Rýhanııat • 09 Naýryz, 2021

Súıinbıke

1600 ret kórsetildi

Qart Qazannyń bir qaqpasyn tirep turǵan qyzyl kerish qyz munara, jerden jeti-aq kúnde záýlim kókke tik shanshylǵan elý segiz metrlik eńseli eskertkish ýaqyt jadynan eshqashan óshpek emes. Árıne, shymqaı shatyryn shaqyraıǵan kún jep, irgetasyn múk mujyp, esik-terezesin Edildi etpetteı soqqan eser jel julqylap turǵan záýlim ǵımarat kári zamanalarmen birge áıteýir bir tozatyny haq. Alaıda sol munaranyń atyn asqaqtatqan ańyz arýdyń erlik rýhyn, tekti perızattyń adamzattan asqan sulý kelbetin, azattyq úshin janyn pıda etken aıanyshty aýyr taǵdyryn urpaq sanasynan eshkim óshire almas edi.

Qaıbir jyly Qazan qalasyna jolymyz túsip, tatar halqynyń uly perzenti aqyn Ǵabdolla Toqaıdyń toıyna qatysqanymyz bar. Túrkitildes jas aqyn-jazýshylardyń halyqaralyq festıvali aıasynda Tatarstannyń kóne astanasy – qart Qazandy erkin aralap, Súıinbıke patshaıym týraly sonda kóp estidik. El aýyzyndaǵy ejelgi ańyzdarǵa súıensek, Ivan Groznyı atalǵan munarany Súıinbıkeniń tilegi boıynsha jeti kúnde soqtyrypty. Qaba saqal «qaharly» Ivan Qazan handyǵyn talqandaǵan soń, kúıeýi ólgen jesir Súıinbıkeni zorlyqpen áıeldikke almaqshy bolady. Alaıda aqyldy ári parasatty patshaıym óziniń súıikti shahary – Qazan qalasyn eń bıik jerden tamashalaǵysy keletin tilegin aıtyp, shart qoıady. Ańyz sońy aıanyshty aıaqtalǵan. Qazan hany Sapagereıden týǵan balasy О́temisgereıdi orystar kúshtep shoqyndyryp, alty jasar ul qaza bolǵanyn estigen Súıinbıke zarlyq álgi munaranyń jetinshi qabatynan sekirip, qulap óledi...

Qazan kremline qaptaldas qalanǵan Súıinbıke munarasy qazir qamal bekinistiń ishinde tur. HVI – HIH ǵasyrlar arasynda saltanat qurǵan sáýlet ansamblderin aralaǵanymyzda Súıinbıke munarasynyń eteginde eski han saraıy, sultandar baraqat tapqan kóne qorym jatqanyn kórdik. Tegi noǵaı, túpki atasyn Edige bıden taratatyn Súıinbıkeniń aıanyshty taǵdyry bizdi sonda erekshe tolqytty. Sulý hanshanyń súıir munarasy Alash balasy úshin de qasterli qurylys der edik. Altaıdan Anadolyǵa deıingi Uly dalany myńdaǵan jyl boıy meken etken kóshpeli ulystardyń qaı tulǵasy týraly aıtaıyq, olardyń bizge qanymen, janymen etene týys ekenin erekshe sezip, tereń tanyp turamyz emes pe? – Súıinbıke patshaıym týraly aıtqanda da sonaý ejelgi Altyn Orda tarıhynan tamyr alatyn ata tarıhymyz jadymyzda jańǵyryp, boıymyzdaǵy azat rýhymyz oıanyp kete bardy.

Noǵaı men qazaq ejelden qatar qonyp, Edildi egiz emgen etene jurt ekenin eshkim joqqa shyǵara qoımas. Onyń ar jaǵyn túrki násilderin tutastyrar tarıhı jeli jalǵap jatsa, ber jaǵyn Súıinbıke patshaıymǵa qazaq ulysynyń kórsetip kele jatqan bertingi qurmetteri biriktirip keledi.

Súıinbıkeniń sulý beınesin álem bul kúnde áıgili qylqalam sheberi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Kamıl Mýllashevtyń «Súıinbıke-Hanbıke» kartınasy arqyly tanıdy. Sheber jazylǵan shedevrdegi pań patshaıymnyń bekzat bolmysy kez kelgen adamdy birden ózine baýrap alar edi. Tunyq kózderdiń tuńǵıyǵynda búkil túrki áleminiń aqsúıek kelbeti asqaq beınelengen ataqty kartınany Mýllashev 1999 jyly jazypty. Súıinbıke portretin qarap otyrǵan adam onyń aqyldy ári sulý, parasatty da kóregen patshaıym ǵana emes, arǵy tarıhy Altyn Ordamen sabaqtas kóshpeli dala ulystarynyń alyp bir dáýirin aıaqtap turǵan tutas zamana kelbeti ekenin ańǵarar edi.

Súıinbıkeniń sýretinen bólek, onyń túgel túrki ulysyna ortaq tuǵyrly tulǵa ekenin uzaq zerdelep, kitap jazǵan halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty, jazýshy Shárbaný Beısenovanyń eńbegin erekshe ataýymyz kerek. «Súıinbıke Uly dala arýy» atty kitapta tarıhı derekter túgel qamtylǵan. Qazan handyǵyn otarshyldardyń ozbyr basqynshylyǵynan qorǵaý jolynda shahıd bolǵan sherli arýdy biz árdaıym esimizge alyp otyrǵanymyz durys. Sebebi qazaq dalasynda da Súıinbıke sııaqty ulty úshin, ejelgi ata qonysyn jaý qolynan qorǵaý úshin jan aıamaı qarsy turǵan patshaıymdar kóp. Súıinbıkeni tolyq zerdelep, ony qazaq ortasyna keń nasıhattaǵan jazýshy Sh.Beısenova taǵdyrly tarıhı tulǵa týraly aıta kelip myna bir júrekti ezip jibererdeı aýyr derekterdi keltiredi. «Orys bıleýshisi boıynda túrki áıelderine tán tektilik bar, er minezdi, sulý, aqyldy Súıinbıkeniń saǵyn syndyrýdyń amaldaryn oılastyrady. Ony óltirýden tiksinse kerek. Sóıtip, áýeli ulyn tartyp alyp, hrıstıan dinine engizedi. Shoqyndyryp, oǵan shirkeýde moınyna krest taǵady. Aleksandr dep basqa at beredi. Al Súıinbıkeniń ózin 1553 jyly Vasılıı knıazdiń oń qoly bolǵan, talaıdan beri orys áskerine bolysyp, Qazan handyǵyna qarsy soǵystarda da kózge túsip júrgen Shah-Álige áıeldikke beredi. Munyń bári, árıne, arly áıel úshin qorlyqtyń, zorlyqtyń shegi edi. Alaıda, Súıinbıke basynan baq taıyp, qolynan bılik ketse de, eli Rýssııaǵa otar bolyp, bodandyqqa tússe de, óz boıyndaǵy rýhyn óltirgen joq», deıdi qalamger Sh.Beısenova.

Aıtpaqshy, zertteýshi derekterine súıensek, atalǵan munarany Súıinbıkeniń ózi saldyrtqan sııaqty. «Súıinbıke kóp ýaqyt Sapagereıdi joqtap, daýys salyp jylaýmen bolady. Joqtaýdyń sózin ózi janynan shyǵaryp, eski maqammen zarlap aıtady eken. Qazan handyǵynda buryn áıeldiń ondaı daýys salyp, zarlap joqtaý aıtyp jylaý dástúri bolmaǵan kórinedi. Han meshitiniń ımamy Qul-Shárip bastaǵan aqsaqaldar kelip, toqtaý aıtsa da Súıinbıke jarynyń qazasynan keıin kópke deıin ókinishin, kúıigin basa almaı, uzaq-uzaq joqtaý aıtýyn qoımaıdy. Onyń qaısybiri birneshe saǵatqa sozylatyn bolǵan. Ol joqtaýlardyń keıbir úzikteri el esinde áli kúnge deıin saqtalǵan. Ony Súıinbıke báıitteri dep tebirenispen ataıdy. Onyń keıbireýlerin halyq jyrlary basylǵan jınaqtardan taptyq. Qaıǵysyn jeńip, sabyrǵa kelgen Súıinbıke Sapagereı jerlengen handar qorymyndaǵy bıik jotanyń ústine kórnekti belgi turǵyzýdy qolǵa alady. Sóıtip, sol tóńirektegi ataqty ustalardy shaqyrtyp, kúıdirilgen qyzyl kirpishten órip munara turǵyzýdy tapsyrady. Búginde Qazan qalasyndaǵy kórnekti eskertkishterdiń birine aınalǵan jeti qabatty munara sol Súıinbıkeniń saldyrǵan munarasy bolatyn. Qazirgi kúni ol «Súıinbıke munarasy» atalady», deıdi Sh.Beısenova.

Bul derekterge qarap otyryp biz endigi Súıinbıke sulý týraly aıtqanda onyń bekzat bolmysty bıleýshi ǵana emes, sherli shaıyr ekenin de eskerýimiz kerek sııaqty.

Aıtpaqshy, Qazan handyǵynyń qarakók tuqymy, sulý Súıinbıkeni bizben jalǵap turǵan taǵy bir tamasha baılanys elordamyzdyń «Familý village» qalashyǵynda túrki jurtyna ortaq tulǵa – Hanshaıym Súıinbıke kóshesi ekenin de aıta ketkenimiz jón.

Sypyra jyraýdy, Asan qaıǵyny, Qaztýǵandy, Shalkıizdi, Dospambetti baýyrlas túrki ulystaryna ortaq tulǵalar dep esepteıtin bolsaq, endeshe Súıinbıke de túbi bir túrkiniń Tumar patshaıymdary sııaqty tuǵyry bıik tulǵa ekenin, onyń qazaqqa óte jaqyn esim ekenin esimizden shyǵarmaýymyz kerek.

Biz jalpy baýyrlas eki eldi, keshegi Noǵaıly men Qazaq handyǵyn, búgingi Tatarstan men Qazaqstandy Súıinbıke tarıhynan da ári baılanystyryp jatqan talaı jádiger baryna senemiz. Tumar hanshaıymnan bastap, qyrǵyzdardyń Qurmanjan datqasy, búgingi Súıinbıke patshaıym, bizdiń Bopaı hanshamyz sııaqty ar-namystaryn asqaq ustaǵan, eńsesin eshkimge bastyrmaǵan, sanalary egemen, qasterli esimderi el jadynda máńgi jattalǵan túrki arýlaryn biz árdaıym júrek tórinen tómendetpeýimiz kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar