Ekonomıka • 13 Qańtar, 2021

Tabıǵı resýrstardy ıgerýde uqyptylyq qajet

24 ret kórsetildi

2020 jyldyń sońǵy aıynda Qazaqstanda alǵash ret kómirsýtegi shıkizaty boıynsha jer qoınaýyn paıdalanýǵa quqyq beretin onlaın aýksıon ótti. Sonyń nátıjesinde el qazynasy 61 mlrd teńgege tolyqty. Al taıaýda OPEK+ kelisimine qatysýshy elder mınıstrleriniń otyrysynda elimiz aqpan jáne naýryz aılarynda munaıdy óndirý kólemin táýligine 10 jáne 65 myń barrelge kezeń-kezeńimen ulǵaıtýdy kózdeıtin kelisimge qol jetkizdi.

Osy oraıda aýksıonǵa qoıylatyn jer menshikke berilmeıtinin, tek jer qoınaýyn ıgerý quqyǵy boıynsha paı­dalanylatynyn atap ótken oryndy. Ol «Jer qoınaýy jáne jer qoı­naýyn paıdalaný týraly» Kodekspen rettelip, ýchaskelerdegi kez kelgen tehno­logııalyq prosester Energetıka mınıstrligi janyndaǵy Barlaý jáne ıgerý jónindegi ortalyq komıssııada (BIOK) qaralady.

Bul rette Qazaqstandaǵy munaı jáne gaz ken oryndaryn ıgerý men barlaý ádis­terin salalyq mınıstrliktiń janyn­daǵy ortalyq komıssııa bekitetinin eske sala keteıik. Byltyr komıssııa qura­my 22 adam­nan 33 adamǵa kóbeıip, onyń qu­ra­myna «Atameken» ulttyq kásip­ker­ler palatasynyń, zańdy tulǵalar bir­les­­tikteriniń ókilderi, sondaı-aq kómir­sý­tegi salasynda tájirıbesi mol bilikti ma­mandar kirdi. Buǵan qosa táýelsiz sa­rap­shylar sany 1-den 3 adamǵa deıin ósti.

Jer qoınaýyn paıdalanýshy men táýelsiz sarapshy arasyndaǵy baılanysty boldyrmaý úshin táýelsiz saraptamany uıymdastyrý qyzmeti byltyr qańtardan bastap «Munaı jáne gaz aqparattyq-taldaý ortalyǵy» AQ-qa júkteldi. Osy arqyly yqtımal sybaılas jemqorlyq táýekelderiniń aldyn alý jáne ken oryndaryn barlaý men ıgerý jobalaryn tańdaýdy aıqyn jáne ashyq etý kózdelip otyr.

«Bıyl Barlaý jáne ıgerý jónindegi ortalyq komıssııa jaqsy jumys istep, birqatar jobany qarady, olardyń keı­birinen bas tartýǵa týra keldi. Biz ınves­tısııa tartýdy, jańa jumys oryndaryn ashýdy árqashan qoldaımyz. Biraq jer qoınaýyn ıgerýde «Bizden keıin kúl bolmasa, búl bolsyn» qaǵıdaty boıynsha emes, utymdy jolmen júrgizilgenin qalaımyz. Jer qoınaýy Qazaqstannyń menshigi, kez kelgen adam oǵan uqypty qaraýy tıis», dedi Energetıka mınıstri Nurlan Noǵaev.

1

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Jalpy alǵanda, aýksıondarda jeti ýchaskege barlaý jáne óndirý quqyǵy berildi. Bastapqy baǵa 263 mln teńgeni qurap, nátıjesinde ol 230 ese artyp, 61 mlrd teńgege deıin ósti. Eń uzaq saýda-sattyq – Zabýrýne jáne Saraıshyq ýchaskeleri boıynsha ótkizildi. Nátıjesinde Zabýrýne ýchaskesinde barlaý jáne óndirý quqyǵy 16,3 mlrd teńgege baǵalansa, Saraıshyq boıynsha aýksıon quny 43 mlrd teńgege jetti.

