Aımaqtar • 04 Naýryz, 2021

Táýelsizdik kóshesiniń turǵyndary tizeden balshyq keship júr

88 ret kórsetildi

«Egemenniń» Almaty oblysyndaǵy tilshiler qosynyna Ile aýdanyna qarasty Qoıanqus aýylynyń turǵyndary habarlasyp, ózderi turatyn eldi mekendegi birqatar másele týraly aıtqan edi. Aǵaıyndardy on jyl boıyna jóndeý kórmegen aýyl ishindegi joldyń jaıy alańdatady eken.

Qoıanqus aýyly Almaty qalasynyń irgesindegi úlken eldi mekenniń biri. Ýrbanızasııa úrdisi toqtaýsyz júrip jatqan aımaq retinde aýyl irgesi jyl saıyn keńeıip, jańa qurylys aýmaǵy da jyldam boı kóterýde. Demek, jyl saıyn salynǵan jańa turǵyn úı kezekti áleýmettik máseleniń týyndaýyna arqaý bolyp otyrǵany anyq. Onyń ishinde jol, aýyz sý, jaryq, kógildir otynmen qamtý problemasy ótkir tur. Turǵyndardyń emhanaǵa tirkelýi men oqý jasyndaǵy balalardyń mektepke ornalasýy da bólek jyr. Al jýrnalısterge shaǵymdanǵan adamdardyń bazynasy osy máseleniń ishindegi eń kúrdelisi bolyp otyrǵanǵa uqsaıdy. О́ıtkeni, aýyldyń birneshe kóshesi onshaqty jyldan beri jóndelmeı, turǵyndar kóktem men kúz aılarynda tizeden balshyq keship júredi eken. Ári bul jaǵdaıdan jergilikti bıliktiń burynnan  habardar ekenin aıtqan jurt, naqty sheshim qabyldaýǵa kelgende tıisti oryndardyń qulyqsyzdyq tanytatyndaryna narazy. Istiń aıaqsyz qalýynan sharshaǵan turǵyndar BAQ ókilderinen aýyl kóshelerindegi kórinisti kózben kórýdi ótinip, arnaıy kelýimizdi suraǵan bolatyn. Jaǵdaımen tanysý úshin oblystyq «Jetisý» gazetiniń tilshisi Qýat Qaıranbaevpen birge Qoıanqus aýylynyń Táýelsizdik kóshesine keldik.

- On jyldan beri jaza-jaza jaýyr bolǵan, aıta-aıta «qurǵaq ýádege» toıǵan Táýelsizdik kóshesi turǵyndarynyń janaıqaıyna qulaq túrip, túıtkildi máseleniń túıinin sheshýge qol ushyn berseńizder, gazet oqyrmany retinde qýanyp qalar edik. Aýyldyń Táýelsizdik jáne Brýsılovskıı kósheleriniń «laı-batpaq» kóshesi atanǵanyna talaı jyl boldy. Sebebi, aırandaı ezilgen kóshede aıaq basar jer joq. Ásirese, balalarymyzdy mektepke aparý qıynǵa túsip otyr. Oblys, aýdan ákiminiń saıtyna qansha jazǵanymyzben, qurǵaq ýádeden óńge jaýap estimeı kelemiz. Sondyqtan, aýylymyzǵa kelip, qalyptasqan jaǵdaıdy óz kózderińizben kórip, halyqtyń janaıqaıyn tıisti oryndarǵa jetkizýlerińizdi suraımyz, - deıdi Qoıanqus aýyly, Táýelsizdik kóshesiniń turǵyndary atynan sóz alǵan Raýza Ábdikerimqyzy.

Jalpy, syrt kózge Qoıanqus aýylynyń jańa qonys aýmaǵynda basy artyq másele joqtaı kórinedi eken. Úılerde jaryq bar, ortalyq sý qubyry tartylǵan, kógildir otyn da janyp tur. Alaıda, turǵyndar bul jetistikke óz kúshterimen qol jetkizgenin aıtady. О́ıtkeni, jaryqqa qosylý, sý qubyryn úıge jalǵaý jáne gaz jelisin tartý úshin ár úı qomaqty qarjy jınaǵan. Máselen, bul mańnyń turǵyndary jaryq úshin 150 000 – 200 000 teńge, sý qubyry úshin  100 000 – 180 000 teńge jáne kógildir otyn úshin 350 000 teńge kólemindeaqsha jumsaǵan. Al kósheni jóndeýge qarapaıym adamdardyń kúshi jetpeıtini anyq.

- Biz de qarap jatpaı, ózimiz turatyn aýyl bolǵasyn qoldan kelgen sharýany atqaryp jatyrmyz. Úı-úı bolyp esik aldyna, ortaq kóshege tas tóseýge tyrysyp-aq kelemiz. Biraq, biz tókken tas pen qum jerge sińip, jol bolyp jarytpaı tur. Qazirgideı kóktemde jaıaý júrý qııamet. Kólikter de jıi batyp qalady. Mine, mektepte sabaq ótýge ruhsat etilip, bastaýysh synyp oqýshylary baryp jatyr. Olardy úlken jolǵa deıin jetelep aparyp, aıaq kıimderin aýystyryp kıgizemiz. Mektep jaqyn ári jańadan salynǵan. Tek aralyqta qalaǵa ótetin úlken jol bar, sol tustan balalar ótetin jaıaý júrginshi jolaǵyn salyp berýdi suraǵan edik, ákim byltyrǵy esep berýinde ýáde etken, áli oryndalǵan joq, - deıdi aýyl turǵyny, zeınetker ustaz Kúlásh Babylhanova.

Aıtpaqshy, Táýelsizdik kóshesi turǵyndarynyń bazynasyn tyńdaýǵa Baıserke aýyldyq okrýgi ákiminiń orynbasary Dáýlethan Jeteýov te kelgen eken. Laýzymdy sheneýnik aýyldaǵy máselemen etene tanys ekenin aıtyp, óz ýájin jetkizdi.

- Baıserke aýyldyq okrýgine bul aýyldan basqa, Kókterek, Jańatalap, Jańadáýir, Álı, Yntymaq jáne Baıserke eldi mekenderi kiredi. Munan bólek 23 saıajaı taǵy bar. Úlken aýmaq bolǵasyn, problema da kóp. Onyń barlyǵyn bir sátte sheship tastaý múmkin de emes. Al kóshelerdi asfalttaý boıynsha jumystar kezeń-kezeńimen júrip jatyr. Kezekte eki júzge jýyq kóshe bar. Qoıanqustaǵy bir ǵana Táýelsizdik kóshesi emes, sonymen qatar, Aımanov, Brýsılovskıı, Muratbaev, Ýálıhanov atyndaǵy kósheler de kezekkútip tur. О́tken jyly okrýg boıynsha 30 kóshege tolyqtaı jóndeý jumysy júrgizildi. Bıyl taǵy jalǵasady. Biz óz tarapymyzdan bıýdjetke tapsyrys berip qoıdyq. Ol uzaq prosess jáne nátıjesi qalaı bolatyny bizge qazir beımálim. Negizinen mamyr aıynda jumys bastalady, sol kezde arnaıy kelip, turǵyndarmen taǵy da kezdesemiz. Múmkindikke qaraı, aýyldaǵy barlyq kósheler jóndeledi, - deıdi Baıserke aýyldyq okrýgi ákiminiń orynbasary Dáýlethan Jeteýov.

Al turǵyndar bılik ókiliniń ýájine toqtap, ýádesine sengen keıip tanytqanymen, jaǵdaıdyń jaqyn arada sheshimin tabatynyna báribir kúmánmen qaraıdy. Sol sebepten de bul máseleni BAQ nazarynda ustasa eken deıdi. Endi, bıyl 30 jyldyǵy toılanatyn el Táýelsizdiginiń qurmetine atalǵan kóshe tizeden keletin balshyqtan tazaryp, kórikti mekenge aınalady degen úmit aqtalsa ıgi...

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar