Qoǵam • 13 Qańtar, 2021

Demografııalyq dúmpý nemese keleshekte sanymyz qansha bolmaq?

1130 ret kórsetildi

1959 jyly Búkilodaqtyq halyq sanaǵy ótip, nátıjesinde, Qazaqstanda 9 309,8 myń adam turatyny, onyń ishinde qazaqtar 2 795,0 myń, orystar 3 950,4 myń adam ekeni anyqtaldy, úles salmaqtary tıisinshe 29,8 jáne 43,2 paıyz boldy. Budan bólek júzdegen myń, ýkraın, nemis, belarýs jáne basqa ult ókilderi turyp jatty. О́z jerinde osyndaı azshylyqqa aınalǵan bul kúı qazaq ulty úshin demografııalyq toqyraý, apattyq jaǵdaı edi. Qazaq mektepteri jappaı jabylyp, is júrgizý orys tiline kóshirildi. Ejelgi jer-sý attary burmalanyp, júzdegen eldi mekenniń ataýlary orysshaǵa ózgertildi.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Qazaq gazet-jýrnaldary oryssha basylymdardyń aýdarmasy bolyp qalatyndaı qaýipke ushyrady. Másele respýblıkalyq deńgeıge deıin jetip, naǵyz ultjandy qaıratkerlerdiń jankeshti kúresiniń arqasynda qazaq baspasózi jabylmaı qaldy.

Mundaı daǵdarys qazaq eli avto­no­mııaǵa qoly jetken tusta bol­ma­ǵan. Muhtar Áýezov «Qazaq­stan­daǵy ulttar» degen eńbeginde 1926 jyly júrgizilgen sanaqta qa­zaq halqynyń sany 3 627,6 myń adam bolyp, óz res­­­pýblıkasynda 58,5 paıyzdy quraǵanyn keltiredi (Any­ǵyn­da jazýshynyń kel­tir­gen sany birshama joǵary, sebebi ol kezde Qazaq avtonomııalyq sovettik sosıa­lıs­­tik respýblıkasynyń qura­myn­a Qaraqalpaq avtonomııaly oblysy boldy).

Odan keıingi 15 jylda qazaqtar alapat asharshylyqqa ushyrap, qýǵyn-súrgin, tárkileý náýbetterin bastan ótker­gende óz respýblıkasynda 1939 jyly 2 327,2 myń adamǵa deıin kemip, úlesi 38 paıyz ǵana boldy.

Demograf-ǵalym Maqash Táti­mov­tiń esebinshe, Uly Otan soǵysynda maıdan dalasynan qaıtpaı qalǵan 600 myń qazaqstandyqtyń jartysyna jýyǵy jergilikti ult ókilderi bolǵan. Soǵan qaramastan 1959 jyly ótken Odaqtyq halyq sanaǵynda qa­zaq­tardyń 20 paıyzǵa kóbeıgeni tir­kel­di. Degenmen 1926 jylǵy sanyna tek 1966 jyldary ǵana jete aldy. Sóıtip demografııalyq quldyraý 15 jylǵa, toqyraý 25 jylǵa sozyldy. Ony eńserýde soǵys aýyrtpalyǵynan keıingi týý deńgeıiniń kúrt ósýi jáne Qytaı Halyq Respýblıkasynan 1959-63 jyldary keri qaıtqan 200 myńnan asa qazaqtyń qosylýy zor áser etti.

Qazaq ulty men jerine Stalın basqarǵan qyzyl ımperııanyń jasaǵan qııanaty men zulymdyǵy adamnyń qııa­lyna qonbaıtyn shekke jetti. Genosıdke bergisiz osy qylmysyn ja­syrý úshin sovettik dıktatýra oǵan qa­ty­sy barlardy da, qarsy shyq­qan qazaq qaıratkerlerin de 1931-1939 jyldary qynadaı qyrdy, uzaq merzimge sottap, jer aýdardy. Otbasy músheleri men jaqyndaryn da lagerlerge aıdady.

1991 jyly táýelsizdikke qol jet­kiz­gen qazaq halqynyń naǵyz demogra­fııa­lyq qaıta órleý dáýiri bastaldy. 1989 jyldyń naýryz aıynda ótken halyq sanaǵynda óz respýblıkasynda 39,7 paıyzǵa áreń jetken qazaqtar táýelsizdiktiń alǵashqy 20 jylynda 6 534,6 myń adamnan 3 562,1 myń adamǵa kó­beıip, 10096,8 myń degen sandy kór­setti, úles salmaǵy 63,1 paıyzǵa kó­te­rildi.

Mine, bul Táýelsizdiktiń qazaq hal­qyna bergen naǵyz eń basty ári ma­ńyz­dy jemisi, nátıjesi edi. 150 jyl Reseı ımperııasynyń, 75 jyl KSRO-nyń quramynda júrgende az­shy­lyqqa aı­na­lyp, óz jerimizde ózimiz jaý­tań­kóz baıǵustyń kúnin keshken kepten qutyldyq.

Árıne saıası azattyqqa jetke­ni­miz­ben rýhanı derbestikke tolyq qol jetkizýge áli de biraz jyl kerek. Ol úshin halqymyz óz elinde óz tilinde ómir súre alatyn dárejege jetýi qajet. 2009 jylǵy sanaqqa qaıta oralaıyq. Onyń nátıjesinde halyqtyń jalpy sany 16010,0 myń adamdy qurady, bul 1991 jylǵa qaraǵanda (16 464,5 myń) 454,5 myń adamǵa kem kórsetkish edi. 2009 jylǵy Ulttyq halyq sanaǵyna deıin elimizden syrtqa, negizinen ózde­ri­niń tarıhı otandaryna kem degende 4,5 mln-daı adam kóship ketti. Esesine 900 myńdaı qandasymyz alys-jaqyn shetelden kóship keldi.

Syrtqa qonys aýdarý saldarynan orystar 2 434 myń adamǵa, ýkraındar 563,2 myńǵa, nemister 604,1 myńǵa, belarýster 116,1 myńǵa, polıaktar 25,2 myń adamǵa azaıǵan. Qatary sıregen halyqtardyń ishinde tatarlar men bashqurttar, sheshender men ıngýshter, grekter men moldavandar, chývashtar men mordvalar da bar. Sonymen birge respýblıkadaǵy túrki tildes ózbek, uıǵyr, túrikter 212 myń adamǵa kóbeıgen. Sany ósken halyqtardyń qatarynda dúngender (30,2:52,0 myń), tájikter (25,5: 36,3), kúrdter (25,4: 38,3) kózge túsedi.

2019 jyly, ári ketse 2020 jyly ótýge tıis bolǵan Ulttyq halyq sanaǵy túr­­li sebeptermen jáne korona­vırýs pan­demııasynyń kesirinen osy jyl­dyń tórtinshi toqsanyna qal­dyryldy. Sondyqtan 2021 jyl­dyń ha­lyq sanaǵynda kútiletin nátı­je­lerge tek aǵymdaǵy statıstıka derek­te­rine súıenip boljam jasaýǵa bolady.

Iá, ondaı boljamdar jasalyp ta jatyr.

Sonyń birin «Egemen Qazaqstanda» jýrnalıst Raýan Qabıdolda «10 jylda 12 paıyz ǵana ósemiz be?» degen maqalasynda (20.11.2020) jarııalapty. Al boljam jasaýshy «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy» AQ-nyń departament dırektory Dmıtrıı Shýmekov kórinedi. Ol alda turǵan sanaq boıynsha pikir aıtpaı, birden 2030 jylǵa boljam jasapty. Maqalamyzdyń basynda respýb­­lıka halqynyń ke­ńes zamanynda jáne táýelsizdik jyldaryndaǵy de­mografııalyq damýyna beker toq­talǵan joqpyz. Soǵan súıenip jáne Ulttyq statıstıka komıteti ja­rııa­laǵan 2020 jyldyń basyndaǵy Qazaq­stannyń etnostyq kartasynyń derek­te­rin negizge ala otyryp óz boljamymyzdy keltireıik.

1992 jyldyń basynda Qazaqstanda 16 450 myń adam turdy. 29 jyl ótken soń 2020 jyldyń 1 qazanynda elimizde, resmı statıstıkaǵa sensek 18 809,2 myń jan bar kórinedi. Jalpy ósim 14,3 paıyzdy quraıdy(12% emes). Bul ósimniń ózi 2011 jyldan beri qaraı boldy, sebebi sol jyl­dyń basynda ǵana 16 450 myń degen sanǵa qol jetti. Al sońǵy jyldary Qazaq­stannan jappaı kóshý de, kóship kelýshilik te saıabyrsyǵanyn eskersek, qosylǵan 2 360 myń adamnyń negizinen qazaqstandyqtardyń tabıǵı ósimi arqasynda bolyp otyrǵanyn kóremiz. Koronavırýs pandemııa­sy halyq sanynyń ósýin biraz tejegenimen, jyl aıaǵyna deıin taǵyda 50-55 myń adamǵa kóbeıip 18 860 myńǵa jetýge múmkindik bar dep boljaýǵa bolady. 2021 jyly qazan aıynda belgilengen Ulttyq halyq sanaǵyna amandyq bolsa, 19 mln 50 myń adammen barmaqpyz.

Endi 2030 jyly bolatyn halyq sanyn mólsherlep kóreıik. Halyq sanynyń ósýi-óspeýi adamı faktorǵa baılanysty ekeni belgili, al ol óz kezeginde saıası-ekonomıkalyq turaq­ty­lyqqa, áleýmettik-turmystyq jaǵ­daıǵa, sondaı-aq halyqtyń ulttyq quramyna da baılanysty. Ústimizdegi jyldyń basynda eldegi 18 631,4 myń halyqtyń 68,5 paıyzy, ıaǵnı 12 765 myń adamnyń qazaq ultynan ekenin statıstıka dáleldep otyr. Munyń syrtynda bala týýshylyq potensıaly joǵary ózbek pen uıǵyr halyqtarynyń sany da jedel ósip keledi. Buǵan kóship kelýshiler men ketýshilerdiń áserin qossaq, Qazaqstan halqynyń qataryna jyl saıyn orta eseppen 250 myń adam qosylmaq. Endi osy sandy 2022 jyldan 2030 jylǵa deıingi 9 jylǵa kóbeıtsek, 2 250 myń degen san shyǵady. Muny bıylǵy sanaqta jetetin 19 050 myńǵa qossaq, 21 300 myń adam bolady. Al bul san byltyrǵy jyl basyndaǵyǵa (18 631,4 myń) qaraǵanda 14,3 paıyzǵa kóp.

Kez kelgen boljam úsh nusqamen jasalady: tómengi, ortasha jáne joǵary boljam jelileri boıynsha. Biz bolsaq, tómengi men ortashanyń arasyn alyp otyrmyz. Halyq ósi­mi­niń tórtten úshin tabıǵı ósim, ıaǵnı bala týýshylyq beretinin eskersek, árıne jas otbasylaryn neǵurlym kóp sábıli bolýǵa yntalandyrýǵa moraldyq jáne materıaldyq, sondaı-aq medısınalyq qoldaý kórsetý búkilhalyqtyq is bolyp tabylady. Respýblıka Úkimetiniń 2021 jyldan bastalatyn «Ańsaǵan sábı» baǵdarlamasy bala súıe almaı júrgen jubaılarǵa arnalǵan. Meni oılandyratyn jaıt mynaý: deni saý, áp-ádemi qyzdarymyzdyń turmysqa shyǵa almaı otyryp qalýynyń kóbeıip bara jatqandyǵy. Bul kategorııa ásirese qala men kentterde etek alǵan. Qyryqqa kelip úılenbeı júrgen jigitter de az emes. Sonda bularmen kim aınalysady? Kim olarǵa kómektesedi?

Árbir sanaly azamatty Ota­ny­myz­dyń, halqymyzdyń bola­sha­ǵy tol­ǵandyrady. Táýel­siz­di­gi­mizdiń 30 jylynda 8 mıllıonnan 13 mıllıonǵa, nemese 62 paıyzǵa ósken qazaǵymyz kelesi 30 jyldyqta, ıaǵnı 2050 jyly el aman, beıbit zaman bolsa 21-22 mıllıondy eńsereri sózsiz. Sol kezde Qazaqstan halqynyń jal­py sany 27-28 mıllıonnan kem bol­maq emes.

Ágárákim syrtta júrgen 4-5 mln qa­zaǵymyzdyń taǵy bir-bir jarym mıl­lıony tarıhı otanyna bet bur­sa, elimizdegi halyq sany 2050 jyly «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy» mólsherlegen 25,4 mln adamǵa emes, 30 mıllıondyq mejege jeter edi. Jáne onyń 80%-dan astamy qandasymyz bolyp, memlekettik tildi qoldaný máselesi de ózinen-ózi túp­kilikti sheshiler edi. Alla soǵan jaz­syn deımiz. О́skeleń halqymyzdyń bosaǵasy altyn, bolashaǵy jarqyn bolaryna kámil senemin.

 

 Ertaı JÁNIBEKOV,

 ekonomıka-qarjy qyzmetiniń ardageri

 

Qaraǵandy oblysy,

Shet aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Aqtóbede «Igi ister» marafony bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 17:48

Shymkentte mektepterde ystyq tamaqpen qamtýǵa ruqsat joq

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:52

Uqsas jańalyqtar