Onlaın aýksıon qyzmeti byltyr 1 qyrkúıekte Memlekettik múlik tizi­li­miniń www.gosreestr.kz portalynda iske qosylyp, onyń ázirleýshisi «Aqparattyq-esepteý ortalyǵy» AQ sanalady. Sarapshylar jańa tetik naryqty ashyq, sondaı-aq bıznes pen memleket úshin shyǵyndardy aıtarlyqtaı azaıtady dep boljaıdy. Búginde 82 ýchaskeni qamtıtyn ınteraktıvti karta barlyǵyna qoljetimdi. Aýksıonǵa qatysýǵa áleýetti ınvestor onlaın rejimde ótinish bergen soń ǵana ken ornyn barlaý jáne ıgerý quqyǵyna baılanysty baıqaýǵa shyǵarý prosesi bastalady.

Vedomstvonyń aqparatyna súıensek, byltyr dızel otyny men avıakerosın óndirisi josparly túrde qysqartylyp, bıtým óndirisi ulǵaıdy. 984 myń tonna bıtým óndirý josparlanyp, bul meje artyǵymen oryndaldy. Pandemııa kezinde jol qurylysy qarqyn alyp, nátıjesinde 1 mln tonnadan asa bıtým shyǵaryldy.

Quzyrly organnyń málimeti bo­ıynsha, 2020 jyly 90 mln tonna munaı óndirý josparlanǵan edi. Alaıda indet saldarynan bul kórsetkish 85 mln tonnaǵa deıin tómendedi. Sol sekil­di buǵan álemdegi ekonomıkalyq belsendiliktiń tómendep, munaı men munaı ónimderine suranystyń azaıǵany da áserin tıgizdi. Sáıkesinshe, munaı óńdeý kórsetkishi 17 mln barrelden 16 mln-ǵa deıin tómendedi.

Sondaı-aq Memleket basshysynyń mashına jasaý salasyn damytý jónin­de­gi t­apsyrmasyna sáıkes, Munaı-gaz mashınasyn jasaýdy damytýdyń ha­lyq­aralyq ortalyǵyn qurý týraly ke­li­­simge qol qoıyldy. Onyń maqsaty – jańa ónerkásiptik kásiporyndar men servıstik ortalyqtar ashyp, ınves­tısııalyq qyzmetti qoldaý arqyly Qazaqstannyń munaı-gaz salasyndaǵy taýarlar óndirisin oqshaýlandyrý. Bul bastama otandyq taýar óndirýshilerge qosymsha qoldaý kórsetip, munaı-gaz jobalarynyń operatorlary ótkizetin satyp alýlarǵa barynsha qatysýlaryna yqpal etpek. Atalǵan ortalyqty qurý kezinde Shell jáne Eni kompanııalarynyń jumys tájirıbesi eskeriledi.

Budan bólek jaýapty mınıstrlik bıylǵy 1-toqsanda suıytylǵan munaı gazynyń shekti kóterme baǵasy qazirgi qoldanystaǵy deńgeıinde qalatynyn habarlady. «Gaz jáne gazben jabdyqtaý týraly» zańǵa sáıkes, ishki naryqqa suıytylǵan munaı gazyn jetkizý jos­pary aıasynda elektrondy saýda alań­da­ry­nan tys ótkiziletin suıytylǵan munaı gazynyń shekti baǵasy memlekettik retteý arqyly júzege asyrylady. Tıisti vedomstvo shekti baǵany Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen kelisip, toqsan saıyn bekitetinin aıta ketý kerek. Soǵan sáıkes, Energetıka mınıstriniń buıryǵymen 2021 jyldyń 1 toqsanyna arnalǵan shekti kóterme baǵa bekitilip, ol 2020 jyldyń tórtinshi toqsanyndaǵy sekildi – 38 701,67 teńge (QQS esepke almaǵanda) boldy.

Qazaqstan jańǵyrmaly energetıkany damytýǵa múddeli. Qazir jańǵyrmaly energııa kózderin damytýǵa eleýli ınves­tısııa salynyp keledi. Elektr energııasyn óndirýdiń jalpy kóleminde JEK úlesin ulǵaıtý jónindegi nysanaly ındıkatorlar onyń úlesin 2020 jyly 3%-ǵa, 2025 jyly 6%-ǵa jáne 2030 jylǵa qaraı 10%-ǵa jetkizýdi kózdeıdi. 2050 jyl­ǵa qaraı jalpy energııa tutynýdyń kem degende jartysy jańǵyrmaly jáne balama energııa kózderine tıesili bo­lýǵa tıis. Osy ındıkatorlarǵa qol jetkizý úshin tıisti zań jobasynda JEK jobalary aldyndaǵy tólem­der­ge qatysty mindettemeler oryn­dal­maǵan jaǵdaıda (QEAO-nyń kredıt qabilettiligin arttyrý maqsatynda) Úkimet tarapynan Qarjy-esep aıyrysý ortalyǵyna qarjylyq qoldaý kórsetý qarastyrylǵan. Bul norma ınvestorlardyń táýekelderin azaıtýǵa múmkindik berip, sáıkesinshe JEK nysandary óndiretin elektr energııasyna aýksıondy saýda-sattyqtaǵy baǵany tómendetedi. Sonymen qosa osy normany engizý Qazaqstandaǵy JEK sektorynyń ınvestısııalyq tartymdylyǵyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Ekinshiden, elektr energııasyn satyp alýǵa arnalǵan kelisimsharttyń qoldanylý merzimin qazirgi 15 jyldan 20 jylǵa deıin ulǵaıtý usynyldy. Osy tetik bolashaq ınvestorlar úshin JEK naryǵynyń tartymdylyǵyn arttyrý maqsatynda qajet jáne aýksıondy baǵalardyń tómendeýine ákeledi. Qoldanystaǵy «Elektr energetıkasy týraly» zańǵa sáıkes energııa óndirýshi uıymdar – sý elektr stansalary sýdy tabıǵatty qorǵaý maqsatynda jiberý kezeńinde óndiriletin elektr energııasyn ortalyqtandyrylǵan saýda-sattyqta satýǵa mindetti. Júıelik operatordyń derekteri boıynsha elektr energııasyn óndirý – tutynýdyń jyl saıynǵy naqty teńgeriminiń kólemi orta eseppen 300 mln kVt saǵatty quraıdy.

 

Sońǵy jańalyqtar

«Barys» «Vıtıazdi» utty

Sport • Búgin, 16:15

Jalǵas Jumaǵulov jeńilip qaldy

Sport • Búgin, 15:44

Qunsyzdyq quldyń túbine jetedi

Aımaqtar • Búgin, 14:39

Pnevmonııadan 2 adam qaıtys boldy

Koronavırýs • Búgin, 11:42

Elimizde taǵy 839 adam koronavırýstan jazyldy

Koronavırýs • Búgin, 09:02

Pnevmonııadan 1 adam qaıtys boldy

Koronavırýs • Keshe

Bıatlonshylardyń baǵy janbady

Sport • 22 Qańtar, 2021

Konor Makgregordyń tabysy qansha?

Sport • 22 Qańtar, 2021

Elbasy Beıbit Atamqulovty qabyldady

Elbasy • 22 Qańtar, 2021

Almatynyń AT-arhıtektýra jospary bekitildi

Aımaqtar • 22 Qańtar, 2021

Memleket basshysy Alekseı Soıdy qabyldady

Prezıdent • 22 Qańtar, 2021

Atyraýda 35 jastaǵy azamatshany tonap ketti

Aımaqtar • 22 Qańtar, 2021

Maqtaralda kóktemgi egis jumystary bastaldy

Aımaqtar • 22 Qańtar, 2021

Uqsas jańalyqtar