Qarjy • 08 Naýryz, 2021

OPEK+ kútpegen sheshim shyǵardy

60 ret kórsetildi

Teńgege syrtqy naryqtaǵy oqıǵalar men syrtqy faktorlardyń túrli baǵytta áser etýi týraly Ulttyq Banktiń Monetarlyq operasııalar departamenti dırektory Nurjan Tursynhanov aıtyp beredi, dep jazady Egemen.kz.  

Teńge álsiregennen keıin aptanyń ortasyna qaraı baǵamnyń nyǵaıyp, turaqtana bastaǵany baıqalady.   Ulttyq bank  ókili naqtylap ótkendeı, búgingi saýda sessııasynda teńgeniń azdap nyǵaıýy túrli baǵyttaǵy serpindi kórsetken syrtqy irgeli faktorlarmen tikeleı baılanysty.

– Eń aldymen, teńgeniń nyǵaıýyna munaı baǵasynyń ósýi áser etti. Brent etalondyq surypty munaı baǵasyn belgileý beısenbiniń ashylý baǵasymen salystyrǵanda, juma kúni tańerteń 5%-dan astam qosyp, buryn qol jetkizilgen eń joǵary mánderge qaıta oraldy. Munaı naryǵynda qalyptasqan jaǵdaıǵa sáýirde óndiris kólemin ózgerissiz saqtaý týraly OPEK+ shyǵarǵan kútpegen sheshim jónindegi jańalyqtar sebep boldy. Sonymen qatar, Saýd Arabııasy óndiristi kúnine 1 mln barrelge erikti túrde qysqartýdy saqtaǵysy keletin nıetin jetkizdi, –deıdi N. Tursynhan.

OPEK+ munaı karteliniń mınıstrlik kezdesýi 4 naýryz kúni, beısenbide ótkenin esterińizge sala keteıin. Buǵan deıin kezdesý qorytyndysy boıynsha, elder óndirýdi kúnine 0,5 mln barrelge arttyrady dep kútilgen bolatyn.

Ekinshi jaǵynan, kóptegen valıýtalarǵa qarsy AQSh dollarynyń nyǵaıýy baıqaldy. FRJ jumyspen qamtý men ınflıasııada aıtarlyqtaı ilgerileýge deıin yntalandyrýshy monetarlyq saıasatty saqtaýǵa mindetteme bergenin málimdegenimen, Dj. Paýell óziniń Wall Street Journal-ǵa bergen keshegi suhbatynda jyl basynan beri oblıgasııalar kiristiliginiń ósýine asa kóp alańdaýshylyq bildirmedi. FRJ basshysynyń suhbaty AQSh MBQ kiristiliginiń ósýine taǵy bir serpin berdi. 10 jyldyq qazynashylyq oblıgasııanyń kiristiligi 2020 jylǵy aqpannyń ortasynan bastap alǵash ret 1,57% deńgeıine jetti, bul Emerging markets tartymdylyǵynyń tómendeýine áser etti.

FRJ basshysynyń málimdemesi AQSh dollarynyń álemdik valıýtalarǵa, onyń ishinde damýshy elderdiń valıýtalaryna qatysty nyǵaıýyna yqpal etti. Ońtústik Afrıka randy beısenbi kúni tańerteńnen bastap juma aralyǵynda 1,5%-ǵa, Brazılııa realy 0,9%-ǵa, Meksıka pesosy 0,8%-ǵa álsiredi.

Teńgege qysymnyń qosymsha faktory – Reseı rýbliniń álsireýi boldy, ol Bloomberg habarlamasy aıasynda AQSh pen Ulybrıtanııa hımııalyq qarýdy paıdalanǵany úshin Reseıge qarsy qosymsha sanksııalar engizý múmkindigin talqylaıtyn derekkózderge silteme jasaı otyryp, 0,7%-ǵa arzandady. AQSh sońǵy shara retinde EO-men birge derbes boryshqa sanksııalar engizý týraly máseleni qarastyratyny týraly habarlady. RF OB derekteri boıynsha, sheteldik ınvestorlar jalpy naryqtyń 23,4%-yn ıelene otyryp, federaldyq boryshtyń rýbldegi oblıgasııalarynda 42,8 mlrd dollar ustaıdy.

Osy oqıǵalar aıasynda 5 naýryzda AQSh dollarynyń teńgege qarsy bırjalyq saýda-sattyǵy bir dollar úshin 419,00 deńgeıine deıin azdap nyǵaıýmen ashyldy.

Túrli baǵyttaǵy syrtqy faktorlardyń áserinen erkin ózgermeli aıyrbas saıasaty aıasynda teńge baǵamynyń serpini suranys pen usynystyń áserinen qalyptasýyn jalǵastyryp keledi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Nar tulǵa

Rýhanııat • Keshe

Ekpe saldyrý ózekti

Medısına • Keshe

Sheteldik basylymnan

Álem • Keshe

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • 17 Sáýir, 2021

Poıyz avtokólikti soqty

Oqıǵa • 17 Sáýir, 2021

Petropavlda tilsiz jaý der kezinde quryqtaldy

Aımaqtar • 17 Sáýir, 2021

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • 17 Sáýir, 2021

Bir táýlikte 2822 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • 17 Sáýir, 2021

Uqsas jańalyqtar