qazaqstannyń Tuńǵysh Pre­zıdenti N.Á.Nazarbaevtyń beı­bitshilik pen kelisim saıasatyn úz­dik dep tanyp, úlgige alýy dep esep­teýge tolyq negiz bola alady.

Bıylǵy Assambleıanyń 25 jyl­dyǵynyń basty oqıǵasy – Nur­sultan Nazarbaevtyń tóraǵa­lyǵymen ótken Assambleıa Keńesi boldy. Elbasy Qazaq­stan halqy Assambleıasynyń Tóraǵasy retinde táýelsizdiktiń búkil keze­ńindegi birlik pen kelisim saıasatyn saraptap berdi.

«Assambleıa azamattyq qo­ǵam­nyń ámbebap qurylymy­nyń barlyq úzdik sıpattama­syna ıe bolyp, dostyq, beıbit­shilik, tynyshtyq pen senim – Qa­zaq­stannyń qoǵamdyq ómiri­niń ajyramas bóligine aınalýy úshin mańyzdy úles qosty. Táýel­siz­digimizdiń damýy men ulttyń qa­lyptasýynyń jolynda dál osylar negizgi alǵyshart boldy», dep atap ótti. «Otbasynyń amandyǵy, birlik, qonaqjaı­lyq jáne eńbeksúıgishtik, yn­tymaq pen qurmet, bir-birimizdi qol­daý­ǵa jáne ózara kómekke daıyn bolý» sııaq­ty Qazaqstan halqy­nyń ortaq qun­dylyqtaryna toq­taldy. «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­dar­lamasynyń jańa jaǵ­daıǵa saı hal­qymyzdyń sanasyn, aqyl-oıyn, ómir saltyn ózgertýge, jańǵyrtýǵa baǵyttalǵanyna basa mán berdi.

Memlekettik til etnostardy birik­tirýshi jáne uıystyrýshy faktor retinde Assambleıa Keńe­sinde qarastyrylǵan ne­gizgi máselelerdiń biri bol­dy. Al­qaly jıynda ana tilimen qatar memlekettik tildi erkin meńgergen túrli etnos ókilderiniń sóz sóıleýi memlekettik til­diń márte­besin asyryp, Assam­bleıanyń osy baǵyttaǵy nátıjeli jumysyn kórsetti.

Elbasy Túrkistan oblysynyń Arys jáne Maqtaaral aýdandaryna, pandemııa kezinde az qam­tyl­ǵan otbasylarǵa, dárigerler­ge, mektep oqýshylaryna etno-mádenı birlestikterdiń kórset­ken kómegin mysalǵa keltirip, Assambleıa­nyń áleýmettik rólin de nazardan tys qaldyr­mady. Qoǵamdyq kelisim men birlik­tiń qazaqstandyq úlgisin odan ári jetil­dirýdiń strategııalyq baǵyttaryn bel­giledi. «Jańa jaǵ­daıdaǵy Qazaqstan: is-qı­myl kezeńi» Joldaýyn iske asyrýda Qa­zaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev­ty tolyǵymen qoldaıtynyn jetkizdi.

Tuńǵysh Prezıdent «Otanǵa degen súıispenshiligimizdi únemi qasterlep otyrý, onyń tarı­hı taǵdyry úshin ortaq jaýap­ker­shiligimizdi nyǵaıtý» qa­jettigin tapsyrdy.

Bul Assambleıa Keńesin asa mańyzdy saıası oqıǵaǵa aınaldyrdy jáne Qazaq­stannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń eldegi etnosaralyq úderister qarqynyn jiti qadaǵalaıtynyn jáne óziniń «kemeniń qaı jaǵalaýǵa bet alǵa­nyn» biletininiń taǵy bir aıqyn dáleli boldy. Muny Assambleıa Keńesiniń barlyq qatysýshylary erekshe sezindi, ár oblystan kelgen spıkerler Elbasyna Qazaq­stannyń órkendeýi úshin jasaǵan barlyq is-áreketteri úshin shynaıy alǵystaryn bildirdi.

Tuńǵysh Prezıdent kúni elimizdiń barlyq azamattary osy rızashylyqqa qosylady jáne Elbasyna uzaq ómir, Qazaq­stan halqyna qyzmet etý jolynda kúsh-qýat tileıdi.

Elbasy ótken jyly Prezı­dent­tik ókilettigin toqtat­qanymen, el ómirinen alystamaı, memleket basqarý isindegi mol tájirıbesimen bólisip, ár salany jiti baqylap, osylaı baǵyt-baǵdar berip otyrǵany – naǵyz kemeńgerliktiń kórinisi. Al Qazaqstan Respýblıkasy­nyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni – jyl sa­ıyn Elbasynyń saıası feno­meni men kóshbasshylyq tulǵasyn aıshyqtaı túsýge jáne óskeleń urpaqqa tarıhı ta­ǵy­lymyn ta­ny­týǵa jol ashady.

 

Janseıit TÚIMEBAEV,

Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary – Prezıdent Ákimshiligi QHA hatshylyǵynyń meńgerýshisi

 

Sońǵy jańalyqtar

Ana tilinde oqýdan nege qashady?

Bilim • Búgin, 00:05

Abaı murasy asqaqtady

Abaı • Búgin, 00:04

Ulttyq mereke

Abaı • Búgin, 00:02

Et máselesine ep kerek

Ekonomıka • Búgin, 00:01

Jedel járdem nege keshigedi?

Medısına • Keshe

Ult ustazy jáne Batpaqty mektebi

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Jaýynger jyr

Tanym • Keshe

Talant pen taǵdyr

О́ner • Keshe

Shıpaly sýlar shejiresi

Aımaqtar • Keshe

Tańbaly tanymy

Tanym • Keshe

Sırk

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar