Turǵyn úı qurylysy turalamas úshin...

Qurylys kompanııalarynyń reıtıngi túziledi

Qarjylyq turǵydan turaqsyz qurylys salýshylar sapaly jáne arzan turǵyn úı týraly ýáde beredi. Biraq keıin ártúrli kooperatıvter, odaqtar, paılyq jarnalar arqyly halyq­tyń salymyn ashyq túrde óz múd­desine paıdalanady. Ádette mun­daı kompanııalar nysandardyń «qańqa­syn» ǵana turǵyzyp, resmı ruqsat alý úshin jergilikti atqa­rýshy organdarǵa júginedi. Mun­daı jaǵdaı­da turǵyn úı qury­lysynyń aıaqtalýy­na eshkim qarjylyq kepildik bermeıdi.

Sondyqtan «Báıterek» ult­tyq basqarýshy holdıngi qolda­nystaǵy eki tásildi – ke­pildik berý tetigin jáne ekinshi deńgeı­li bankter arqyly jobalyq qarjylandyrýdy ǵana qaldy­rýdy usynyp otyr. Qalǵan tá­sil­derdiń qajeti shamaly kóri­nedi. Osyǵan baılanysty ha­lyq­tyń qarajatyn tartýǵa quqyly qurylys kompanııalarynyń qarapaıym jáne túsinikti reıtın­gin engizý qajet.

– Qurylys salý­shylar­dyń qarjy­lyq jaǵdaıyn, ju­mys tájirıbesi men iskerlik bedelin eskeretin qurylys kompa­nııalarynyń reıtıngi ázirlenedi. Joǵary reıtıng alǵan kompanııalar úshin qoldanystaǵy kepildik berý tetigi saqtalady. Reıtıngi tómen kompanııalar úshin biryń­ǵaı operator úlestik salymdardy belgilengen baǵamen halyqtan tikeleı tartyp, arnaıy eskroý-shotta qarajattyń saqtalýyn qamtamasyz etedi.

О́z kezeginde kommersııa­lyq bank­ter halyqqa salynyp jatqan turǵyn úıdi satyp alýǵa qosymsha kepilsiz ıpoteka bere alady. Sondaı-aq úlestik salym­dardy zańsyz tartqany nemese qarajatty maqsat­syz paıda­lanǵany úshin qurylys salý­shy­lardyń jaýapkershiligin qatań­datý usynylýda, – dedi «Báı­terek» UBH» AQ basqarma tóraǵasynyń orynba­sary Ánýar Omarqojaev Ortalyq kommý­nı­kasııalar qyzmetinde ótken brıfıngte.

Reseı naryǵynan ınvestısııa izdeıdi

2020 jyldyń qorytyn­dysy bo­ıynsha, elimizde 15,3 mln sharshy metr turǵyn úı paı­dalanýǵa berildi. Bul 140 myń baspanaǵa teń. Kór­setkish bir jyl burynǵy deńgeı­den 17 paıyzǵa joǵary. Rekord­tyq kórsetkishke qol jetkizý úshin «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdıngi byltyr jergilikti atqarýshy or­gandarǵa 281,2 mlrd teńge kóle­minde qarjy aýdarǵan. О́z ke­zeginde ákimdikter 28 myń páterdi nemese elde salyn­ǵan turǵyn úıdiń jalpy kóle­mi­niń 20 paıyzyn tapsyrdy. «Otbasy banki» arqyly ha­lyq­qa «Baqytty otbasy» jáne «5-10-20» áleýmettik baǵyt­taryn qosa alǵanda, 145,7 mlrd teńgege 14,3 myń jeńildetilgen nesıe berilgen.

– Bıyl barlyq qarjy kózderi esebinen 17 mln sharshy metr nemese 163 myń baspana salý mindeti júkteld i. Ol úshin salaǵa quıyla­t­yn ınvestısııa­lar kólemin edáýir ul­ǵaı­tý qajet. Mem­lekettik bıýdjettiń múm­kin­digi shekteýli. Sondyq­tan «Báıterek» holdıngi ishki jáne Reseı­ naryqtarynan qarjy resýrs­taryn tar­týdy josparlap otyr. Áleýet­ti ın­ves­torlar retinde kommer­sııa­lyq bank­ter, saqtandyrý jáne qarjy uıymdary qaras­tyrylýda. Osy jyly shamamen 300 mlrd teńge ınves­tısııa tartý jos­parlanýda. Bul kezek­te turǵan 31,3 myń adamdy qamtýǵa múmkindik beredi, – dedi Á.Omarqojaev.

Qyzmetter bir ortalyqqa biriktiriledi

2021 jyldyń 26 qań­taryn­da ótken Úkimettiń ke­ńeı­til­gen otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev turǵyn úı saıa­satyn jetildirý boıynsha usy­nys­tar daıarlaýdy tap­syr­ǵan bolatyn. Osyǵan baılanysty «Báıterek» holdıngi Indýs­trııa jáne ınf­raqurylymdyq damý mınıstr­ligimen birlesip, qosymsha tetikter ázirlepti.

– Eń aldymen, «Otbasy bank» baza­synda Turǵyn úı­men qamta­ma­syz etý jónin­degi ortalyq quryla­tyn bo­la­dy. Bul turǵyn úıge muq­tajdardy esepke alýdy jáne kezekke qoıý­dy bir orta­lyq­tan júzege asyr­maq. Zań­namalyq ózgerister qabyl­danǵannan keıin ortalyq jeke tulǵa­lar­dyń memlekettik derekqorymen birik­tiriletin bolady. Biz blokcheın jáne smart brıdj tehnologııa­laryn qoldana otyryp, bıznes-proses­terdiń barlyǵyn avtomattandyrýdy josparlap otyrmyz. Bul azamattardy esepke alý men turǵyn úı­di bólýde adamı faktorǵa jol ber­meı, ashyq­tyq­ty qam­tamasyz etedi. Son­daı-aq qujattarǵa qol qoıý jáne tir­keý ýaqyty 3 ese, ıaǵnı 3 kún­nen 1 kúnge qysqarady, – dedi «Báıterek» UBH» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

Qurylys salýshylarǵa qoldaý kórsetiledi

Turǵyn úı qurylysy kóle­min arttyrý maqsatynda da birqatar shara ázirlengen. Qazir bul baǵyttaǵy bas­ty problemanyń biri – qu­ry­lys kompanııa­laryn qor­lan­dyrýdyń «qymbattyǵy». Son­dyqtan bos kepildiń joq­tyǵynan bankterden kommer­sııalyq kredıt ala almaıtyn qurylys salýshylar úshin jobalyq qarjylandyrý tetigi pysyqtalýda. Biryńǵaı operator osy maqsatta naryqtan 100 mlrd teńge tartýdy jos­parlap otyr. Bul belgilengen baǵa boıynsha qosymsha 9 myń páter salýǵa múmkindik beredi.

– О́z betinshe, onyń ishinde halyq­tyń qarajaty esebinen turǵyn úı sala­tyn qurylys salýshylarǵa kepil­dikter men sýbsıdııalar berýdi jalǵas­ty­ramyz. О́tken jyly osy qural­dar arqyly jobalar­ǵa 145 mlrd teńge­ge qoldaý kór­setildi. Osylaısha, halyqtyń kommer­sııalyq naryqtan 9 myń páter satyp alýǵa sal­ǵan sa­lymy qorǵaldy. Sondaı-aq qurylys kompanııalary úshin kredıtter quny orta esep­pen 50 paıyzǵa tómendetildi, – dedi Á.Omarqojaev.

Otandyq úlesti arttyrý kerek

Turǵyn úı qurylysyn damytýdaǵy erekshe baǵyt – qurylys ındýstrııasyn sıfrlandyrý. Búginde holdıng sıfrlandyrý baǵytyn­da «Qurylys materıaldary­nyń marketpleısi» jobasyn júzege asyrýda. 

– Bul taqyryp qazir burynǵydan da ózekti. О́ıtkeni bizde qurylys materıaldaryn ımporttaý úlesi keıbir pozısııalar boıynsha 60 paıyzdan asady. Bul qurylystyń ózindik qunynyń joǵary bolýy­na tikeleı áser etetin faktor. Mar­ketpleıs otandyq óndir­ý­shilerdi, qurylys salýshylardy, logıstıkalyq kompanııalardy del­dal­syz tikeleı baılanystyrady jáne turǵyn úı qurylysynyń ózindik qunyn 15 paıyzǵa deıin tómendetedi. Sony­men qatar qury­lys salýshylar men qury­lys materıal­daryn óndirýshiler uzaqme­r­zimdi kelisimsharttar jasasý, óz ónim­derin kepildi ótkizý múmkindigine ıe bolady jáne óndiris qýaty júktememen qam­tamasyz etiledi. Nátıjesinde, qazaqstan­dyq qamtý úlesiniń ar­týyna jol ashylady. Atalǵan jobany ázirleýdi bıyl aıaq­taı­myz, – dedi «Báıterek» UBH» AQ bas­qarma tóraǵa­synyń orynbasary.

Qazaqstan Turǵyn úı kompa­nııasy basqarma tóraǵa­sy­nyń orynba­sary Altaı Kúzdi­baev atap ót­ken­deı, «Qu­rylys materıaldary mar­ketp­leısi» onlaın-alańynda eldegi otandyq qu­rylys ma­terıa­lyn óndirýshilerdiń barlyǵy óz ónimderi týraly aq­pa­rat­ty ornalastyra alady. Al qurylys kompanııalary qajetti qazaqstandyq materıal­dar­dy deldalsyz eń jaqsy baǵa­men satyp ala alady. 2020 jyly jobanyń birinshi kezeńi sheńberinde «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha salynyp jatqan 106 nysannyń elektron­dy smetasyna taldaý, parsıng algo­rıtmi júrgi­zil­gen. Sondaı-aq «Nurly jer» ahýaldyq ortalyǵynda qury­lys materıaldarynyń qajettiligine sholý jasalǵan. Sonyń nátıjesinde, búginde 106 nysannyń qurylys materıaldaryna degen suranysy 51,4 mlrd teńgeni quraıtyny anyqtaldy.

– Sondaı-aq biz «Nurly jer» baǵdar­lamasy boıynsha qu­rylys kompanııa­larynyń qu­rylys materıaldaryna degen qajettiligi boıynsha on­laın-vıt­rına jasadyq. Onda otandyq qury­lys materıalyn óndirýshiler qa­jetti­lik­termen tanysa alady jáne qajet bolǵan jaǵ­daı­da, tirkelýden ótken kom­pa­nııalarǵa kommersııa­lyq usy­nystar jibere alady. Qurylys kompanııalary jeke kabınetine qurylys mate­rıalyn óndirýshilerden kom­mersııalyq usynys­tar túskeni týraly habarlama alady. Onda kom­mersııalyq usy­nys­tar­dy qarastyrý­ǵa, tań­daý­ǵa múm­kindik bar. Qazir­gi ýa­qyt­ta onlaın-vıtrına www.stroimaterial.kz adresi bo­ıynsha testileý rejiminde iske qosyldy, – dedi A.Kúzdibaev.

Bul jobany jasaýdaǵy maqsat – «Nurly jer» baǵ­dar­la­masyn iske asyrý­dyń ashyqtyǵyn arttyrý jáne qazaqstandyq óndirýshilerge qurylys mate­rıaldarynyń qajettiligi týraly aq­parat berý. Sondaı-aq otandyq ón­di­rý­shilerge qurylys materıaldary boıynsha kom­mer­sııalyq usynystar jiberý. Túptep kel­gende osynyń bári turǵyn úı qu­ry­lysyndaǵy qazaq­stan­dyq úlesti art­tyrý úshin ju­mys istemek. Qazirgi kezde otandyq qurylys mate­rıal­darymen qamtamasyz etý shama­men 65 paıyzdy quraı­dy. 2030 jylǵa deıin kórset­kishti 80 paıyzǵa deıin ulǵaıtý mindeti tur.