Elbasy • 01 Jeltoqsan, 2020

Túrki rýhanııatynyń arhıtektory

129 ret kórsetildi

Túrki álemi adamzattyń tarıhı-mádenı murasynda mańyzdy oryn alady. Ol adamzat rýhanııaty­nyń, órkenıetiniń neg­izi, ortalyǵy. Túrki­lerdiń órkenıetke qosqan úlesi orasan. Sol sebepti ir­geli zert­teý men aıryqsha nazar aýdarý­dy qajet etedi. Túrki órkenıeti­niń ne­­gizgi ıdeıalary men jahan­dyq órke­nıettegi, tarıhtaǵy róli Nursultan Nazarbaevtyń «Uly Dala murasy» kitabynda erekshe atalyp ótken.

Sýret «Egemen Qazaqstannyń» arhıvinen alyndy

Uly dalanyń fılosofııasy – jahandyq órkenıettiń damýyna áser etken ulttyq mura­nyń bóligi ekeni sózsiz. Dástúr­ge, tarıhqa, mádenıetke qur­­met rýhanı negiz sanalyp, ol ult­tyq qundylyqtyń ózegi bolyp tabylady.

Dala – eń aldymen rýhanı keńistik, jahandyq tarıhtyń ortalyǵy. Osy tusta Elbasynyń ıdeıalary men zamanaýı álem­niń modernızasııasyna qatysty fılosofııalyq oılaryn erekshe atap ótkim keledi.

N.Á.Nazarbaevtyń «Uly dala mura­sy» kitaby bárinen buryn jahan­dyq ja­ńalyqtar arasyndaǵy túrki órke­nıetiniń jıyntyǵy. Búgingi álemniń orny men rólin túrkilik biregeılik­siz transformasııalaý qıyn. Kóshpendi órkenıeti – zamanaýı álemniń negizi men rýhanı qańqasy.

Dala prızmasy arqyly basqa órke­nıettiń baryn bildik. Qazaq dalasy erekshe adamı kod retinde jahandyq órkenıettiń bóligine aınaldy. Uly dala ǵarysh pen adamzatty baılanystyratyn Jer sharynyń kindigi sanalady. Uly dala murasy tolyqtaı túrki halyqtarynyń rýhanııaty bolý arqyly adamzatqa ortaq qundylyqtardyń ajyramas bóligi.

Nursultan Nazarbaev óz kitabynda Uly dalaǵa qatysty jú­ıeli kózqarastyń negizgi ımpe­ratıvterin qalyptastyrǵan. Onda Qazaqstan Uly dala eli re­tinde tanystyrylady.

Elbasy eńbeginiń negizgi ıdeıasy – Uly dalanyń jahandyq tarıhtaǵy ornyna jańa kózqaras. Nursultan Nazarbaev kitabynda basymdyq bergen Uly dalanyń jeti qyry Uly dalanyń túrki órkenıetin qalyptastyrýdaǵy tarıhı jáne rýhanı róliniń mańyzdylyǵyn kórsetedi.

Jahandyq kóshbasshynyń strate­gııalyq kózqarasy, oıshyl-saıasat­kerdiń qasıeti Elbasy Nursultan Nazar­baevqa jahan­dyq aýqymdaǵy jaǵdaı­lar­dy kórý­ge múmkindik beredi. Ásire­se túr­kilerdiń birtutastyǵy, túrki el­­der­i­niń rýhanı jaqyndasýy ult kóshbas­shy­synyń túrki jahandanýyn qansha­lyqty tereń kóretinin taǵy bir márte dáleldeıdi.

Onyń oıynsha, Túrki álemi HHI ǵasyrda jarqyn bolashaqqa ıe bolýǵa barlyq múmkindik pen resýrsqa ıe. О́mir shyndyǵy men túrkitildes el­derdiń ıntegrasııa úderisi Elbasynyń strategııalyq dál­digin sózsiz kórsetip otyr.

Nazarbaev – jahandyq deń­geıdegi kóshbasshy, túrki ále­miniń moıyndalǵan rýhanı ákesi sanalady.

Túrik tilinde shyǵarylǵan kitap tarıhqa túrki álemi men túrki ereksheligi jaıyndaǵy negizgi ári kólemdi eńbek retin­de kiredi. Nazarbaevtyń kitaby – jahan­nyń zamanaýı máseleleri men geo­saıa­satyna jańa kózqaras.

Elbasy bolmysynan, týmysynan bas­tamashy, Túrki rý­hanııatynyń birtýar arhıtektory.

 

Sultan RAEV,

Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesi Bas hatshysynyń orynbasary, Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq jazýshysy,

TMD memleketaralyq syılyǵynyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Erteń Qazaqstan quramasy Beıjińge attanady

Qysqy sport • Búgin, 11:15

Uqsas jańalyqtar