Ońtústik Qazaqstan • 26 Aqpan, 2021

О́ńirdiń órkendeýi – ortaq ıgilik

64 ret kórsetildi

Kóktemgi dala jumystaryn erte bastaǵan túrkistandyq dıqandar kúni keshegi aýa raıynyń kúrt ózgerip, jańbyrdyń sońy qarǵa ulasqanyn jaqsylyqqa balap otyr. Ásirese, jazdygúni sý tapshylyǵyn sezinetin jurt ylǵaldyń mol bolǵanyn qalaıdy. Desek te, Túrkistan oblysynda aǵyn sý tapshylyǵyn sheshý maqsatynda iri sý nysandarynyń qurylysy júrgizilýde.

Aǵyn sý tapshylyǵy sheshimin tabýda

Tehnologııalyq turǵydan eskirgen sýa­rý júıesi úlken kedergi keltirip, sýdyń 40 paıyzy dalaǵa ketip jatatyn kezderi bolatynyn Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» Joldaýynda aıtqan bolatyn. «Onsyz da sý tapshylyǵynyń zardabyn tartyp otyrǵan elimiz buǵan jol bere almaıdy. Osy salanyń normatıvtik-quqyqtyq turǵydan rettelýin qamtamasyz etip, zamanaýı tehnologııalar men ınnovasııany engizý úshin ekonomıkalyq yntalandyrý sharalaryn ázirleý qajet», dedi Prezıdent Joldaýynda. Osy oraıda «Túrkistan oblysyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń 2024 jylǵa deıingi keshendi jospary» aıasynda aǵyn sý tapshylyǵyn sheshý maqsatynda «Túrkistan magıstraldyq arnasy» kúrdeli jóndeýden ótýde. Syıymdylyǵy 18 mln tekshe metr Keńsaı – Qosqorǵan-2 sý qoımasy salynyp, Jetikól kólder júıesin qaıta jańǵyrtý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq Túrkistan magıstraldyq kanalyn toltyrý úshin Syrdarııa ózeninen mashınalyq kanal salynýda. Nátıjesinde, jylyna aǵyn sý paıdalaný kólemi 195,4 mln tekshe metrge artyp, jyl saıyn qosymsha 14 mlrd teńgeniń ónimin óndirý múmkindigi paıda bolady. О́ńirdegi barlyq sý arnalary sıfrly júıege kóshedi. Oblys ákimi О́mirzaq Shókeevtiń málimdeýinshe, bıyl aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń egis kólemin 843,4 myń gektarǵa ornalastyrý, bir alqaptan jylyna 2-3 ónim alý boıynsha 2 760 jobany júzege asyrý, 10,2 myń gektarǵa sý únemdeý tehnologııasyn engizip, jalpy kólemin 34,3 myń gektarǵa jetkizý kózdelgen. Negizgi kapıtalǵa 61 mlrd teńge, tamaq óndirisine 9,6 mlrd teńge ınvestısııa tartý, balyq sharýashylyǵyn damytyp, 2030 jylǵa deıin taýarly óndirý kólemin 20 myń tonnaǵa jetkizý, eksporttyq áleýetti arttyrý josparlanǵan. Jalpy ónim kólemi 850 mlrd teńgege, bul salada bir jumysshyǵa shaqqandaǵy eńbek ónimdiligi 2 mln 830 myń teńgege jetkiziledi. «Agroónerkásip kesheni áleýetin odan ári damytý úshin negizgi úsh baǵytta jumys atqarýdamyz. Birinshi baǵyt boıynsha, qala aýmaǵynda azyq-túlik beldeýin qalyptastyrý aıasynda quny 46,7 mlrd teńge bolatyn 6 serpindi ınvestısııalyq joba júzege asyrylýda. Kentaý qalasy «Shaǵa» aýyldyq okrýginde 29 birlik AQSh, Aýstralııa tehnologııalarymen 1 355 gektar tamshylatyp sýarý mashınasy ornatyldy. Jalpy, jospar 11 myń gektar alqapqa tamshylatyp sýarý tehnologııasyn engizý kózdelýde. Sondaı-aq quny 15 mlrd teńge bolatyn 50 gektar zamanaýı jylyjaı keshenin qurý jobasy iske asyrylady», deıdi oblys ákimi О́mirzaq Shókeev.

Prezıdent Joldaýynda aıtylǵan eskirgen sýarý júıelerin jańartyp, aryq-atyzdardy tazartý, kanaldardy betondaý jumystary Maqtaaral, Ordabasy, Saıram, Túlkibas aýdandarynda da qarqyndy júrgizilýde. Bir ǵana mysal, aǵyn sý Saıram aýdanynyń Qaınarbulaq aýyldyq okrýgi turǵyndary úshin de ózekti másele. «Aqsý, Qarasý ózenderinen aýyldarǵa keletin sýdyń kólemin joǵaltý deńgeıi joǵary, ıaǵnı 40-50 shaqyrym qashyqtyqtan jetkenshe jol-jónekeı azaıyp, jyldamdyǵy da edáýir báseńdeıdi. Jyldan-jylǵa ulǵaıyp kele jatqan aǵyn sý tapshylyǵy máselesin sheshý maqsatynda aýdan ákimi Ulasbek Sádibekovtiń bastamasymen kanaldardy betondaý, lotoktar ornatý jumystary qolǵa alynýda. Bul boıynsha tıisti qujattar, usynyshat daıyndadyq. Sondaı-aq oblys ákimi О́.Shókeevtiń tapsyrmasyna sáıkes áleýmettik jaǵdaıy tómen 16 otbasyna úıirgelik jerlerine tamshylatyp sýarý ádisimen daqyl egýge 555 600 teńge qarajat bólingen. Aýqymdy aq egis jerleriniń joǵary betindegi qunarlylyǵyn saqtaı otyryp, jerdi aıdamaı jańa tehnologııamen tikeleı egý jumystary atqarylýda», deıdi Qaınarbulaq aýyldyq okrýginiń ákimi Rysqul Espolaı.

 

Jaıylym aýmaǵy 742 myń gektarǵa artady

Aǵyn sý tapshylyǵynan bólek kóptegen aýylda jaıylym máselesi de ózekti. Dál osy Qaınarbulaq aýyldyq okrýgindegi jaıylym jerler qaıbir jyldary óndiristik kooperatıvke odan keıin jaýapkershiligi shekteýli seriktestik menshigine rásimdelgen, ıaǵnı 90-95 paıyzy jekemenshik ıeligine ótken. Aýyl ákiminiń aıtýynsha, oblys ákimdigine jaqsy tanys bul máselemen quqyq qorǵaý organdary aınalysýda. Jaıylym máselesi Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Prezıdent tarapynan da kóterilgen bolatyn. «Jaıylymdar máselesine arnaıy toqtalǵym keledi. Bul jerler, eń aldymen, aýyl turǵyndaryna qoljetimdi bolýy kerek. Jergilikti ákimdikter jumysty durys uıymdastyrmaı otyr. Sonyń saldarynan, aýyl turǵyndary mal jaıatyn jaıy­lym tappaı qınalýda. Ásirese, Almaty, Túrkistan oblystarynan aryz-shaǵymdar kóp túsýde. Jaıylymdardyń 99 paıyzy sharýa qojalyqtarynyń ıeliginde. Alaıda onyń 36 paıyzynda ǵana mal jaıylady. Qalǵan 46 mln gektar jaıylymdyq jer bos jatyr. Úkimetke Bas prokýratýramen birlesip, bıylǵy jyldyń sońyna deıin osyndaı jaıylymdardy qaıtaryp alýdy tapsyramyn. Ony aýyl turǵyndarynyń ıgiligine bergen jón», dedi Q.Toqaev.

Iá, joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, halqy tyǵyz ornalasqan Saıram aýdanynda da jer máselesi óte ózekti. Aýdandaǵy mal basynyń statıstıkalyq esebi boıynsha, aýdanǵa 1 777 084 gektar, al bar jaıylymdy shegergende 1 752 535 gektar jaıylym jer qajet. Qazirgi tańda jaıylymdyq jerlerdiń tapshylyǵyna baılanysty mal basy negizinen qolda, ıaǵnı qorada ustalady. Bul baǵytta oblys aýmaǵynda aýqymdy jumystar qolǵa alynyp otyr. Tıisti zańǵa sáıkes 2020-2021 jyldarǵa arnalǵan jaıylymdar jospary aýdandar men qalalar boıynsha bekitilip, normatıvtik quqyqtyq akt retinde ádilet organyna tirkelgen. Josparda ár eldi mekender bo­ıynsha halyqtyń muqtajyna qajetti ortaq jaıylymǵa alańy 5 166,0 myń gektar jerdi alý qarastyrylǵan. Túrkistan oblystyq jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Samat Ramazanov qazir óńirde 27 myń gektar jaıylymdyq jer paıdalanylmaı otyrǵanyn aıtty. Bul oraıda halyq paıdalanatyn jaıylym jerdiń kólemin 742 myń gektarǵa nemese 21%-ǵa arttyrý kózdelip otyr. Oblys aýmaǵyndaǵy jaıylym jerlerdi qaıtarýdyń 5 baǵyttyq qadamdyq algorıtm jobasy ázirlengen. Oblys ákimi О́mirzaq Shókeevtiń tapsyrmasymen daıyndalǵan algorıtm boıynsha jaıylym tapshylyǵy oryn alǵan 152 eldi meken mańyndaǵy halyqtyń muqtajyna alynatyn ýchaskeler anyqtalyp, basymdyq berildi. Bekitilgen is-josparǵa sáıkes, bıyl birinshi jartyjyldyqta 66,4 myń gektar, II jartyjyldyqta 63,2 myń gektar, jalpy 130 myń gektarǵa jýyq jaıylymdyq jerdi halyqtyń muqtajyna alý josparlanýda. Alynatyn ýchaskeler naqtylanýda. Degenmen aýyl turǵyndaryn ortaq iske biriktirip, jerdi tıimdi paıdalanýǵa septigi tıip júrgen kásipkerler de az emes. Mysaly, Saıram aýdany Sary aryq aýylyndaǵy «Qoshqarbek Nuraı» óndiristik kooperatıvi sońǵy jyldary turǵyndarǵa tıesili jer telimderin biriktire egin sharýashylyǵyna paıdalanýda. «Aldyńǵy jyly 166 gektar jerge bıdaı egip, gektarynan 20 sentnerden, al byltyr arpanyń gektarynan 12 sentnerden ónim jınadyq. Bıyl aýyl turǵyndaryna dıvıdend taratamyz. Sondaı-aq turmysy tómen otbasylarǵa, kóp balaly analarǵa únemi qoldaý kórsetip kelemiz. Mal sharýashylyǵymyz da bar. 50 bas iri qarany bordaqyladyq, saýyn sıyr sanyn kóbeıtýdi josparlap otyrmyz. Jalpy, aýylda jumys jeterlik, istiń kózin taba bilgen tabyssyz qalmaıdy. Aýyl sharýashylyǵymen aınalysatyn kásipkerlerge aýdandyq, oblystyq deń­geıde, memleket tarapynan bolsyn, kóp qoldaý kórsetilýde. Aýdan turǵyndary mal bordaqylaýmen, úıirgelik jerlerge kókónis egýmen aınalysyp, halyqqa qyzmet kórsetý oryndaryn ashyp shaǵyn kásipkerlikti damytýda. Osyndaı jumystardyń nátıjesin ońaı ańǵarýǵa bolady. Mysaly, el táýelsiz­diginiń alǵashqy jyldary bizdiń aýylda bir-eki jeńil kólik bar edi. Qazir aýyl turǵyndarynyń turmysy jaqsaryp, ár úıde bir kólikten bar», deıdi sharýashylyq negizin qalaǵan Qoshqarbek Dúısenbaev.

 

Bıznesti júrgizý boıynsha úzdik óńir

Iá, shaǵyn jáne orta bıznes halyqtyń úshten birine jumys taýyp berip otyrǵanyn Memleket basshysy da atap ótken bolatyn. «Bir sózben aıtqanda, shaǵyn jáne orta bıznestiń ahýaly qandaı bolsa – halyqtyń jaǵdaıy da sondaı. Bıyl shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetý eń basty nazarda bolýǵa tıis», dedi Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda. Al Joldaýda shaǵyn jáne orta bıznestiń ishki jalpy ónimdegi úlesi 2025 jylǵa qaraı 35 paıyzǵa deıin, ju­mys­pen qamtylǵandardyń sanyn 4 mln adamǵa deıin kóbeıtý qajettigi aıtylǵan bolatyn. Búginde Túrkistan oblysynda jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileriniń sany 141 myńǵa jetip, sońǵy 2,5 jylda 14 myńǵa ósti. Osy salada 218 myń adam jumyspen qamtylǵan, 555 mlrd teńgeniń ónimi óndirilip, ótken kezeńmen salystyrǵanda 15,6%-ǵa ulǵaıdy. «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy sheńberinde jalpy somasy 29 mlrd teńgeni quraıtyn 287 joba qarjy ınstıtýttarymen qar­jylandyryldy. Bul elimizdegi eń úlken kór­setkish. «Baǵdarlamany júzege asyrýda óńirler arasynda kósh bastap turmyz. Kásipkerlerdiń óndiristik qýatyn qoldaýǵa baǵyttalǵan «Bıznestiń jol kartasy -2025» memlekettik baǵdarlamasynyń bıýdjeti 23%-ǵa ulǵaıyp, 2,9 mlrd teńgege jetti. Nátıjesinde, 400-ge jýyq kásiporynǵa qoldaý kórsetilip, qarjylandyryldy. Bıznes-ahýaldy jaqsartý men qoldaý maqsatynda oblysta «Bızneske arnalǵan Úkimet» biryńǵaı servısi iske qosylyp, jumys isteýde. Kásipkerlerge 33 myń­nan astam qyzmet túrin kórsetip, myńnan astam bıznes josparlardyń 78%-y qarjylandyrý deńgeıine deıin súıemeldendi. Nátıjesinde, oblys ótken jyldyń qorytyndysymen «Bıznesti júrgizý jeńildigi» reıtıngi boıynsha respýblıkada birinshi oryndy ıelenip, úzdik óńir atandy», deıdi oblys ákimi О́mirzaq Shókeev. Bıyl «Bıznestiń jol kartasy-2025» jáne «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamalary arqyly kásipkerlik sýbektilerin 70 mlrd teńgege jýyq jeńildetilgen 6%-dyq nesıemen qamtamasyz etý josparlanǵan. Mańyzdy jobalardy iske asyrý boıynsha atqarylǵan jumystardyń nátıjesinde, oblysqa 703,3 mlrd teńge ınvestısııa baǵyttalyp, naqty kólem ındeksi 59,4%-ǵa artty. Inves­tısııalardyń ósý kórsetkishi boıynsha da oblys kósh basynda. О́tken jyly jeke ınvestorlar esebinen jalpy quny 154 mlrd teńgege 37 ınvestısııalyq joba iske asyrylyp, 3 800 jańa jumys orny ashyldy. Bıyl jalpy quny 260,5 mlrd teńgeni quraıtyn 3 900 jańa jumys ornyn qurýmen 54 ınvestısııalyq jobany júzege asyrý josparlanýda.

Osy arada aıta ketelik, Túrkistan oblysynda Elbasy N.Nazarbaevtyń tapsyrmasy merziminen buryn oryndalyp otyr. Tuńǵysh Prezıdent N.Nazarbaev «Tórtinshi ónerkásiptik revolıýsııa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa múmkindikteri» atty 2018 jylǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda 5 jyl ishinde agroónerkásip keshenindegi eńbek ónimdiligin jáne óńdelgen aýyl sharýashylyǵy óniminiń eksportyn 2,5 esege arttyrýdy tapsyrǵan bolatyn. О́tken jylǵy jumys nátıjesi boıynsha Túrkistan oblysynda óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimi eksportynyń kólemi 5 ese ósip, 105,1 mln dollarǵa jetti. Bıyl da bul kórsetkishti arttyrý kózdelgen. Osylaısha, Túrkistan oblysynda bes jyldyq jospar qysqa ýaqytta artyǵymen oryndalyp otyr. Aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Nurbek Badyraqovtyń aıtýynsha, agroónerkásip keshenindegi bir jumysshyǵa shaqqanda eńbek ónimdiligi 2500 myń teńge bolyp, 2,2 ese ósken. Sondaı-aq mal basynyń ósimi sońǵy eki jylda 13%-ǵa artqan. Iri qara maldy ımporttaý men tuqymdyq túrlendirý boıynsha oblys elimizde 2-orynda. Bul maqsatta úsh jylda 20 myńǵa jýyq mal satyp alynǵan. Eki jylda jalpy mal óniminiń ósimi 8,5%-ǵa artty. Bıyl da bul kórsetkish edáýir artpaq.

 

Aryz-shaǵym azaıdy

Memleket basshysy aýyldyń áleýetin tolyq paıdalaný – strategııalyq mańyzy bar másele ekenin aıta kele, aýyldaǵy meılinshe ózekti máselelerdi sheshýge arnalǵan «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyn júzege asyrý jalǵasatynyn málimdegen bolatyn. Oblystyń barlyq aýdanynda baǵdarlama sheńberinde aýqymdy jumys atqarylýda. Mysaly, aýdan turǵyndary iskerligin jıi aıtatyn Ulasbek Sádibekov basqaryp otyrǵan Saıram aýdanynda el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «Aýyl – el tiregi» on kúndik is-sharasy qolǵa alyndy. Joba aıasynda oblystyq jáne aýdandyq máslıhat depýtattary men derbes bólim basshylary árbir aýylǵa 10 kún bólip, qoǵamdyq qabyldaýlar men kezdesýler ótkizdi. Aldymen aýdan ákimi Ulasbek Sádibekuly men tıisti bólim basshylary Qarabulaq aýylyndaǵy Mádenıet úıinde turǵyndarmen kezdesý ótkizip, aýyldyń ózekti máselelerin talqylap, naqty sheshilý joldaryn qarastyrdy. Kezdesý barysynda «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda ońtústikten soltústikke qonys aýdarý máselesi de nasıhattaldy. Soltústik Qazaqstan oblysynan kelgen arnaıy delegattar ońtústikten jumys kúshi tapshy óńirlerge qonys aýdarý – memleket júrgizip otyrǵan eń utymdy baǵdarlamalardyń biri ekendigin jetkizdi. Jalpy, oblysta «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrýǵa byltyr 24,4 mlrd teńge qaralǵan. Onyń aıasynda 88 myńnan astam adam jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna qatysty. Búginde oblystaǵy 100 myńnan astam kóp balaly otbasy aı saıyn járdemaqy alady. Byltyr josparlanǵan 50 myńdaı kóp balaly otbasynyń 39 myńy ataýly áleýmettik kómekke júginip, olarǵa 14 mlrd teńgege kómek taǵaıyndaldy. Bul kórsetkish aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 64,3%-ǵa kemigen. Al «Aýyl – el besigi» jobasy aıasynda oblysqa jalpy 13,5 mlrd teńge bólinip, 336 joba iske asyryldy. О́ńirde 11 mektep, 2 balabaqsha, 3 densaýlyq saqtaý, 1 sport, 2 mádenıet, 9 turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasy bo­ıynsha nysandary jáne 474 shaqyrym jol jóndeýden ótti. Bıyl 116 jobany iske asyrý josparlanǵan. «Aýyz sýmen qamtamasyz etý maqsatynda 54 nysannyń qurylysyna 18,3 mlrd teńge qarastyrylyp, 28 nysan paıdalanýǵa tapsyryldy. Nátıjesinde, 19 eldi meken jańa aýyz sý júıelerimen qamtylyp, bes eldi mekenniń tozyǵy jetken sý qubyrlary qaıta jańartyldy, halyqty aýyz sýmen qamtý deńgeıi 92,1%-dy qurady. Bıyl taǵy 49 nysannyń qurylysy júrýde. Jyl sońyna deıin 20 eldi meken jańa aýyz sý júıelerimen qamtylyp, 14 eldi mekenniń sý qubyrlary qaıta jańartylatyn bolady. Nátıjesinde, halyqtyń 93,3% nemese 710 eldi meken sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etiledi», deıdi О́mirzaq Estaıuly. Sondaı-aq byltyr 41 tabıǵı gaz nysanynyń qurylysyna 14,1 mlrd teńge baǵyttalyp, jyldyń qorytyndysymen 23 nysannyń qurylys-montajdaý jumystary aıaqtalǵan. Nátıjesinde, 423 eldi meken nemese 1 mln 274 myń adam tabıǵı gazben qamtyldy. Bıyl 24 nysan paıdalanýǵa berilip, 434 eldi mekenge tabıǵı gaz beriledi. «Túrkistan oblysy eldi mekenderin sapaly turaqty elektr qýatymen qamtamasyz etýdiń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan is-shara josparyna» sáıkes 172 eldi mekendi sapaly elektr qýatymen tolyǵymen qamtý josparlanýda.

Elektr qýatymen qamtamasyz etetin monopolıst mekemeniń qyzmetine sha­ǵym­danýshylar kóp. Jel tursa jaryq sónetin jaıttar kóp kezdesedi. Mundaı keleńsiz jaıt Saıram aýdanynyń Qaı­narbulaq aýyldyq okrýginde de jıi bolady eken. Aýyl turǵyndary elektr b­a­ǵa­nalarynyń sonaý 1955-1960 jyldardan beri jańarmaǵanyn aıtýda. Bul oraıda oblys ákimi turǵyndar aldyndaǵy esebinde eski transformatorlar men aýystyrýdy qajet etetin aǵash elektr ba­ǵanalary jańartylatynyn aıtty. О́tken jyly 26 nysannyń qurylysyna 4,4 mlrd teńge qarjy baǵyttalyp, 17 nysan paıdalanýǵa berilgen. Bıyl 26 nysannyń 17-si jaqyn ýaqytta paıdalanýǵa beriledi. Qalǵany 2022 jylǵa ótpeli. Jyl qorytyndysymen, 27,7 myń turǵyn sapaly, turaqty elektr qýatymen qamtylatyn bolady. Al avtomobıl joldaryn damytýǵa byltyr respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetten 54,8 mlrd teńge qaralyp, 2 myń shaqyrymǵa jýyq joldar men kóshelerde qurylys-jóndeý jumystary júrgizilgen. Onyń 1 525,4 shaqyrymy paıdalanýǵa berilip, jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldarynyń jaqsy jáne qanaǵatty jaǵdaıdaǵy úlesi 74,1%-dan 79%-ǵa deıin artty. Bıyl 609 shaqyrym jol men eldi meken kóshelerin jóndeý josparlanýda.

О́ńirde atqarylyp jatqan nátıjeli jumystardyń bir kórinisi – turǵyndar tarapynan túsetin aryz-shaǵymdardyń azaıýy. «Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda atap ótken «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrý jumystary jalǵasýda. О́tken jyl barysynda ózim jáne orynbasarlarym, basqarma basshylary men aýdan, qala ákimderi, oblys turǵyndarynyń ótinishteri boıynsha
3 940 azamatty jeke qabyldap, eldiń qajetti ekonomıkalyq-áleýmettik máselelerin talqylap, sheshý joldaryn qarastyrdyq», deıdi oblys ákimi О́.Shókeev. Memlekettik mekemelerdiń halyqqa kórsetiletin qyz­met sapasyn arttyryp, turǵyndardyń ótinishterin bir jerden sheshý maqsatynda, barlyq aýdan, qala ortalyqtarynda «Front-ofıs» keńseleri ashylǵan. Oblys ortalyǵyndaǵy basqarmalar úıiniń ǵı­maratynda «Ashyq ákimdik» keńsesi óz jumysyn bastady. Keńsede 21 basqarmanyń jáne tike­leı memlekettik qyzmet kórsetetin 16 basqarmanyń jaýapty qyzmetkerleri jumys isteıdi. Osyndaı jumystar da turǵyndardy mazalaıtyn máselelerdiń oń sheshimin tabýyna yqpal etip otyr. Iаǵnı turǵyndardyń ótinish-shaǵymy 26%-ǵa azaıǵan.

 

Túrkistan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • Búgin, 16:45

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • Búgin, 14:00

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • Búgin, 11:47

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • Búgin, 10:45

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • Búgin, 09:45

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • Búgin, 09:15

Mereke kúnder jańbyrly bolady

Aýa raıy • Keshe

Ammanǵa attandy

Sport • Keshe

Qazanda kúsh synasýda

Sport • Keshe

Shet eldegi qazaq generaldary

Qazaqstan • Keshe

Qadir túniniń qasıeti

Rýhanııat • Keshe

Erlik pen patrıotızm mektebi

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar