Úkimet • 13 Qańtar, 2021

Úkimet ótken jyldy qorytyndylady

16 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda elimizdiń 2020 jylǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń jáne respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýynyń qorytyndylary qaraldy.

 

1,4 mln adam jumyspen qamtyldy

Ekonomıkanyń, bank salasynyń jaı-kúıi, respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy, memlekettik satyp alý­daǵy jergilikti qamtý týraly Ult­tyq ekonomıka mınıstri R.Dá­le­nov, Ulttyq bank tóraǵasy E.Do­saev, Qarjy mınıstri E.Jamaý­baev, О́nerkásip pen energetıka sek­­toryndaǵy ahýal týraly Indýs­trııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri B.Atamqulov pen Ener­getıka mınıstri N.Noǵaev, agro­ónerkásip keshenindegi jaǵdaı týraly Aýyl sharýashylyǵy mınıstri S.Omarov baıandady.

Ulttyq ekonomıka mınıstri R.Dá­­lenov el ekonomıkasynyń jaı-kúıi­ týraly baıandady. Mınıstrdiń aı­týynsha, 2020 jyly naqty sektor eko­nomıkalyq draıver boldy. On­daǵy ósim 2%-dy qurady. Kórse­tiletin qyzmetter úshin ótken jyl mınýs 5,6%-ben aıaqtaldy, degenmen sońǵy aılarda qarqyn qalpyna kele bastady. Sonyń nátıjesinde, IJО́-niń ósý qarqyny mınýs 2,6%-dy qurady. Bul 11 aıdyń deńgeıinen joǵary.

Naqty sektor salalarynyń kóbi jáne jekelegen qyzmet túrleri ósim kórsetti. Olar – qurylys, aqparat jáne baılanys, aýyl sharýashylyǵy, óńdeý ónerkásibi jáne bilim berý salalary.

Sondaı-aq keıbir salalardaǵy teris ósimge qaramastan, jyl sońyna qaraı serpin jaqsardy. Olar – kólik, saýda, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmet, jyljymaıtyn múlik operasııalary jáne ken óndirý ónerkásibi.

2020 jyly ekonomıkany qoldaý sharalary jumyspen qamtý men isker­lik belsendilikti saqtaýǵa yqpal etti. Ju­mys oryndaryn saqtaý jáne qurý úshin Jumyspen qamtýdyń jol kartasy iske asyrylýda. Zardap shekken sala­lardy salyqtyq yntalandyrý shara­lary qabyldandy. Shaǵyn jáne orta bıznesti jeńildikpen kredıtteý qural­dary aıtarlyqtaı keńeıdi. Aınalym kapıtalyn qarjylandyrý ulǵaıdy. Jeńil sharttarmen kre­dıt­terdi qaıta qarjylandyrý, sondaı-aq kredıtterdiń tólemderin keıinge qaldyrý usynyldy.

Bıýdjettik jáne memlekettik bas­­qa­­rýdyń ıkemdiligi qamtamasyz etildi. Bıýdjettik yntalandyrý artty. «Sonyń nátıjesinde, jumyspen qamtý sharalarymen 1,4 mln adam qamtyldy, onyń ishinde 238 myń adam Jumyspen qamtýdyń jol kartasy sheńberinde qamtyldy. 700 myń kásipkerge salyqtyq jeńildik be­rildi. Zardap shekken salalardaǵy qaryz alýshylardyń 80%-nyń kredıttik tó­lem­deri keıinge qaldyryldy. Kásipkerlerdiń 40 myńǵa jýyq jobasy tómendetilgen mólsherlememen qarjylandyryldy», dedi R.Dálenov.

Ekonomıka qurylymynyń sapaly ózgerýi baıqaldy. О́nerkásiptiń jal­py kólemindegi óńdeýdiń úlesi 9,4 %-dyq tarmaqqa artty, ıaǵnı 2019 jyl­ǵy 39,4%-dan 2020 jyly 48,8%-ǵa deıin ósti.

О́ńdeý ónerkásibi salalarynda ozyq ósim baıqalady. Jekelegen óń­deý salalarynda ótken jylmen salys­tyrǵanda ósim jedeldedi.

2020 jylǵy 11 aıda syrtqy saý­da aınalymy 77,7 mlrd dollar, onyń ishin­de eksport 43,4 mlrd dollardy qura­dy. Álemniń 117 eline Qazaqstan taýar­larynyń 3 183 daıyn, óńdelgen túrleri eks­port­taldy. Import 34,4 mlrd dollar boldy. Osylaısha, 9 mlrd dollar deń­geı­inde oń saýda teńgerimi qamtamasyz etildi.

Jalpy alǵanda, negizgi kapıtalǵa 12,3 trln teńge ınvestısııa tartyl­dy. In­vestısııalar ken óndirý óner­ká­si­bin esepke almaǵanda 14,8%-ǵa ósti.

 

Ulttyq qordyń kirisi oń deńgeıde

Bank salasynyń jaǵdaıy týraly baıan­daǵan Ulttyq bank tór­aǵa­sy Erbolat Dosaevtyń aıtýyn­sha, COVID-19-ben syr­qattaný­shy­­lar­dyń rekordtyq deńgeıge jet­kenine qaramastan, 2020 jylǵy jel­­­toq­sanda álemdik naryqtarda ja­ǵym­dy ja­­ńalyqtar basym boldy. «Da­myǵan já­ne iri elderde jap­­paı vaksınasııanyń bas­talýy eko­nomıkalyq belsendiliktiń qal­pyna kelý boljamyn jaqsartyp, bul na­­ryq­tar úshin oń belgi boldy. 900 mlrd dollar somasyna AQSh eko­nomıka­syn yntalandyrýdyń qo­sym­sha toptamasyn qabyldaý qor jáne taýar naryqtaryna aı­tar­lyq­taı qoldaý boldy», dedi E.Dosaev.

Qazaqstandaǵy iskerlik belsen­di­liktiń shoǵyrlanǵan ındeksi 2020 jylǵy jeltoqsanda kóbinese qury­lystaǵy iskerlik belsendiliktiń tómendeýi esebinen 49,4-ten 49-ǵa deıin tómendedi, ondaǵy kórsetkish 52,5-ten 49,5-ke deıin qysqardy. Qyz­met kórsetý salasynda 0,7 tarmaqqa 48-ge deıin tómendeý baıqalýda. So­nymen qatar ónerkásip 2020 jylǵy qańtardan bastap alǵash ret oń kór­setkishke jetti, ındeks 49,6-dan 50,3-ke deıin kóterildi.

2020 jyly Qazaqstan ekono­mı­ka­synyń 2,6%-ǵa jalpy tómen­deýi Ulttyq banktiń 2,5-2,7% deń­geı­indegi boljamdaryna sáıkes kele­di. Jyldyq ınflıasııa da bir aı bu­rynǵy 7,3%-ben salystyrǵanda 2020 jyldyń sońynda 7,5%-ǵa deıin jyldamdap, Ulttyq banktiń 7,0-7,5% deńgeıdegi kútýlerine sáıkes qalyptasty. Baǵanyń jalpy ósýine negizinen azyq-túlik ınflıasııasy yqpal etýde. Azyq-túlik taýarlary baǵasynyń jyldyq ósýi naryqtarda jekelegen tamaq ónimderiniń (ósim­dik maıy, qant, jumyrtqa) teńgerim­sizdigi kúsheıgennen 10,8%-dan 11,3%-ǵa deıin ulǵaıdy. Azyq-tú­likke jatpaıtyn ınflıasııa kıim men aıaqkıim baǵasynyń 4,8%-ǵa (qarashada – 5,2%) deıin ósýiniń baıaýlaýy aıasynda 5,7%-dan 5,5%-ǵa deıin saıabyrlady. Aqyly qyzmet ınflıasııasy qoǵamdyq tamaqtaný qyzmeti men qonaqúıde qyzmet kórsetý baǵasynyń ósýine baılanysty 4,1%-dan 4,2%-ǵa deıin jedeldedi.

E.Dosaev atap ótkendeı, syrtqy jaǵ­daılardyń jaqsarýyna baılanysty jáne Ulttyq bank Úkimetpen birlese otyryp qabyldaǵan sharalar kesheniniń nátıjesinde teńgeniń aıyrbastaý baǵamy naýryzdaǵy 448,5 teńgege deıingi quldyraýdan jyl sońynda aıtarlyqtaı jaqsardy.

Aǵymdaǵy jylǵy 11 qańtarda bır­­ja­­daǵy saýda-sattyq qorytyn­dy­sy boıynsha aıyrbastaý baǵamy aı­dyń basynan beri taǵy da 0,4%-ǵa ny­ǵaıyp, bir AQSh dollary úshin 419,18 teńge boldy. Bank júıesin­degi depozıtter 2020 jylǵy qara­sha­nyń sońynda negizinen teńge salym­darynyń ósýi esebinen jyl basynan 15,3%-ǵa ulǵaıyp, 21,9 trln teńge boldy.

Ekonomıkaǵa kredıtter 2020 jyldyń basynan beri uzaq merzimdi kredıtterdiń ósýi nátıjesinde 2020 jylǵy qarashanyń sońynda 14,65 trln teńgege deıin 5,6%-ǵa ulǵaıdy. Qysqa merzimdi kredıtter 2,1 trln teńgege deıin 3%-ǵa nemese 60,5 mlrd teńgege ulǵaıdy. 2020 jyldyń basynan bastap halyqtyń kredıtteri 7,36 trln teńgege deıin 10,5%-ǵa ósti.

Ekonomıkany qoldaý úshin Mem­le­ket basshysynyń daǵdarysqa qar­sy bastamalaryn iske asyrý jalǵa­sýda.

«Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy boıynsha 2020 jyl­ǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı bo­ıynsha kási­p­ker­lerden 1 trln teń­ge somaǵa 1 373 ótinim kelip tústi, onyń ishinde bankter jalpy somasy 658,9 mlrd teńgege 854 ótinimdi maquldady, 516,2 mlrd teńge somaǵa 778 qaryz berildi.

Kásipkerlik sýbektilerin jeńil­dikpen kredıtteý baǵdarlamasy boıyn­sha 2020 jylǵy 31 jeltoqsanda kásipkerler 612,5 mlrd teńgege 2 493 ótinim berdi, onyń ishinde 474,6 mlrd teń­gege 1 733 ótinim maqul­dan­dy, 528 mlrd teńgege 5 158 qa­ryz berildi, onyń ishinde 136 mlrd teńge­ge 2 454  qa­­ryz buryn berilgen qaryz­dar­dy óteý­­­den túsken aqsha esebinen be­rildi.

Ulttyq banktiń qarjylandyrýy ese­bin­en turǵyn úı qurylysyn qol­daý jal­ǵasýda. «7-20-25» baǵdar­la­masy boıynsha 2020 jylǵy 30 jel­toqsanda 567,3 mlrd teńgege 48 355 ótinim qabyldandy, 326,2 mlrd teń­gege 27 700 ótinim maquldandy, onyń ishinde 258,7 mlrd teńge somasyna 22 169 qaryz berildi.

«Baspana Hıt» naryqtyq ıpote­ka­lyq baǵdarlamasy boıynsha 2020 jylǵy 30 jel­toqsanda 868,6 mlrd teńgege 95 719 ótinim qabyldandy, 457,4 mlrd teńgege 50 939 ótinim ma­qul­dandy, 370,1 mlrd teńgege 42 166 qaryz berildi.

Qarjy mınıstri Erulan Jamaý­baev baıandamada bıýdjettiń kiris jáne shyǵys bólikteri boıynsha negiz­gi kórsetkishter, memlekettik aýdıt jáne memlekettik ak­tıv­terdi báse­keles ortaǵa ótkizý jónin­degi ister­diń jaı-kúıi  týraly aıtty.

Mınıstr atap ótkendeı, memle­kettik bıýdjetke 9 trln 751 mlrd teńge kiris túsip, jospar  102,7% atqa­ryldy. Respýb­lı­kalyq bıýdjetke 6 trln 561 mlrd teńge kiris túsip, jospar 100,3% atqaryldy. Kiris­ter boıynsha jospar 22 mlrd teńge­ge, onyń ishinde salyqtar 16 mlrd teńgege artyǵymen oryndaldy.

Memlekettik bıýdjettiń shyǵys­tary 98,1%-ǵa, respýblıkalyq bıýd­jettiń shyǵystary – 98,3%-ǵa, jer­gi­likti bıýd­jet­terdiń shyǵystary 99,1%-ǵa atqa­ryldy. Respýblıkalyq bıýd­jet boıynsha 14 trln 234 mlrd teńgege somasyna shy­ǵystar júrgi­zildi. Oryndalmaǵan kólemi 241 mlrd teńgeni qurady. Onyń ishinde 224 mlrd teńge – Úkimet rezervi bo­ıynsha únemdelgen aqsha jáne bas­qa shyǵystar boıynsha únem. Igeril­megen soma – 15 mlrd teńge.

 

Munaıdyń ornyn basqa salalar tolyqtyrdy

Otandyq ekonomıka sektor­lar­yndaǵy damý úrdisteri týraly baıan­daǵan Indýs­trııa jáne ınfra­qu­rylymdyq damý mı­nıstri Beıbit Atamqulovtyń aıtýynsha, Úkimettiń ekonomıka turaqtylyǵyn saqtaý boıynsha ýaqtyly qabyldaǵan sharalarynyń nátıjesinde ekono­mı­kanyń atalǵan mınıstrlik jetek­shilik etetin barlyq salasynda derlik ósimge qol jetkizildi. 2020 jyl­dyń qorytyndysy boıynsha óńdeý ónerkásibinde oń úrdis saqtal­dy. «Mashına jasaý salasy 116,3% deńgeıinde turaqty ósim kórsetti. Av­­t­o­kó­lik quraldary, treılerler já­ne jarty­laı tirkemeler, ózge kó­lik quraldaryn, elektr jabdyqtaryn jasaý, mashınalar men jabdyqtar óndirisi ósti», dedi Beıbit Atamqulov. 

Tústi metallýrgııada da oń dınamıka baıqaldy. О́sim – 2,8%. Qara me­tallýrgııa­da ósim 4,1% boldy.

Farmasevtıka ónerkásibine toq­talar bolsaq, munda ishki naryqtyń eń qajetti ónimderge suranysy to­lyq óteldi. Jeńil ónerkásipte óndiris 15%-ǵa ósti. Bul to­qy­ma buıym­dary óndirisiniń, kıimniń jáne byl­ǵary ónimderdiń ulǵaıýyna baı­la­nys­ty boldy. Aǵash jáne tyǵyn buıym­da­ry óndirisiniń ósimi 43,2%-dy qurady. Qu­rylys materıaldary óndirisi 1,8%-ǵa artty.

Kólik salasynda naqty kólem ındek­si 2020 jyly 82,8%-dy qurady. Oǵan naý­­­ryz aıynda engizilip, jyl sońyna deıin so­zyl­ǵan lokdaýn áser etti. Dás­túrli segment­terde tasymal tómendese de, kon­teı­nerlik júkterdi tranzıttik tasy­mal­­daý­da oń nátıje boldy. Aldyńǵy jyl­men sa­lys­tyrǵanda tranzıttik kon­teı­nerler­diń jalpy kólemi 876 myń dana jıyrma fýnttyq balamany qurady. О́sim – 32% boldy.

B.Atamqulov qalyptasqan jaǵ­daıǵa qara­mastan, qurylys salasy ekono­mıka­lyq ósýdiń negizgi draıveri bolyp qal­­ǵanyn atap ótti.  Qurylys salasy­n­da naqty kólem ındeksi 2020 jyldyń qory­tyndysynda 111,2% boldy. 16 óńirde oń dınamıka baıqalady. Turǵyn úı qury­lysynda 2020 jyldyń qorytyndy­synda 15,336 mln sharshy metr baspana paıda­lanýǵa berildi. Bul 2019 jylmen salys­tyr­ǵanda 116,8%-dy quraıdy. «Respýb­lıka boıynsha barlyǵy 140 myńnan as­tam baspana paıdalanýǵa berildi. Bul kórsetkish 15 óńirde artty», dep naqty­lady B.Atamqulov.

Energetıka mınıstri Nurlan No­ǵaev­tyń aıtýynsha, atalǵan kezeńde munaı jáne kondensat óndirý kólemi 85,7 mln ton­naǵa jetti. Respýblıka boıynsha munaı óndirý 90 mln tonnadan 85,7 mln tonnaǵa tómendedi. Koronavırýstyń taralýyna jáne kóptegen elderdegi qatań shekteý sharalaryna, álemde munaı men munaı ónimderin tutynýdyń tómendeýine, ekonomıkalyq belsendiliktiń azaıýy saldarynan álemdik munaı qoımalarynyń tolyp ketýine baılanysty 2020 jyly Úkimet munaı óndirisinde shekteý sharalaryn iske asyrdy. Oǵan qosa OPEK+ uıymyna múshe elder munaı óndirýdi shekteý boıynsha osyndaı sharalardy qabyldady. «Atalǵan sharalar arqasynda álemdik munaı naryǵynda usynys pen su­ra­nys tepe-teńdiginiń birtindep  qalpyna kelýi baıqalady, munaıdyń baǵasy  bar­reline 18 dollardan 50 dollarǵa deıin ósti», dedi N.Noǵaev.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Sapar­han Omarovtyń aıtýynsha, ót­ken jyly da AО́K-te turaqty ósim saqtaldy. 2020 jyly aýyl sharýa­shylyǵynyń jalpy óniminiń kólemi bir jylda 5,6%-ǵa artyp, 6,3 trln teńgeni qurady.

Negizgi ósim – ósimdik sharýashy­ly­ǵyndaǵy óndiris kóleminiń 7,8%-ǵa, ıaǵnı 3,6 trln teńgege deıin ul­ǵaıýymen qamta­masyz etildi. Eli­mizdiń 5 oblysy: Qostanaı (shamamen 121%), Aqmola (shamamen 113%), Pavlodar (107,5%), Aqtóbe (106,7%) jáne Qaraǵandy (105,7%) joǵary ósý qarqynyn kórsetti.

Mal sharýashylyǵynyń jalpy ónimi 3%-ǵa artyp, 2,6 trln teńgeni qurady. Bul rette tiri salmaqta et óndirý kólemi 4,1%-ǵa, sút óndirý kólemi 3,2%-ǵa ósti. Shıkizatty qaıta óńdeý salasy da oń dınamıkany kórsetti. Azyq-túlik ónimderiniń óndirisi 2020 jyldyń 12 aıynda 4%-ǵa ósip, 1,9 trln teńgeni qurady.

2020 jyldyń 12 aıynda aýyl sharýa­shy­lyǵynyń negizgi kapıtalyna ınvestısııa 15%-ǵa ulǵaıyp, 573,2 mlrd teńgeni qurady. Azyq-túlik óndirisiniń negizgi kapıtalyna ınvestısııalar 13,5%-ǵa artyp, 104 mlrd teńgege jetti.

 

Naqty sektor ekonomıkaǵa dem berdi

Máseleni Úkimet basshysy Asqar Ma­mın qorytyndylady. Onyń aıtýynsha, 2020 jyly óńdeý ónerkásibin, qurylysty, aýyl sharýashylyǵyn qosa alǵanda, naqty sektordaǵy ósim Qazaqstannyń ulttyq ekonomıkasy turaqtylyǵynyń negizgi faktoryna aınaldy. Máselen, óńdeý ónerkásibinde 3,9%-ǵa, onyń ishinde metal­lýrgııada 2,6%-ǵa, azyq-túlik ónimderi óndi­risinde 4%-ǵa, farmasevtıkada 47%-ǵa, ma­shına jasaýda 16,3%-ǵa, onyń ishinde avto­mo­bıl jasaýda 52,5%-ǵa, jeńil óner­ká­sipte 15%-ǵa ósim qamtamasyz etil­di. Qurylys kólemi 11,2%-ǵa, tur­ǵyn úıdi paı­dalanýǵa berý 16,8%-ǵa ne­mese shama­men 15,3 mln shar­shy metrge ulǵaıdy. Aýyl sharýa­shy­ly­ǵynda 5,6%-dyq tu­raq­ty ósim tirkeldi.

OPEK+ qol jetkizilgen ýaǵdalas­tyq­tardy oryndaý aıasynda taý-ken óndirisi salasynda shekteýli dına­mıka baı­qaldy. Altyn-valıýta rezervteri men Ulttyq qor­dyń aktıvteri 2020 jyl­ǵy 31 jeltoq­sanda 94,4 mlrd dollar­dy qurap, bir jyl ishinde 3,6 mlrd dol­larǵa ulǵaıdy. Ekonomıkanyń turaq­ty­lyǵy jumyssyzdyq deńgeıin 5%-ǵa de­ıingi dıapazonda ustap turýǵa múm­kindik jasap, halyqtyń naqty kirisi aıtar­lyqtaı tómendeýine jol berilmedi. Úkimettiń qazirgi daǵ­darys jaǵdaıynda ekonomıkanyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý jó­nindegi sharalarynyń tıimdiligin al­dyńǵy qatarly halyqaralyq qar­jy ınstıtýttary, reıtıngtik agent­tikter men konsaltıngtik kompanııalar birneshe ret atap ótti.

Epıdemııalyq ahýal baqylaýǵa alyn­ǵan, degenmen keıbir óńirlerde azamat­tardyń qaýipsizdigin qamta­masyz etý úshin belgili bir shekteýler saqtaldy. Epı­demııalyq jaǵdaıdyń turaqtanýy aıasynda qyzmet kórsetý sektorynda birtindep qyzmet qal­pyna kelip jatyr.

Jeltoqsan aıynda qarashamen salys­tyr­ǵanda qyzmet, saýda (+1,4%) jáne baı­lanys (+0,2%) sa­la­­lary da odan ári qal­pyna keldi. Aqmo­la, Aqtóbe, Alma­ty, Shyǵys Qazaq­stan, Jambyl, Qosta­naı, Soltús­tik Qazaqstan jáne Túr­kis­tan ob­lystary, sondaı-aq Nur-Sul­tan men Shymkent qalalary negiz­gi 7 kórset­kishtiń 5-eýi boıynsha áleý­mettik-ekonomı­kalyq damý ósimin qamtamasyz etti. 4 kórsetkish boıynsha Qaraǵandy, Mańǵys­taý, Pavlodar oblystary men Almaty qalasynda oń dınamıkaǵa qol jetkizildi.

«2020 jyl syn-tegeýrinderge toly jyl boldy. Ýaqtyly qa­byl­danǵan shara­lardyń nátıjesinde biz ony eńserd­ik. Elimizdiń turaqty áleýmettik-ekono­mıkalyq damýyn odan ári qamtamasyz etý jáne ha­lyq­tyń turmys sapasyn arttyrý maqsatynda Nur Otan partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasyn tıimdi iske asyrý qajet», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy el Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev­tyń tóra­ǵa­lyǵymen ótetin Úkimet­tiń keńeıtilgen otyrysynda áleý­­mettik-ekonomıkalyq damý qory­tyn­dylary men aldaǵy kezeńge arnal­ǵan mindetter egjeı-tegjeıli qaralatynyn málimdedi.

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar