Qoǵam • 05 Naýryz, 2021

Sóz soıyl №101

1806 ret kórsetildi

Jaqsy áıeldiń qylyǵy

Jaqsy áıeldiń qylyǵy,

Shyn asyldyń synyǵy.

Jaqsy áıel kúnmen teń,

Taýsylmaıtyn qyzýy.

Jaqsy bolsa alǵanyń

Bu dúnıeniń qyzyǵy.

Jaman erkekti túzetedi,

Qys, kóktem, jaz, kúz ótedi.

Bala sanyn údetedi,

Tún uıqysyn tórt bólip,

Balalaryn kúzetedi.

Kún serigi Aı bolasyz,

Kókten túsken jaı bolasyz.

Qysyr emgen taı bolasyz,

Jaqsy áıeldiń arqasynda,

Tórt túlikke baı bolasyz.

Qolyńyzǵa qus qonady,

Jolyńyzǵa qut qonady.

Ýádeńiz nyq bolady,

Aıtqanyńyz «qup» bolady.

Jaqsy áıelmen ómirińiz,

Aqqýdaıyn jup bolady.

 

*   *   *

Jaman áıeldiń qylyǵy,

Shyǵyp jatar bylyǵy.

Ol áıeldiń buzyǵy,

Buzyqtyqqa kelgende,

Uzyn bolar «quryǵy».

 

Jaqsy erkekti júdetedi,

Kúıeýine tili ótedi.

Árkimdi úıge túnetedi,

Jylaýmenen kún ótedi,

Synaýmenen jyl ótedi.

Kóshikbaı MAQULBEKULY

Almaty

Men úıde, qatysh toıda

Men degen... «Men, men edim, men Narynda júrgende...» dep aıtatyn men emes, qara­pa­ıym erkekpin. Mine, áıel aza­mat­tardyń merekesi kelip qal­ǵan eken, onymdy ózim de moıyn­daımyn. Zaman ózgerip, naryq kelip, erkekten erkelik te, bı­lik te ketkenine óz basym ókin­beımin.

Zamanǵa beıimdelip, bar tir­­likti dóńgelete ór­ge ozdyrǵan qa­tynǵa... oı­pyr-aı, qatyny nesi, estimesin, erkelete aıt­sam – qa­tyshqa rı­zamyn.

Qatyshtyń arqa­synda, mine, kóshten kósh ilgeri ketip, til-kóz­­­den aman bolsyn, shal­qyp-qalqyp tirlik keshýimiz bir so­nyń arqasy.

О́z basym, tirlikti tiriltken, jaǵ­daıdy jaqsartqan qatynyna keıip, keri ketip júrgen erkekterge túsinbeımin.

Qolyńnan kelmeıdi eken, qo­nyshynan basatynnyń qolty­ǵy­nan deme, qushaǵyna kúmp ber de quldyq ur. Quldyq degennen shyǵady: «Halqyńa qul bol­masań bı bolmaısyń, qatynyńa qul bolmasań úı bolmaısyń», dep babalar beker aıtpaǵan.

«Sóz máıegi – mátel» degen, aıtpaǵymdy atalardan qalǵan ataly sózben túıindesem: «Erdiń atyn qatyn, bolmasa báıgeden kelgen aty shyǵarady», «Erterek ólgiń kelse – aqymaq áıelge úı­len», «Áıel quqy ákeńnen úl­ken», «Áıeldiń tilin almaǵan – alı­mentshi», «Alpys naryń bol­ǵansha, aqyldy jaryń bolsyn», «Han jarlyǵynan qatyn jar­lyǵy kúshti», «Áıelden ázireıil de qorqady, sen adamsyń ǵoı, shyda!», «Qatynyń aqyldy bolsa – óz aqylyń qaltańda qa­la­­dy», «Áıeldiń aqyldysy – sen­de, ádemisi – qurdasyńda bol­­­ǵany durys» dep tizbektelip kete barady.

Sózdiń emes, istiń ǵasyryna tap kelgenimizdi bilemiz, son­dyq­tan da qyzyl sózden qashyp, sóz qaı­maǵy – maqal-mátelmen qaıy­ryp taq-tuq bolyp otyrmyn.

Kósemsimeı aıtaryma kósh­sem, qatysh − 8 naýryz me­re­ke­­sine oraı ótip jatqan toıda! Kıerin kıgizip, taǵaryn taq­qy­zyp, «áke-kóke» dep sha­qyr­ǵan toıǵa bir óziń-aq baryp ke­le­ ǵoı dep shyǵaryp sal­ǵan­byz.­ Ja­nynda ári shopyry, ári qal­qany, ári kómekshisi – symbatty da kó­rikti jigit bar.

О́z basym, baıaǵyda babamyz «Qatyn aýrý, bala jas – talqan túıip jatyrmyz» demekshi, qatysh toıdan oralǵansha úı tirligin tap-tuınaqtaı etpekpin.

Aınalaıyn tehnıka, shań­sor­ǵyshty sharyldatyp-aq eden bitkendi ysqylap yrys kir­­gizemin. Tóbe úıilgen kir ataý­ly­ny joıqyn jýǵyshqa tapsyrsam boldy, ózi jýyp, ózi sy­ǵyp – «al da, keptir» dep qarap turady. Daıyn as-aýqat­ty toltyryp alyp teńkıip turatyn tońazytqyshtan aınalyp ketpeımisiń. Tek dúken baryp, keregin kertip ákep salyp qoısań boldy. Qalǵandary: útik-mútik, gúl-púl, qaǵý-silký sııaq­ty, kákir-shúkir tirlik – bilek sybana kirissem bir páste bite qalady.

Bárin bitirip, teledıdar al­­­dynda toqyma toqyp oty­ryp, toıdaǵy qatyshtyń aman­dy­ǵyn oılaımyn. Minezi shataq, ishkende elirip, eregespese eken... Shaıpaýlyǵyna basyp shatyp-butpasa eken... Qaıteıin, ne de bolsa ótkendegideı tań asyryp kelmeı, erterek molasyn tapsa ıgi... О́ı, molasy nesi! О́zimen ketsin, ne dep jibergenmin... Odan­ da óz úıi óleń tósegin ta­ýy­p, erterek dem alsa ǵoı...

О́ı, esik shyryldap jatyr, kelip qalǵany ma?!

Elpek qaǵyp esik ashaıyn, erkelep etigin shesheıin, elge­zektikpen sháıin qoıaıyn... bar oıym – mazamdy almaı qısaıa qalsa shirkin!..

Berik SADYR

Nur-Sultan

 

Otbasyndaǵy «oshaǵan»

Bir aǵamyzdyń esimi Toqsan­baı eken. Qazaqta kelini atasynyń esimin eshqashan aıtpaıtyn bolǵan. Bir kúni apasy:

– Áı kelin, myna dándi sanap jibershi, – dep shaqyryp alady.

Sonda kelini:

– Bir, eki, úsh... seksen segiz, seksen toǵyz, toq... – dep tu­ryp qalypty da, – oı, atam, atam bir, atam eki, atam úsh, – dep sa­naı jónelipti.

* * *

Áıeli uıyqtap bara jatyp qııaldana jymııady: «Qyzyq, úılengenimizge erteń 15 jyl tolatyny kúıeýimniń esinde me eken? ...Árıne, esinde bolý­ǵa tıis! Bálkim, maǵan arnal­ǵan syılyǵy da daıyn shyǵar...».

Kúıeýi, uıyqtap bara jatyp muńaıyp: «Eger men ony 15 jyl buryn tunshyqtyryp óltirgende, erteń túrmeden bos­tandyqqa shyǵar edim-aý...».

* * *

Áıeli kúıeýine:

– Saǵan aıtar jaqsy jáne nashar eki jańalyǵym bar.

– Al aıtyp jiber.

– Men senen ketemin!..

– Jaraıdy... Al nashar jańalyǵyń ne?

Qyz-jigit qyńqyly

Kóshede ketip bara jatqan qulyn músindi bir qyzdy baıqap qalǵan jigit:

– Qaryndas, mynandaı «fıgýrany» qaıdan aldyńyz? – dep suraıdy.

– Satyp aldym.

Sonda jigit jany ashyp:

– Túrińizge aqsha jetpeı qaldy ma? – depti.

*  *  *

Qyz jigitten:

– Meniń týǵan kúnime qandaı syılyq jasaısyń?

– Úlpildegen betińnen súıemin.

– Al eger súıgizbesem she?

– Olaı bolsa, júre ber syılyqsyz.

*  *  *

Jas jigit qyzǵa:

– Sen aqymaq baı jigitke turmysqa shyǵar ma ediń? – degende, qyz:

– Aıtý qıyn... Sen shynymen de baımysyń? – degen eken.

*  *  *

– Janarjan, men saǵan qolym men júregimdi usynamyn!

– Bolat-aı, bularyń anatomııa ǵoı, maǵan keregi aqsha!..

Áıelder «áldıi»

– Ne istesem eken-á!? Osyndaıda seniѕ aќylyѕ kerek bolyp tўrєany!... Kїıeýim ylєı bўrynєy áıelin eske alyp áѕgimelep otyrady..?

– Seniѕ baєyѕ bar eken! Bizdiki ylєı bolashaќ baќќўsyn aıtady da otyrady...

 

* * *

Eki qurby áѕgimelesip otyr.

– Qudaı-aý, qaıdaǵy shalǵa tıgeniń ne?

– Qurbym-aý, bireýden aqsha alǵanda onyń qaı jyly basylyp shyqqanyn suramaısyń ǵoı.

* * *

Bir áıel kúıeýin dúkenge kártóshki alyp kelýge jumsapty.

Sodan kúıeýi joldan óte bergende mashına qaǵyp ólip qalypty.

Sosyn úıine polısııa kelip: «Osylaı da osylaı, qaıǵyly jaǵdaı oryn aldy, endi ne isteımiz?»  dese, áıel: «Bilmeımin, vermıshel qýyra salatyn shyǵarmyn» depti...

* * *

– Qurbym, ana anturǵandar meniń balamdy eki jylǵa sottap jiberdi!

– Balańnyń jazyǵy joq pa edi?

– Balam meniń aıtqandarymnan shyqpaýshy edi...

Ne urlasa da bári-bárin úıge ákeletin...

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar