Qurylys kompanııalarynyń reıtıngi túziledi

Qarjylyq turǵydan turaqsyz qurylys salýshylar sapaly jáne arzan turǵyn úı týraly ýáde beredi. Biraq keıin ártúrli kooperatıvter, odaqtar, paılyq jarnalar arqyly halyq­tyń salymyn ashyq túrde óz múd­desine paıdalanady. Ádette mun­daı kompanııalar nysandardyń «qańqa­syn» ǵana turǵyzyp, resmı ruqsat alý úshin jergilikti atqa­rýshy organdarǵa júginedi. Mun­daı jaǵdaı­da turǵyn úı qury­lysynyń aıaqtalýy­na eshkim qarjylyq kepildik bermeıdi.

Sondyqtan «Báıterek» ult­tyq basqarýshy holdıngi qolda­nystaǵy eki tásildi – ke­pildik berý tetigin jáne ekinshi deńgeı­li bankter arqyly jobalyq qarjylandyrýdy ǵana qaldy­rýdy usynyp otyr. Qalǵan tá­sil­derdiń qajeti shamaly kóri­nedi. Osyǵan baılanysty ha­lyq­tyń qarajatyn tartýǵa quqyly qurylys kompanııalarynyń qarapaıym jáne túsinikti reıtın­gin engizý qajet.

– Qurylys salý­shylar­dyń qarjy­lyq jaǵdaıyn, ju­mys tájirıbesi men iskerlik bedelin eskeretin qurylys kompa­nııalarynyń reıtıngi ázirlenedi. Joǵary reıtıng alǵan kompanııalar úshin qoldanystaǵy kepildik berý tetigi saqtalady. Reıtıngi tómen kompanııalar úshin biryń­ǵaı operator úlestik salymdardy belgilengen baǵamen halyqtan tikeleı tartyp, arnaıy eskroý-shotta qarajattyń saqtalýyn qamtamasyz etedi.

О́z kezeginde kommersııa­lyq bank­ter halyqqa salynyp jatqan turǵyn úıdi satyp alýǵa qosymsha kepilsiz ıpoteka bere alady. Sondaı-aq úlestik salym­dardy zańsyz tartqany nemese qarajatty maqsat­syz paıda­lanǵany úshin qurylys salý­shy­lardyń jaýapkershiligin qatań­datý usynylýda, – dedi «Báı­terek» UBH» AQ basqarma tóraǵasynyń orynba­sary Ánýar Omarqojaev Ortalyq kommý­nı­kasııalar qyzmetinde ótken brıfıngte.

Reseı naryǵynan ınvestısııa izdeıdi

2020 jyldyń qorytyn­dysy bo­ıynsha, elimizde 15,3 mln sharshy metr turǵyn úı paı­dalanýǵa berildi. Bul 140 myń baspanaǵa teń. Kór­setkish bir jyl burynǵy deńgeı­den 17 paıyzǵa joǵary. Rekord­tyq kórsetkishke qol jetkizý úshin «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdıngi byltyr jergilikti atqarýshy or­gandarǵa 281,2 mlrd teńge kóle­minde qarjy aýdarǵan. О́z ke­zeginde ákimdikter 28 myń páterdi nemese elde salyn­ǵan turǵyn úıdiń jalpy kóle­mi­niń 20 paıyzyn tapsyrdy. «Otbasy banki» arqyly ha­lyq­qa «Baqytty otbasy» jáne «5-10-20» áleýmettik baǵyt­taryn qosa alǵanda, 145,7 mlrd teńgege 14,3 myń jeńildetilgen nesıe berilgen.

– Bıyl barlyq qarjy kózderi esebinen 17 mln sharshy metr nemese 163 myń baspana salý mindeti júkteld i. Ol úshin salaǵa quıyla­t­yn ınvestısııa­lar kólemin edáýir ul­ǵaı­tý qajet. Mem­lekettik bıýdjettiń múm­kin­digi shekteýli. Sondyq­tan «Báıterek» holdıngi ishki jáne Reseı­ naryqtarynan qarjy resýrs­taryn tar­týdy josparlap otyr. Áleýet­ti ın­ves­torlar retinde kommer­sııa­lyq bank­ter, saqtandyrý jáne qarjy uıymdary qaras­tyrylýda. Osy jyly shamamen 300 mlrd teńge ınves­tısııa tartý jos­parlanýda. Bul kezek­te turǵan 31,3 myń adamdy qamtýǵa múmkindik beredi, – dedi Á.Omarqojaev.

Qyzmetter bir ortalyqqa biriktiriledi

2021 jyldyń 26 qań­taryn­da ótken Úkimettiń ke­ńeı­til­gen otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev turǵyn úı saıa­satyn jetildirý boıynsha usy­nys­tar daıarlaýdy tap­syr­ǵan bolatyn. Osyǵan baılanysty «Báıterek» holdıngi Indýs­trııa jáne ınf­raqurylymdyq damý mınıstr­ligimen birlesip, qosymsha tetikter ázirlepti.

– Eń aldymen, «Otbasy bank» baza­synda Turǵyn úı­men qamta­ma­syz etý jónin­degi ortalyq quryla­tyn bo­la­dy. Bul turǵyn úıge muq­tajdardy esepke alýdy jáne kezekke qoıý­dy bir orta­lyq­tan júzege asyr­maq. Zań­namalyq ózgerister qabyl­danǵannan keıin ortalyq jeke tulǵa­lar­dyń memlekettik derekqorymen birik­tiriletin bolady. Biz blokcheın jáne smart brıdj tehnologııa­laryn qoldana otyryp, bıznes-proses­terdiń barlyǵyn avtomattandyrýdy josparlap otyrmyz. Bul azamattardy esepke alý men turǵyn úı­di bólýde adamı faktorǵa jol ber­meı, ashyq­tyq­ty qam­tamasyz etedi. Son­daı-aq qujattarǵa qol qoıý jáne tir­keý ýaqyty 3 ese, ıaǵnı 3 kún­nen 1 kúnge qysqarady, – dedi «Báıterek» UBH» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

Qurylys salýshylarǵa qoldaý kórsetiledi

Turǵyn úı qurylysy kóle­min arttyrý maqsatynda da birqatar shara ázirlengen. Qazir bul baǵyttaǵy bas­ty problemanyń biri – qu­ry­lys kompanııa­laryn qor­lan­dyrýdyń «qymbattyǵy». Son­dyqtan bos kepildiń joq­tyǵynan bankterden kommer­sııalyq kredıt ala almaıtyn qurylys salýshylar úshin jobalyq qarjylandyrý tetigi pysyqtalýda. Biryńǵaı operator osy maqsatta naryqtan 100 mlrd teńge tartýdy jos­parlap otyr. Bul belgilengen baǵa boıynsha qosymsha 9 myń páter salýǵa múmkindik beredi.

– О́z betinshe, onyń ishinde halyq­tyń qarajaty esebinen turǵyn úı sala­tyn qurylys salýshylarǵa kepil­dikter men sýbsıdııalar berýdi jalǵas­ty­ramyz. О́tken jyly osy qural­dar arqyly jobalar­ǵa 145 mlrd teńge­ge qoldaý kór­setildi. Osylaısha, halyqtyń kommer­sııalyq naryqtan 9 myń páter satyp alýǵa sal­ǵan sa­lymy qorǵaldy. Sondaı-aq qurylys kompanııalary úshin kredıtter quny orta esep­pen 50 paıyzǵa tómendetildi, – dedi Á.Omarqojaev.

Otandyq úlesti arttyrý kerek

Turǵyn úı qurylysyn damytýdaǵy erekshe baǵyt – qurylys ındýstrııasyn sıfrlandyrý. Búginde holdıng sıfrlandyrý baǵytyn­da «Qurylys materıaldary­nyń marketpleısi» jobasyn júzege asyrýda. 

– Bul taqyryp qazir burynǵydan da ózekti. О́ıtkeni bizde qurylys materıaldaryn ımporttaý úlesi keıbir pozısııalar boıynsha 60 paıyzdan asady. Bul qurylystyń ózindik qunynyń joǵary bolýy­na tikeleı áser etetin faktor. Mar­ketpleıs otandyq óndir­ý­shilerdi, qurylys salýshylardy, logıstıkalyq kompanııalardy del­dal­syz tikeleı baılanystyrady jáne turǵyn úı qurylysynyń ózindik qunyn 15 paıyzǵa deıin tómendetedi. Sony­men qatar qury­lys salýshylar men qury­lys materıal­daryn óndirýshiler uzaqme­r­zimdi kelisimsharttar jasasý, óz ónim­derin kepildi ótkizý múmkindigine ıe bolady jáne óndiris qýaty júktememen qam­tamasyz etiledi. Nátıjesinde, qazaqstan­dyq qamtý úlesiniń ar­týyna jol ashylady. Atalǵan jobany ázirleýdi bıyl aıaq­taı­myz, – dedi «Báıterek» UBH» AQ bas­qarma tóraǵa­synyń orynbasary.

Qazaqstan Turǵyn úı kompa­nııasy basqarma tóraǵa­sy­nyń orynba­sary Altaı Kúzdi­baev atap ót­ken­deı, «Qu­rylys materıaldary mar­ketp­leısi» onlaın-alańynda eldegi otandyq qu­rylys ma­terıa­lyn óndirýshilerdiń barlyǵy óz ónimderi týraly aq­pa­rat­ty ornalastyra alady. Al qurylys kompanııalary qajetti qazaqstandyq materıal­dar­dy deldalsyz eń jaqsy baǵa­men satyp ala alady. 2020 jyly jobanyń birinshi kezeńi sheńberinde «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha salynyp jatqan 106 nysannyń elektron­dy smetasyna taldaý, parsıng algo­rıtmi júrgi­zil­gen. Sondaı-aq «Nurly jer» ahýaldyq ortalyǵynda qury­lys materıaldarynyń qajettiligine sholý jasalǵan. Sonyń nátıjesinde, búginde 106 nysannyń qurylys materıaldaryna degen suranysy 51,4 mlrd teńgeni quraıtyny anyqtaldy.

– Sondaı-aq biz «Nurly jer» baǵdar­lamasy boıynsha qu­rylys kompanııa­larynyń qu­rylys materıaldaryna degen qajettiligi boıynsha on­laın-vıt­rına jasadyq. Onda otandyq qury­lys materıalyn óndirýshiler qa­jetti­lik­termen tanysa alady jáne qajet bolǵan jaǵ­daı­da, tirkelýden ótken kom­pa­nııalarǵa kommersııa­lyq usy­nystar jibere alady. Qurylys kompanııalary jeke kabınetine qurylys mate­rıalyn óndirýshilerden kom­mersııalyq usynys­tar túskeni týraly habarlama alady. Onda kom­mersııalyq usy­nys­tar­dy qarastyrý­ǵa, tań­daý­ǵa múm­kindik bar. Qazir­gi ýa­qyt­ta onlaın-vıtrına www.stroimaterial.kz adresi bo­ıynsha testileý rejiminde iske qosyldy, – dedi A.Kúzdibaev.

Bul jobany jasaýdaǵy maqsat – «Nurly jer» baǵ­dar­la­masyn iske asyrý­dyń ashyqtyǵyn arttyrý jáne qazaqstandyq óndirýshilerge qurylys mate­rıaldarynyń qajettiligi týraly aq­parat berý. Sondaı-aq otandyq ón­di­rý­shilerge qurylys materıaldary boıynsha kom­mer­sııalyq usynystar jiberý. Túptep kel­gende osynyń bári turǵyn úı qu­ry­lysyndaǵy qazaq­stan­dyq úlesti art­tyrý úshin ju­mys istemek. Qazirgi kezde otandyq qurylys mate­rıal­darymen qamtamasyz etý shama­men 65 paıyzdy quraı­dy. 2030 jylǵa deıin kórset­kishti 80 paıyzǵa deıin ulǵaıtý mindeti tur.