23 Aqpan, 2021

Kóne jazý – joǵary órkenıet kórsetkishi

288 ret kórsetildi

Túrkistan oblysynyń Ordabasy aýdanynda ornalasqan Kúltóbe qalashyǵynda arheologııalyq zertteý jumystary barysynda álemdik deńgeıdegi jańalyq ákelgen kóne jazý tabyldy. Qazba jumystaryn tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor A.Podýshkınniń jetekshiligimen Ortalyq mýzeıdiń arheologııalyq ekspedısııasy júrgizgen. A.Podýshkınniń aıtýynsha, tabylǵan olja bizdiń zamanymyzdyń I-V ǵasyrlarymen merzimdeledi. Aldyńǵy jyldary bul eskertkishte kóne jazýlar tabylǵan bolatyn, biraq olar fragment túrinde saqtaǵan edi. Jańa oljanyń bir ereksheligi – bul joly kúıdirilgen kirpish betinde tutas mátin tabyldy. Kirpish betinde kóne jazý 7 jolǵa bólingen 218 belgiden turady. 

Foto avtory A.Rýstemov

Jalpy, el tarıhyn tereńnen tanyta túsetin jádigerler, ásirese, el táýelsizdigi jyldary kóptep tabylýda. Oǵan qazba jumystaryna qoldaý kórsetetin baǵdarlamalar men tyń bastamalardyń septigi tıgeni anyq. Elbasy N.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda týǵan jerdiń árbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan syr shertetinin, árbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler baryn aıtqan bolatyn. «Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar. Osynyń bárin jas urpaq bilip ósýge tıis», dedi Elbasy. Igi bastama sheńberinde atqarylǵan aýqymdy jumystar jalǵasyn taýyp keledi. Bul oraıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev rýhanı jańǵyrý qundylyqtary basty rýhanı baǵdarymyz bolyp qala beretinin aıtty. «Tarıhqa qurmetpen qaraý, Otanǵa adal bolý, ǵylym men bilimge degen umtylys – munyń barlyǵy bizdiń halqymyzdyń boıyndaǵy asyl qasıetter, – dedi Prezıdent. – Bul qasıetter halqymyzdyń birligin jáne ultymyzdyń jasampazdyǵyn nyǵaıtady, básekege qabiletti el bolýǵa jol ashady. Qazaqstandy bolashaqqa bastaıtyn – jastar. Sondyqtan bul baǵdarlamany jas urpaqty tárbıeleýge baǵyttaýymyz qajet». Jas urpaq sózimizdiń basynda aıtqan qundy jádigerdiń tarıhy men mán-mańyzyna qyzyǵýshylyq tanytary anyq.

Ǵylym jolyndaǵy jastardyń zertteý nysanyna aınalýy da múmkin. Iá, Kúltóbeden tabylǵan sazdy kirpishtegi jazýdyń, paleolıngvıster úshin úlken oljanyń qupııasynan Kembrıdj ýnıversıtetiniń professory Nıkolas Sıms-Ýılıams habardar etti de. «Ol jazýda Sapadanı esimdi Chach áskeri qolbasshysynyń qala qurýy jóninde aıtylǵan. Ol baǵbandyqpen aınalysqan kóshpendiler jerinde shahar turǵyzý úshin kelgen. Sondaı-aq sol kezeńniń ortalyqtaryna aınalǵan Samarqan, Buhara, Kersh, Nohsheba, Chacha syndy qalalardyń bıleýshileriniń tizimi keltirilgen. Buǵan qosa osy jerde kóshbasshylardyń biri óltirilgeni, qazynanyń bolǵany onyń keıin bas bıleýshiniń qolyna ótkeni jazylǵan. Alǵashynda Nıkolas bul esimdi laýazym retinde aýdardy. Al endi sońǵy tabylǵan mátin ózine tolyq jetken soń, Sapadanı esim bolyp shyqty. Eki myńǵa jýyq jyl ótkende biz alǵash ret qalanyń negizin qalaýǵa qatysy bar adamnyń esimin bilip otyrmyz», deıdi ekspedısııa jetekshisi, professor Aleksandr Podýshkın baspasózge bergen suhbatynda. Sol tarıhı kezeńde adamdar shıki saz betine ońnan solǵa jáne joǵarydan tómenge qaraı jazǵan eken. Kúltóbe qalashyǵynyń qazba jumystaryna qatysqan Túrkistan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń aǵa ǵylymı qyzmetkeri A.Dones bul kirpishter dál osy jerde jasalǵandyǵyn aldyńǵy jyldary shıkizat túrinde tabylǵan kirpish fragmentteri aıqyndaıtynyn aıtady. Sondaı-aq A.Dones, kirpishter ǵımarat qabyrǵalaryna jabystyrylǵan bolýy múmkin, qalaǵa kelgen adam osy jazýlar arqyly ejelgi qala jaıly sıpattama alǵan degen boljamdy keltirdi.

Arheologtar búkilálemdik jańalyq retinde baǵalanyp otyrǵan tolyq mátinniń tabylýyn el táýelsizdiginiń jetistigine balap otyr. Jazý ejelgi Iran dıalektisinde oıylyp jazylǵan, ony ǵalymdar kóne soǵdy nemese qańly tilderi dep ataıdy, óıtkeni qala bizdiń dáýirimizdegi birinshi ǵasyrlarda Qańly memleketi kezinde qurylǵan. О́ziniń mańyzdylyǵy turǵyda tańǵalarlyq jazýdy ǵalymdar kishkene bólmeniń qabyrǵasynan tapqan. «Qazirgi qazaq eliniń memlekettiligi men etnogeneziniń bastalýy Qańly memleketi usynǵan qýatty órkenıet alańymen, onyń mádenı ortalyqtarymen, materıaldyq jáne rýhanı mádenıetimen osy jazýymen baılanysty. Jazý barlyq ýaqytta joǵary órkenıettiń kórsetkishi jáne eń bastysy memlekettiliktiń tólsıpaty bolǵanyn aıta ketý qajet. Sondyqtan bul úzindi ata-babalarymyzdyń salt-dástúrlerimen maqtanýǵa múmkindik beredi. Munyń bári «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasymen tarıhı-mádenı murany saqtaý, nasıhattaý jáne dáripteý boıynsha tikeleı baılanysady», deıdi professor Aleksandr Podýshkın. Iá, belgili ǵalym bastaǵan arheologtar toby Túrkistan oblysy, Arys-Badam ózenderi aımaǵynda jıyrma jyldaı qazba jumystaryn júrgizgen. Olar jasy b.d.d. IV ǵasyrǵa deıin jetetin 98 eldi meken, 28 iri qala, 120-dan asa mazardy, keremet jańalyqtar ashyp, derekti fılmder de shyǵaryp úlgerdi. Qańlylardyń sol erte dáýirde-aq metall óńdegenin, qolónerde keremet jetistikke jetip, óz jazýy bolǵanyna aıǵaqtar tapty. Qazba jumystary nátıjesinde tabylǵan, ońnan solǵa qaraı jazylǵan bul jazýlardy 2006 jyly Ulybrıtanııa ǵalymy Nıkolas Sıms-Ýılıams oqydy. Eýropalyq ǵalymdar alǵashqyda ony arameı jazýy dep sheshedi. Kóne soǵdy tilinde jazylǵan dep esepteıdi. Bul jazýlar b.d.d. III ǵasyrda jazylǵan eken. A.Podýshkın bul jazýlardyń qańly jazýy ekenin, kóne qańly tilinde jazylǵanyn dáleldep shyqqan. Ǵalymdar A.Podýshkın bastaǵan arheologtardyń Arys-Badam ózenderi aımaǵynda ashqan jańalyqtary Qańly memleketine tıesili bolǵandyqtan, onyń astanasy Otyrar aımaǵyna da osy jetistikter ortaq dep sanaýǵa bolatynyn aıtýda. Iаǵnı b.d.d. III ǵasyrda Otyrardyń órkenıeti joǵary, ózderiniń tól jazýy – qańly jazýy boldy dep esepteıdi. Syr boıynda saqtardan keıingi óz birlestigin qurǵan Qańly memleketi týraly derekter b.d.d II ǵ. Qytaı derekterinde aıtylady. A.Podýshkınniń «Ońtústik Qazaqstannyń Arys mádenıeti» eńbeginde Arys ózeni boıyndaǵy Kúltóbe qala ornynan tapqan, jazý jazylǵan, kúıdirilgen kirpishter Qazaqstan ǵana emes, búkil álemdik mádenıetke qosylǵan qundy jádiger bolyp tabylatyny aıtylady. Atalǵan eńbeginde ol qaratóbe etabyna jatatyn eki kirpish synyǵyn keltiredi. Kishi synyǵynda 26, úlken kirpish synyǵynda 30 tańba bar deıdi. Bular 1992 jyly tabylǵan. Arys-Kúltóbe jazýlarynyń jalpy sany – 7. Ekeýinen basqalary 2005 jyly tabylǵan. Endi olardyń qataryn biz joǵaryda aıtyp ótken 218 tańbadan turatyn jeti jol tolyqtyryp otyr. Qazirgi tańda ǵalymdar kóne jazýdyń syryn anyqtaý jumystarymen aınalysýda. Tabylǵan kóne olja Qazaqstan tarıhynyń jylnamasyn jańa derektermen tolyqtyratyny sózsiz jáne elimizdiń ońtústiginde myńjyldyqtar toǵysynda damyǵan órkenıettiń bar ekendigin kórsetedi.

Elbasy N.Nazarbaev «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda keıingi jyldary tabylǵan tarıhı jádigerler babalarymyzdyń óz zamanyndaǵy eń ozyq, eń úzdik tehnologııalyq jańalyqtarǵa tikeleı qatysy bar ekenin aıǵaqtaıtynyn, Uly dalanyń jahandyq tarıhtaǵy ornyna tyń kózqaraspen qaraýǵa múmkindik beretinin aıtady. Túrkistan óńiri elimizdiń tarıhy men mádenıeti úshin aıryqsha mańyzy bar eskertkishterge baı meken ekeni málim. Olardyń ishinde arheologııalyq eskertkishterdiń orny erekshe. «Táýelsizdik jyldary oblysymyzda arheologııalyq zertteý jumystary qarqyndy júrgizilýde. Qazba barysynda tabylǵan oljalardyń birshamasy bizdiń mýzeı qoryna ótkiziledi. Mysaly, Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, akademık B.Baıtanaev basqarǵan arheologııalyq ekspedısııa oblystaǵy kóne eskertkishterdi zerttep, Saıram, Hanqorǵan qalashyqtarynan tabylǵan qundy jádigerlermen mýzeı qoryn tolyqtyrdy. Sondaı-aq mýzeıde Baýyrjan Ábishulynyń óńir eskertkishteri jaıly ǵylymı eńbekteri de bar. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor A.Podýshkın Ordabasy aýdanynda Kúltóbe, Tólebaıtóbe ortaǵasyr qalalaryn, atalǵan eskertkishteriniń qorymdaryn zertteý barysynda tabylǵan artefaktilerimen mýzeı qoryn tolyqtyrýda. Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalaranyn nasıhattaý aıasynda, mýzeıimizdiń 100 jyldyǵyna oraı, 2018 jyly «Ýaqyt keńistigi» taqyrybynda katalogy jaryq kórdi. Katalogqa mýzeıimizdiń arheologııalyq qundy jádigerleri engizilgen», deıdi oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi arheologııa bóliminiń meńgerýshisi Aısulý Erjigitova.

Q.A.Iаsaýı kesenesi mańyndaǵy Kúltóbe qalashyǵynan tabylǵan qundy jádigerler men baǵaly tastar, «Hanaka» dep atalatyn ejelgi sopylyq minájat etý ǵımaratynyń orny da el tarıhynan kóp maǵlumat beredi. Mamandar, kúltóbelik hanaka – XV ǵasyrdan XIX ǵasyrǵa deıingi aralyqta minájat etý men jerleý rásimderi ótken sáýlet eskertkishi dep topshylaıdy. Gýmanıtarlyq ǵylymdardyń ishindegi eń jasynyń biri sanalatyn arheologııa táýelsizdik jyldary el tarıhyna kóptegen tyń jańalyqtar ákelip, kókjıegin keńeıte tústi.

 

 Túrkistan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • Búgin, 16:45

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • Búgin, 14:00

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • Búgin, 11:47

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • Búgin, 10:45

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • Búgin, 09:45

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • Búgin, 09:15

Mereke kúnder jańbyrly bolady

Aýa raıy • Keshe

Ammanǵa attandy

Sport • Keshe

Qazanda kúsh synasýda

Sport • Keshe

Shet eldegi qazaq generaldary

Qazaqstan • Keshe

Qadir túniniń qasıeti

Rýhanııat • Keshe

Erlik pen patrıotızm mektebi

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar