Ekonomıka • 13 Sáýir, 2021

Úshinshi besjyldyq: Meje men mindet

133 ret kórsetildi

Byltyr elimizdegi ındýstrııalandyrýdyń úshinshi besjyldyǵy bastaldy. Ol buǵan deıingi eki besjyldyqtyń zańdy jalǵasy ekeni anyq. Indýstrııalandyrýdyń úshinshi kezeńi óńdeý ónerkásibiniń ishki jáne syrtqy naryqtaǵy básekege qabilettiligin yntalandyrýǵa baǵyttalmaq.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, EQ

Indýstrııa jáne ınfra­qurylymdyq damý mınıstr­ligi ónerkásip saıasaty depar­tamentiniń dırektory Laýra Sadyqovanyń aıtýynsha, baǵ­darlamanyń úshinshi kezeńinde eń aldymen ishki naryqty sapaly ónimmen qamtamasyz etýge jáne eksportqa baǵyttalǵan tıimdi óndiristik kásiporyndarǵa basa nazar aýdarylady. Sony­men qatar memlekettik qol­daý­dyń jekelegen qural­dary­nyń ornyna damýdy jan-jaqty yntalandyrý júıesin qalyp­tastyrý usynylady. Budan bólek, qarama-qarsy mindet­teme­ler men bıznestiń jaýap­ker­shiligin anyqtaý, salalyq prınsıpten naqty basym taýar­lardy anyqtaýǵa kóshý qaras­ty­rylǵan. Sondaı-aq qun qalyp­tas­tyrýdyń jahandyq tizbegine bel­sendi ıntegrasııalaný jos­parlanǵan.

– Bul rette maqsatqa je­tý úshin tórt negizgi mindet anyq­taldy. Birinshi mindet – óndiristik kásipkerliktiń áleýetin arttyrý arqyly ındýstrııalandyrýdy tereńdetý. Ekinshi – ishki jáne syrtqy naryqta suranysqa ıe óndiris kólemin ulǵaıtý jáne qaıta óńdelgen taýarlardyń nomen­klatýrasyn keńeıtý. Úshinshi – bazalyq salalardyń da­mýyn jáne strategııalyq joba­lardy iske asyrýdy yntalan­dyrý arqyly óndiristik qýat­tylyqty arttyrý. Tórtinshi min­det – óńdeý ónerkásibiniń tehno­logııalyq damýy men sıfr­lanýyn qamtamasyz etý. Jal­py, baǵdarlama sheńberinde bar­lyq óndiris tizbegi boıynsha jańa óndiristerdi qurýdan neme­se qoldanystaǵy óndiristerdi jańar­týdan bastap, daıyn otan­dyq óńdelgen taýarlardy ishki jáne syrtqy naryqtarǵa shyǵa­rýǵa deıingi keń aýqymdy mem­lekettik qoldaý sharalaryn usy­ný qarastyrylǵan, – deıdi L.Sa­dyqova.

Indýstrııalandyrýdyń úshinshi kezeńi álemdi ábigerge salǵan pandemııamen tuspa-tus keldi. Soǵan qaramastan, ótken jyldyń qorytyndysynda ındýstrııalyq damýdyń negizgi kórsetkishteri boıynsha oń úrdis saqtalǵan. Máselen, eńbek ónimdiligi 4,4 paıyzǵa, ınvestısııa 3 paıyzǵa, qosymsha quny joǵary ónimder eksporty 4,9 paıyzǵa ósken. Jalpy, óńdeý ónerkásibinde óndiris kólemi byltyr 3,9 paıyzǵa ósip, kásiporyndar 13,1 trln teńgeniń ónimin shyǵardy. Bul ındýstrııalandyrý bastalǵan kezeńge qaraǵanda 4,4 ese kóp.

Baǵdarlamany iske asyrý nátıjesinde 2025 jylǵa qaraı eńbek ónimdiliginiń ósimi 1,6 ese, óńdeý ónerkásibi eksporty kóleminiń ósimi 1,9 ese, negizgi kapıtalǵa tartylǵan ınvestısııanyń naqty ósýi 1,6 ese bolady dep kútilýde.

– О́zgertilgen jaǵdaılar memlekettik saıasatty iske asyrýda jańa tásilderdi usynýdy qajet etedi. Osy jyldyń basynda elimizdiń 2025 jylǵa deıingi Ulttyq damý jospary qabyldandy. Onda elimizdiń jańa ekonomıkalyq baǵyty­nyń negizgi mindetteri men parametrleri, onyń ishinde otandyq ónerkásipti damytý baǵyttary anyqtalǵan. Ol otandyq kásiporyndardyń daǵdarystan keıingi jańa ahýalǵa beıimdelýin, básekege qabilettiligin yntalandyrý úshin jaǵ­daılar jasaýǵa baǵyttalǵan, – deıdi departament dırektory.

Onyń aıtýynsha, bıyl qabyldanǵan jańa Memlekettik josparlaý júıesin eskere otyryp, Indýstrııalandyrý baǵdarlamasyn Ulttyq jobaǵa qaıta formattaý boıynsha jumys bastalǵan. Baǵdarlamanyń negizgi baǵyttary men mindetteri saqtalady.

– Indýstrııalandyrýdy odan ári damytý úshin keshendi, júıeli tásildiń qajet­tiligin nazarǵa ala otyryp, Mem­leket basshysy óz Joldaýynda «О́ner­kásiptik saıasat týraly» zań jobasyn ázirleýdi tapsyrdy. Atalǵan zań jobasy daıyndaldy jáne ótken jyl­dyń jeltoqsan aıynda Parlament Máji­lisi­ne engizildi. Qazirgi kezde qujat Par­lament Májilisiniń jumys toby­nyń qaraýynda. Zań jobasynyń maq­saty – qazirgi zamanǵy ónimdiligi joǵa­ry, básekege qabiletti, eksportqa baǵdar­lan­ǵan ónerkásipti jedel damytý arqyly ulttyq ekonomıkanyń áleýetin arttyrý. Zań jobasynda ekonomıkalyq, ákimshilik, quqyqtyq, ınstıtýsıonaldyq jáne basqa jaǵdaılardy qamtıtyn óner­kásiptik klımat uǵymyn engizý kózdel­gen. О́nerkásiptik klımattyń jaı-kúıin baqylaýdy tıisti ókiletti memle­kettik organ júzege asyrady. Onyń nátı­jeleri aldaǵy kezeńderge arnalǵan ónerká­sip­tik saıasatty qalyptastyrý kezinde es­keriledi. Atalǵan monıtorıng negizin­de basqarý sheshimderi qabylda­nyp, memlekettik organdar jumysynyń tıim­diligi baǵalanady, – deıdi L.Sadyqova.

Belgili bolǵandaı, óndiriske qatys­ty fýnksııalar ártúrli vedomstvalar arasynda bólingen. Sol sebepti óner­kásiptik saıasatty tıisti úılestirýdi qamtamasyz etý úshin zań jobasynda Úkimet basshysy orynbasarynyń jetekshiligimen О́nerkásiptik saıasat jónindegi vedomstvoaralyq komıssııa qurý qarastyrylǵan. Sondaı-aq komıs­sııa quramyna memlekettik organdar basshylarynyń orynbasarlary, óner­kásiptik kásiporyndardyń ókilderi, qoǵam qaıratkerleri, depýtattar jáne basqa da múddeli tulǵalar kiretin bolady. Ins­tıtýsıonaldyq qoldaý sheńberinde zań jobasy О́nerkásipti damytý qoryn jáne «О́nerkásip» aqparattyq júıesin qurý men júzege asyrý máselelerin retteıdi.

«QazIndustry» qazaqstandyq ındýstrııa jáne eksport ortalyǵy» AQ basqarma tóraǵasy Berik Bekenovtiń málimetinshe, 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha eńbek ónimdiligin arttyrýdyń memlekettik qoldaý sharasy sheńberinde 58 kásiporynnyń jalpy somasy 420 mln teńge kólemindegi shyǵyny ótelgen.

Otandyq óńdelgen taýarlardy, ju­mys­tar men kórsetiletin qyzmetterdi ishki naryqta ilgeriletý sheńberinde 2020 jyly 51 kásiporynǵa jalpy somasy 93,1 mln teńgege shyǵyndar óteldi. Shyǵyndardyń bir bóligin óteý túrindegi memlekettik yntalandyrý sharalary otandyq bızneske sheteldik mamandardy tartýǵa, óz qyzmetkerleriniń bilikti­ligin art­tyrýǵa, shef-montaj júrgizýge, jab­dyqty iske qosýǵa, basqarýdyń avto­mattandyrylǵan júıelerin, In­dýst­rııa 4.0 elementterin engizýge, aýdıt júrgizýge, ónimdi sertıfıkattaýǵa múmkindik beredi.

– Máselen, «AlumConstruction» kom­panııasynyń jabdyqty shef-montajdaýǵa jáne iske qosý-jóndeýge qatysty shy­ǵyn­dary óteldi. Bul óz kezeginde shy­nyny qaıta óńdeý kólemin eki esege art­tyrýǵa, sondaı-aq qaldyqtardy qaı­ta óńdeýge jáne ony óndiriste qaıta paı­dalanýǵa jol ashty. Sondaı-aq shetel­dik mamandy tartqany úshin «KARLSKRONA LC AB» kompanııasyna qol­daý kórsetildi. Sonyń nátıjesinde óndiristik prosesterdi ońtaılandyrý boıynsha jumys júrgizildi jáne jańa sorǵy jabdyqtarynyń jelileri ıgerildi. Budan bólek, ónimniń jańa túr­lerin óndirý boıynsha konstrýktorlyq jáne tehnologııalyq qujattama ázirlendi. «SAMHAT» aıaq kıim fabrıkasynyń ju­­mys­kerlerin oqytýǵa qoldaý kór­se­til­di. Bul aıaq kıim tigý sapasyn 20 pa­ıyzǵa arttyrýǵa múmkindik berdi. So­ny­men qatar «Stılon» tigin ón­di­risi­ne avtomattandyrylǵan júıeni en­giz­geni úshin «AGF Grýpp» kompanııa­sy mem­lekettiń qoldaýyna ıe boldy. Kórip otyr­ǵandaryńyzdaı, memlekettik qoldaýdyń tıimdi tustary óte kóp, – dedi B.Bekenov.

Byltyr QazIndustry qazaqstandyq ındýstrııa jáne eksport ortalyǵy Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrliginiń otandyq óńdelgen taýarlardy syrtqy naryqtarǵa jyljytý jónindegi operatory retinde jumys istedi. Bul rette 487 ótinimniń ishinen 216 kásiporynnyń jalpy somasy 5,6 mlrd teńge kólemindegi shyǵyny ótelgen. B.Bekenovtiń aıtýynsha, ótinishterdiń basym bóligi Shyǵys Qazaqstan oblysynan (11,9 paıyz), Qostanaı oblysynan (10,7 paıyz), Qaraǵandy oblysynan (10,2 paıyz), Almaty qalasynan (8,7 paıyz) jáne Almaty oblysynan (8,2 paıyz) kelip túsken. Bul rette tamaq ónerkásibiniń ókilderi belsendilik tanytqan. Barlyq ótinimniń 41,7 paıyzy osy baǵytqa tıesili. Budan bólek, metallýrgııa, metall emes mıneraldyq ónimder óndirisi, elektr jabdyqtary óndirisi salalarynyń ókilderi de barynsha kóp ótinish bergen.

– О́ńdelgen taýarlardy eksport­taý­shylardyń sheteldik kórmelerge, jár­meńkelerge, festıvaldarǵa qaty­sý, shetelde ónimdi sertıfıkattaý, qoımalardy, saýda úı-jaılaryn jalǵa alý jáne taýarlardy jetkizý shyǵyndary óteldi. Byl­tyr qoldaý sharalarymen qam­tyl­ǵan ta­­ýar­lar eksportynyń geografııa­sy álemniń 29 elin qurady. Sonyń ishin­de Kýveıt, Oman, Saýd Arabııasy, AQSh jáne Ońtústik Koreıa sııaqty jańa eks­port­tyq elder paıda boldy. 2021 jyl­dyń qańtar aıynan bastap eksporttaýshy­lar­dy qoldaý boıynsha «bir tereze» qurý aıasynda syrtqy naryqtarǵa taýarlardy jyljytý shyǵyndaryn óteý fýnksııalary «Qaztrade» aksıonerlik qoǵamyna berildi, – dedi QazIndustry basshysy.

Osy oraıda, úshinshi ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyna sáıkes QazIndustry men Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi birlesip memlekettik qoldaýdyń jańa quralyn – «О́nerkásiptik grantty» engizý boıynsha jumys júr­gizýde. Bul jumys istep turǵan óndi­ris­terdi jańǵyrtýǵa jáne jańa óndiris­terdi qurýǵa baǵyttalmaq. Grant kásip­oryn­darǵa qural-jabdyqty satyp alý jáne ony óndiriske engizý úshin 50 pa­ıyz mólsherinde birlesip qarjylan­dyrý shar­tyn usynatyn bolady. Bul negiz­gi qorlardyń jańartylý paıyzyn artty­rýǵa, ishki naryqta qosylǵan quny joǵary básekege qabiletti ónim shyǵarýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq syrtqy naryqtarǵa shyǵý úshin baza qalyptastyrady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl mektep formasy ózgermeıdi

Bilim • Búgin, 16:14

Dollar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 15:54

Jetisý oblysynyń TJD basshysy taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 15:08

Aralda jol apatynan bir adam kóz jumdy

Oqıǵa • Búgin, 11:35

Qazaqstannyń eksport kólemi artty

Ekonomıka • Búgin, 09:52

Uqsas jańalyqtar