Saıasat • 04 Aqpan, 2021

Eksporttyq áleýet – óńir damýynyń kepili

65 ret kórsetildi

Bıyl elimizdiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq tóraǵalyǵyn qabyldaýyna oraı Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev EAEO-ǵa múshe-memleketterdiń basshylaryna joldaǵan Úndeýinde birqatar mańyzdy máseleni kóterdi. Sonyń ishinde syrtqy naryqtarǵa shyǵýdy kezeń-kezeńimen keńeıtý, úshinshi eldermen jáne ıntegrasııalyq birlestiktermen saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastardy damytýdyń mańyzy zor.

Elimiz táýelsizdik alǵan jyldardan beri Eýropalyq odaqpen saýda-ekonomıkalyq baılanystardy damytýǵa qol jetkizdi. Ortalyq Azııa memle-ketteri ishinde birinshi bolyp Eýropalyq odaqpen Keńeıtilgen áriptestik jáne yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıyldy. Búginde bul odaq – elimizdiń basty saýda jáne ınvestısııalyq seriktesiniń biri ekeni belgili. EO memleketteri elimizdiń munaı, gaz, tústi metaldar sektoryna, ýran salasyna árkez qyzyǵýshylyq tanytyp keledi.

Al elimizdiń óńdeý ónerkásibi kóleminiń úshten bir bóligi Pavlodar oblysynyń kásiporyndaryna tıesili. О́ńirlik ónerkásiptik keshen metallýrgııa, metall óńdeý, mashına jasaý, elektr energııasyn óndirý, munaı óńdeý ónimderi, qurylys materıaldary jáne tamaq ónerkásibine baǵyttalǵan. Sondyqtan bul ónimderge Ortalyq jáne Shyǵys Azııa, Shyǵys jáne Ortalyq Eýropa elderi qyzyǵa nazar aýdaratyny belgili.

Oblystyq Kásipkerlik, saýda jáne ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, óńirde eksportqa jumys jasaıtyn 100-ge jýyq kásiporyn bar. Jańa jobalar elimizdegi «Indýstrııalyq-ınnovasııalyq damý baǵdarlamasyn» iske asyrý sheńberinde iske qosylyp, nátıjesinde 70-ke jýyq jańa ónim túri paıda boldy, onyń 35 paıyzy eksportqa baǵdarlanǵan. Jergilikti kásipkerler ózge eldermen yntymaqtastyq baılanystar ornatty. О́ńirde dástúrli túrde metallýrgııa, taý-ken óndirisi, hımııa ónerkásibi, mashına jasaý jáne agroónerkásiptik keshen kásiporyndarynyń ónimderi úlken úleske ıe. Jergilikti óndirýshilerdiń ónimderi álemniń 40 eline jetkiziledi. О́ndirýshiler ónimderiniń iri tutynýshylary – Reseı, Qytaı, Japonııa.

Biraq qazir indettiń taralýyna oraı, metall baǵasynyń turaqsyzdyǵy jáne Qytaımen shekaradaǵy saýda shıelenisi jaǵdaıynda oblystyń eksporttyq valıýta túsiminiń tómendeý qaýpi bar. О́tken jyldyń 11 aıynda óńirlik otandyq taýarlarynyń eksporty 2,5 mlrd AQSh dollarynan asqan. Jyl qorytyndysy boıynsha eksporttyń qundyq kólemi
3 paıyzǵa azaıady degen boljam da bar.

Iаǵnı, óńirdiń syrtqy saýda kóleminiń tómendeýi – eksporttyq jetkizilimderdiń 99,7 mln AQSh dollaryna, ımporttyń 144,7 mln AQSh dollary mólsherinde azaıýyna baılanysty oryn alýda.

О́tken jyly óńirdegi ferrohrom, ferrosılıkohrom óndirý boıynsha eksport kóleminiń qysqarýy esebinen metallýrgııa salasynda eksporttyń tómendeýi baıqaldy. Bul tómendeý – baǵa ózgerisiniń saldary, London taýar bırjasynyń derekteri boıynsha, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda, glınozemge ortasha baǵa –15,8 paıyzǵa, alıýmınııge – 5,3 paıyzǵa, ferroqorytpaǵa 2 paıyzǵa tómendegen.

Sondaı-aq jergilikti taýarlardyń eksportyna QHR tarapynan engizilgen shekteý sharalary teris áser etken.

– Biraq jergilikti eksporttyń jalpy kóleminiń tómendeýine qaramastan, mıneraldyq ónimder, hımııa salasynyń ónimderi, mashına jasaý, tamaq ónerkásibi, toqyma syndy taýar toptary boıynsha eksporttyq jetkizilimder taý-ken óndirý salasyndaǵy (onyń ishinde energetıkadaǵy) eksport mys kenderi men konsentrattarynyń, suıytylǵan býtandardyń eksporty kóleminiń ósýi esebinen 1,3 ese, mashına jasaý óniminiń eksporty temir jol quraldary men dóńgelekteriniń, dızel-elektrlik lokomotıvter eksporty kólemin ulǵaıtý esebinen 2,2 ese, hımııa ónerkásibindegi eksport alıýmınıı oksıdi (glınozem) eksportynyń kólemin ulǵaıtý esebinen 5,1 paıyzǵa artty. Sonymen birge azyq-túlik taýarlarynyń eksporty bıdaı men basqa da ónimder, bıdaı uny, syra ýyty eksportynyń kólemi 1,4 esege derlik kóbeıgen, – deıdi basqarma basshysy Aıbek Tursynǵalıev.

Qazir oblystaǵy «Prommashkomplekt» JShS, «Qazenergokabel» AQ, «KSP Steel» JShS kásiporyndary indettiń órshýi men suranystyń tómendeýi jaǵdaıynda jańa naryq izdestirip, Izraılge kabel-ótkizgish ónimderin, Kanadaǵa qubyr ónimderin jetkizýdi bastap ketipti.

Bul rette memleketimizdiń belsendi túrde qoldaý kórsetýi qazir erekshe mańyzdy. Otandyq eksporttaýshylardy qoldaý úshin olardy memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysýǵa tartý boıynsha barlyq múmkin shara qabyldanýda.

Elimizdegi KazakhExport, Qazaqstan QazIndustry Indýstrııa jáne eksport ortalyǵynyń ókilderi Pavlodar óńiriniń kásiporyndary úshin memlekettik yntalandyrý sharalary boıynsha onlaın-vebınarlar men oblys kásiporyndaryna kóshpeli konsýltasııalar ótkizýde.

– О́tken jyldyń qorytyndysy bo­ıynsha eksporttyq shyǵyndardy óteýge 23 nysannan 77 ótinim berildi, onyń ishinde 16 sýbektiniń jalpy somasy 183,8 mln teńgeden asatyn 30 ótinimi maquldandy. Bıyl eksport boıynsha shyǵyndardyń bir bóligin óteýdi «QazTrade» saýda saıasatyn damytý ortalyǵy» AQ júzege asyrady. О́tinimderdi qabyldaý 26 qańtardan 1 maýsymǵa deıin jalǵasady, – deıdi basqarma basshysy.

Al óńirdegi un satý eksportymen aı­nalysatyn kásipkerler indet taral­ǵanǵa deıin О́zbekstan arqyly Aýǵan­stan suranysyna saı jumys istep keldi. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqar­ma­synyń málimetinshe, ótken jyly un, kartop, kókónis, et, sút sııaqty agroóner­kásiptik keshen ónimderiniń eksporty 59,7 mln AQSh dollaryn quraǵan. О́nimder TMD elderi jáne Aýǵanstan, Germanııa, Polsha, Aýstrııaǵa jetkizilgen.

Biraq indet kezinde aýyl sharýashylyǵy ónimderin eksporttaý barysynda biraz másele týyndady. Máselen, elden áketýge tyıym salynǵan taýarlar jáne kvota belgilengen taýarlar belgilendi. Soǵan oraı kásipkerler un men bıdaıdy belgili mólsherde kedergisiz eksporttaýǵa múm­kindik alyp, jetkizý sharttaryn jasa­ǵanymen, arnaıy bólingen kvota jetkiliksiz boldy. Tek byltyrǵy 1 maý­symnan bastap, eksporttyq ónimderdi kvo­tasyz jáne ádettegi tártippen syrtqa shyǵa­rýǵa ruqsat berildi.

Byltyr pavlodarlyq kásiporyndar 8152 tonna undy eksportqa jóneltken. Bul ónim jaqyn sheteldermen birge, Germanııa, Polsha, Aýstrııaǵa jónel­tilgen. Eksporttaýshy kásiporyndar qatar­ynda «Ertis dıirmeni», «Aqtoǵaı Agro», «RýbıKom», «KEMMI» sııaqty iri kásip­oryndar bar.

– О́nimdi eksporttaý kezindegi ke­der­giler az emes. О́tinish tapsyrasyz, ol prokýratýrada tirkeledi. Bir apta kútesiz. Qyzmet aqyly. О́ndiris nysanynyń eseptik nómirin alýǵa kezekke turasyz. Kedendik odaq reestrine tirkeý jumysy bastalady. Elimizde eksportty júrgizý merzimi ımportpen salystyrǵanda 12 kúnge kóp eken. Qysqasy «Bir tereze» júıesin tıimdi jasamaı, jaǵdaı tú­zel­meı­di, – deıdi Maı aýdanyndaǵy «Aq­jar ón­diris» JShS basshysy Gúlzıra Qyzy­lova. 

Indet taralýyna oraı azyq-túliktiń keıbir túrlerin syrtqa shyǵarýǵa shekteý de qoıyldy. Kásipker Erbol Dosbaevtyń aıtýynsha, bizdiń elimizdegi kedergi – kóliktik logıstıka boıynsha qoldaý bolmaı turǵandyǵy. Naqty aıtqanda, eksportqa baǵyttalǵan ónimderdi shyǵaratyn kásiporyndardyń salyqtyq jáne basqa da shyǵyndary az emes.

О́tken jylǵy oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jónindegi málimetke úńilsek, qańtar-qyrkúıekte óńirdiń EAEO-ǵa múshe-memlekettermen ózara saý­dasy 1229,6 mln AQSh dollaryn quraǵan. О́zara saýda qurylymynda eksport basym, 57,1 paıyz (oblystan 702,4 mln AQSh dollaryna teń taýar shyǵaryldy), ımporttyń úlesi 42,9 paıyz, (oblysqa ákelingen taýarlardyń kólemi 527,3 mln AQSh dollaryna teń).

Oblys ortalyǵyndaǵy «Qazaqstan elektrolız zaýyty» AQ alıýmınııdi Eýropaǵa jetkizýdiń eksport kólemin 77 paıyzǵa jetkizgen. ERG kompanııa­lar tobynyń baspasóz qyzmetiniń máli­me­tinshe, indet taralǵan ýaqytta da bul kó­lemniń bir bóligin kórshi Reseı naryǵynan Eýropalyq Odaqqa qaıta baǵyttaý úshin úlken jumys júrgizýge májbúr bolǵan. Kerisinshe, alıýmınııdiń О́zbekstanǵa eksporty ósken.

 – Biz óz ónimderimizdi syrtqy naryq­tarǵa jetkizý barysyn eseptedik, – deıdi oblys ortalyǵyndaǵy «Gofrotara zaýy­ty» JShS-niń basshysy Gúlnár Qaı­darova. – Tipti Ombyda ónimderimizge óte tómen baǵa surap otyrǵan satyp alýshylarymyz da bar. Biraq ondaı jaǵdaıda biz tek shyǵynmen jumys isteımiz, bul biz úshin tıimsiz.

Al Omby oblysynyń syrtqy saýda aına­lymynyń 30 paıyzy bizdiń eldiń soltústik óńirlerine tıesili. Shekaralas óńirlerdiń arasynda mashına qurastyrý, hımııa jáne agroónerkásip kesheni salasynda yntymaqtastyq ornaǵan. Reseı tara­by keleshekte qural jasaý boıynsha uzaq merzimdi áriptestik ornatýdy usy­nýda.

Gúlnár Qaıdarova basqaratyn kásip­oryn úsh qabatty jáne bir qabatty gofrokartonnan jasalǵan buıymdar jasap shyǵarady. Kásiporyn elimizdiń barlyq óńiri­men óndiristik baılanysta. Al Reseı­ge eksporttaýǵa keletin bolsaq, kásip­ker­lerdi qosymsha qun salyǵy bógeıtin kóri­nedi.

Pavlodardyń polıpropılen zaýyty­nyń ónimderine de alys-jaqyn shetelderden suranys joǵary. Aldaǵy ýaqytta kásiporyn óńirdiń eksporttyq áleýetine barynsha úles qospaq. Kásiporyn basshysy O.Yqylasovtyń aıtýynsha, jasalatyn ónimderdiń ekologııalyq sapasy óte joǵary, 35 paıyzy Reseıge, 15 paıyzy Qyrǵyzstan, О́zbekstan, Tájikstan elderine barady. Eksporttyq áleýeti joǵary ónim – metıl-tret-býtıl efıri men polıpropılen qospasy arqyly 500 kılodan bastap, syıymdylyǵy 60 tonnalyq kólemdegi salmaqty kóteretin jumsaq konteınerler jasalady. Túrli ólshemdegi qaptardyń qazir jylyna 1 mıllıon 200 danasy shyǵarylýda.

Eksport demekshi, 2019 jyldyń jazynda Ekibastuz GRES-1 stansasy Reseıge elektr energııasyn jetkizýdi toqtatty. Reseılikterdiń stansadaǵy úlesin «Samu­ryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory satyp aldy. Osyndaǵy qýattylyǵy 636 MegaVattqa teń № 3 energobloktyń uzaqqa sozylǵan qurylysy 2024 jyly aıaqtalsa, О́zbekstanǵa elektr energııasyn jiberýge múmkindik alady.

Damyǵan ekonomıkanyń aınasy – eks­port. Ekonomıst ǵalym Sáýle Qunııa­­zovanyń aıtýynsha, Memleket basshy­sy Qasym-Jomart Toqaevtyń Úndeýi bul salaǵa serpin beretini anyq. О́ıtke­ni Eýropalyq Odaqtyń áleýeti mol. Eýra­zııalyq ekonomıkalyq odaq pen Eýropalyq odaq arasyndaǵy qarym-qatynas jandanyp, ekijaqty yntymaqtastyq nyǵaısa, biz­diń elimizge úlken jetistik ákeleri sózsiz.

 

Pavlodar oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Agrosalada ilkimdi ister kóp

Aımaqtar • Keshe

«Aıqaıdyń» astary

О́ner • Keshe

Baıron uıyǵy

Ádebıet • Keshe

Berikqara shatqalyndaǵy baılyq

Ekologııa • Keshe

Qasteev qazynalary

О́ner • Keshe

«Balapan qazdyń» tarıhy

О́ner • Keshe

Abaı kúni atalyp ótti

Abaı • Keshe

Kún gúli

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar