Ekonomıka • 16 Sáýir, 2021

Shańyraq shattyǵyn buıyrtqan

143 ret kórsetildi

Táýelsizdik týy kóterilgen 30 jyldyń ishinde elimiz qurylys jáne turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyq salasynda úlken tabystarǵa qol jetkizdi. 1991 jyldan beri qaraı 170 mln sharshy metrden astam jańa turǵyn úıdiń salynýy, 1,6 mln-nan astam adamnyń baspanamen qamtylýy – sonyń aıǵaǵy. Bul rette memlekettik baǵdarlamalardyń bergeni mol. Onyń ishinde «Nurly jerdiń» shoqtyǵy bıik tur.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Bıylǵy meje – 17 mln sharshy metr

«Nurly jer» memlekettik baǵ­darlamasynyń maqsaty – qazaq­standyqtardy qoljetimdi turǵyn úımen qamtamasyz etý. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý birinshi vıse-mınıstri Qaıyrbek О́skenbaevtyń aıtýynsha, eli­mizde áleýmetke baǵdarlanǵan qoljetimdi úıler 2005 jyldan beri salyna bastady. Máselen, dál sol jyly 2,5 mln sharshy metr turǵyn úı boı kóterdi. Ara­da on jyl ótkende, ıaǵnı 2015 jyly atalǵan kórsetkish 8,9 mln sharshy metrdi qurady. Byltyr 15,3 mln sharshy metr turǵyn úıdiń salynǵanyna kýá boldyq. Bıylǵy meje – 17 mln sharshy metr. Baıqaǵandaryńyzdaı, tur­ǵyn úı qurylysy jyl ótken saıyn qarqyn alyp keledi. Onyń ústine Nur Otan partııasy óziniń saılaýaldy baǵdarlamasynda bul máselege erekshe nazar aýdardy. Osy oraıda partııa tapsyrmasyna sáıkes, aldaǵy bes jylda 103 mln sharshy metr turǵyn úı salý josparda bar.

– 2020 jyly respýblıka boıynsha 140 myńnan astam turǵyn jaı paıdalanýǵa berildi. Turǵyn úı qurylysyna ba­ǵyt­talǵan ınvestısııalar 2019 jylmen salystyrǵanda 33,6 paıyzǵa ósip, 2 trln teńgeni qurady. Iаǵ­n­ı memlekettiń 1 teń­gesine je­ke ınvestorlardan 5 teńge tartyl­dy. Osy jyldyń birinshi toqsa­nynda da qurylys salasynda damýdyń oń serpini baıqalyp otyr. Atap aıtqanda, qurylys-montaj jumystarynyń kólemi ótken jylmen salystyrǵanda 13 paıyzǵa ulǵaıdy. 16 óńirde qurylystyń qarqyny joǵary. Tek Mańǵystaý oblysy ǵana artta keledi, – dedi Qaıyrbek О́skenbaev.

Mınıstrliktiń deregine súıensek, osy jyldyń birinshi toqsanynda 2,9 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilgen. Bul degenimiz – 23 663 turǵyn jaı. Ol byltyrǵy kórsetkishten 8,6 paıyzǵa joǵary. Turǵyn úı qurylysyna tartylǵan ınvestısııalar 2020 jyldyń birinshi toqsanymen salystyrǵanda 33,8 paıyzǵa ósken.

Úkimet memlekettik turǵyn úı saly­natyn aýdandardy, onyń ishinde turǵyn­darǵa jeke qurylys salý úshin bólinetin jer ýchaskelerin ınjenerlik jelilermen jabdyqtaýdy óz moınyna alyp otyr. Ondaǵy maqsat – turǵyn úı qurylysyn yntalandyrý jáne onyń qunyn arzandatý. Bul rette Nur Otan partııasynyń tapsyrmasy bo­ıynsha 2021-2025 jylda­ry 235 myń jer ýchaskesin qajetti ın­fra­qurylymmen qamtamasyz etý jospar­lanǵan.

Respýblıkanyń qoldanystaǵy turǵyn úı qoryn jańartý jumystary da jal­ǵasýda. 2020 jyly 8 óńirde 249 tur­ǵyn úı kúrdeli jóndeýden ótse, bıyl 473 tur­ǵyn úıdi jóndeýge 19,5 mlrd teńge bólindi.

Elimizde turǵyn úı alýǵa kezekte tur­ǵan azamattardyń sany jyl saıyn ortasha eseppen 50 myńǵa ósedi eken. Búginde olar­dyń qatary 559 myń adamdy qurap otyr.

1

 

Aýylda úı salǵandarǵa sýbsıdııa beriledi

Qazaqstanda turǵyn úı saıasatyn da­mytý baǵytynda tańdalyp alynǵan tıimdi jol – sýbsıdııalaý. Búginde onyń birneshe túri bar. Máselen, otbasy múshelerine shaqqanda tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıine jetpeıtin, kezekte turǵan adamdar turǵyn úıdi sýbsıdııalaý tetigi arqyly baspanamen qamtamasyz etiledi. Negizinen bul sanatqa kópbalaly otbasylar, jetim balalar, múgedek balalary bar otbasylar jáne halyqtyń basqa da áleýmettik osal toptary jatady. Al tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen joǵary, kezekte turǵandar jańa turǵyn úıge jeńildetilgen nesıe alý arqyly qol jetkize alady. Budan bólek, kezekte turǵandar úshin turǵyn úıdiń jaldaý aqysyn sýbsıdııalaý tetigi de qarastyrylǵan.

– Jeke qurylys salýshylarmen birlesip bastapqy naryqta jyljymaıtyn múliktiń áleýmettik qorlary qurylady. Mysaly, 10 myń páterlik turǵyn úı úshin jylyna 5,3 mlrd teńge sýbsıdııa qajet. Turǵyn úı pýldary qalyptasqannan keıin osy qorlardyń jyljymaıtyn múlikpen qamtamasyz etilgen aksııalary kepildendirilgen kiristiligi bar naryqqa usynylatyn bolady. Jaldaý aqysyn sýbsıdııalaý tetigin iske asyrý úshin «Otbasy banktiń» ókilettigin kúsheıtý usynylyp otyr, – dedi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý birinshi vıse-mınıstri.

Bul rette Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynan páter jaldaǵandardyń 31 aılyq eseptik kórsetkish (AEK) kólemindegi shyǵynyn memleket ótep beredi. О́zge óńirler úshin 21 AEK deńgeıi kózdelgen. Al aýyldyqtar úshin shyǵynnyń 15 AEK kólemindegi somasy keri qaıtarylady. Atap óterligi, bul ázirshe jospar ǵana. Jańashyldyq jańa zań  qabyldanǵannan keıin iske qosylady.

Sonymen qatar memleket aýylda tur­ǵyn úı salý tetigin engizýde. Iаǵ­nı, aýylda jumyskerler úshin turǵyn úı salǵan jumys berýshiniń shy­ǵyn­darynyń 50 paıyzyn memleket sýbsı­dııa­laıtyn bolady. Derekterge súıensek, res­pýblıka boıynsha 76 aýdanda 2 855 turǵyn úıge qajettilik bar. Bul degeni­miz – 285,5 myń sharshy metr. Indýs­trııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń málimetinshe, sýbsıdııalaý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 14,3 mlrd teńge qajet.

Bir ózi bir aýyldy kórkeıtip otyrǵan kásipker Manat Alǵambarovtyń aıtýynsha, mundaı jańashyldyq aýylda úı salatyn kásipkerler úshin tamasha múmkindik.

– Bizdiń aýyl Ekibastuz qalasyna qaraıdy. Mal sharýashylyǵymen aınalysamyz. Jumyskerlerge úı salyp, olarǵa qajetti jaǵdaıdy jasap otyrmyz. Eńbek adamdaryn osylaı yntalandyramyz. Eger memleket salynǵan úıdiń bir bóligin sýbsıdııalaıtyn bolsa, munyń áseri zor bolmaq. Birinshiden, kásip­kerlerge úlken kómek. Ekinshiden, kóp úı salynatyndyqtan, aýyldyń tamyry­na qan júgiredi. Sondyqtan bul bas­tama qol­daýǵa laıyq, – deıdi Jaıylma aýyl­yn­daǵy «Tabys» sharýa qojalyǵynyń ıesi.

Turǵyn úı qurylysyn sýbsıdııalaý tetigi «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda júzege asyrylmaq. Ol úshin qurylys salýshylar memleket bekitken bir tıpti úılerdi ǵana salýy tıis. Iаǵnı úıdiń jalpy kólemi 100 sharshy metrden aspaýy kerek. Al quny 10 mln teńgeden joǵary bolmaýy shart. Jergilikti atqarýshy organdar atalǵan joba boıynsha ótinishterdi qabyldap, jaǵdaıdy baqylaýda ustaıdy.

Eske sala keteıik, bul Memleket basshy­sy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jol­daýynda aıtylǵan tapsyrma bola­tyn. Prezıdent «Nurly jer» baǵdarla­masy aıasynda salynatyn jeke turǵyn úılerdiń, olarǵa tartylatyn ınfraqu­rylymdardyń qurylysyn jandandyrýdy tapsyrǵan edi.

 

Osal toptarǵa oıysqan «Otbasy bank»

Byltyr «Otbasy bank» jelisi boıynsha berilgen árbir besinshi zaım «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy arqyly úlestirilgen. Jalpy, 2020 jyly el tur­ǵyn­daryna «Nurly jer» aıasynda 10 759 páter kilti tabys etildi. Osy jyldyń ózin­de 3 727 otbasy qonys toıyn toılap úl­gergen.

«Otbasy banktiń» basqarma tóraǵasy Lázzat Ibragımovanyń aıtýynsha, bıyl «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda úsh joba júzege asyrylady. Sonyń biri – «Ba­qytty otbasy». Búginde atalǵan joba­ǵa 50 mlrd teńge bólingen. Qazir turǵyn­dardan ótinishterdi qabyldaý júrip jatyr. Bul soma 5 myń otbasynyń páterli bolýyna jetip tur.

– «Baqytty otbasy» jobasyna kóp­balaly otbasylar, múgedek balany tár­bıe­lep otyrǵan otbasylar, tolyq emes ot­basylar qatysa alady. Dúısenbi kúni onlaın ótinim berý bastaldy. 14 sáýir­degi jaǵdaı boıynsha 23 109 ótinish kelip tústi. Onyń 19 833-iniń talap­tarǵa sáıkes keletini belgili boldy. 3 376 ótinish joba talaptaryna saı kelmeı­tindikten keri qaıtaryldy. Joba aıasynda páter úlestirý kezinde aldymen ótinish berýshiniń kezekke turǵan merzimine basymdyq beriledi. Odan keıin tólem qabilettiligi nazarǵa alynady. Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Aqtaý, Atyraý qalalary úshin joba sheńberinde satyp alynatyn turǵyn úıdiń somasy 15 mln teńgeden, qalǵan óńirler úshin 10 mln teńgeden aspaýy kerek. Úıdi kezekke turǵan óńirden bastapqy jáne qaıtalama naryqtardan alýǵa bolady, – dep naqtylady Lázzat Ibragımova.

«Baqytty otbasy» úshinshi jyl qatary­nan júzege asyrylýda. Joba osy kúnge deıin 9 800 adamnyń qonys toıyn toılaýyna septigin tıgizdi.

Budan bólek, «Shańyraq» jobasy bar. О́t­ken aptada ony júzege asyrý úshin «Ot­basy bankke» 120 mlrd teńge kólemin­degi ekinshi transh kelip tústi.

– Bul kezekte turǵan barlyq sanatqa arnalǵan. «Baqytty otbasyǵa» óte alma­ǵandar «Shańyraqta» baq synaı alady. Munyń talaptary: bastapqy jarna – 10 paıyz, jyldyq mólsherleme – 5 paıyz. Úı tek bastapqy naryqtan ǵana satyp alynýy kerek. Mamyr aıynda 8 myń bas­pana joba qatysýshylaryna usynylady. Bıyl «Shańyraqqa» basymdyq beriledi, – dedi «Otbasy banktiń» basqarma tóraǵasy.

Osylaısha, jyl sońyna deıin «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda baspanamen qamtylatyn otbasylardyń sanyn eki ese arttyrý kózdelip otyr. Iаǵnı, bıyl 20 myń otbasyǵa páter berilýi kerek.

Atap óterligi, memlekettik baǵ­dar­lamalar aıasynda jastardyń baspanaly bolýyna zor múmkindik qarastyrylǵan. Máselen, ekinshi jyl qatarynan «Otbasy bank» pen Almaty qalasynyń ákimdigi birlesip «Almaty jastary» aımaqtyq baǵdarlamasyn júzege asyrýda. Bıyl oǵan 18 mlrd teńge bólindi. Josparǵa sáıkes, 1 myń jas otbasy qonys toıyn toılamaq. Baǵdarlamaǵa 35 jasqa deıingi jastar qatysa alady.

Sondaı-aq qazir Nur-Sultan qala­sy­nyń ákimdigimen birlesip «Elorda jastary» baǵdarlamasy daıyndalýda. Onyń talaptary kelesideı: jyldyq mólsherleme – 5 paıyz, bastapqy jarna – 10 paıyz. Nesıe 25 jylǵa deıingi merzimge beriledi. Bul rette jergilikti ákimdik basymdyq bergen salalarda jumys isteıtin jastardy qoldaý kózdelgen. Iаǵnı birinshi kezekte densaýlyq saqtaý, bilim berý, máde­nıet, sport, buqaralyq aqparat qural­dary, áleýmettik sala ókilderin qoldaý qaras­tyrylǵan. Baǵdarlama arqyly otbasyly jastar ǵana emes, boıdaq qyz-jigitter de qamtylady.

Eske sala keteıik, Prezıdent Almaty, Nur-Sultan jáne Shymkent qalalarynyń árqaısysynda jastarǵa arnalǵan úsh myń páter salýdy tapsyrǵan bolatyn. Qazirgi jumystar sol tapsyrma negizinde júrgizilip jatyr.

1

 Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

 

Turǵyn úı baǵasy qashan arzandaıdy?

Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryndaǵy shekti somadan asqan qarjyny turǵyn úı alýǵa jumsaý múmkindigi iske qosylǵaly beri baspana baǵasy sharyqtap ketti. Máselen, osy jyldyń qańtar aıynda jańa úılerdiń baǵasy 3 paıyzǵa ósse, qaıtalama naryqtaǵy úıler 17 paıyzǵa qymbattady.

– Aqpanda da ósim tirkeldi. Biraq qańtar aıymen salystyrǵanda baǵanyń ósýi sál de bolsa turaqtaldy. Naýryz aıynda baǵanyń ósýi aıtarlyqtaı shekteldi. Máselen, ótken aıda jańa úıler 0,5 paıyzǵa, qaıtalama naryqtaǵy úıler 2 paıyzǵa qymbattady. Sáýir, mamyr aılarynda úı baǵasynyń ósimi toqtap, ekinshi jartyjyldyqtan bastap qalpyna keledi degen boljam bar. Baǵa halyqtyń suranysynan týyndaıdy. Suranys bir­tindep tómendep keledi, – deıdi Qaıyrbek О́skenbaev.

Lázzat Ibragımovanyń pikirinshe, tur­ǵyn úı baǵasynyń ósýine syrtqy fak­torlar da áser etýde. Aıtalyq, 2020 jy­ly álemdegi óńdelgen aǵash quny 2,2 ese qym­battaǵan. Sol sekildi mystyń quny 27 paıyzǵa, bolattyń baǵasy 13 paıyz­ǵa ósti.

– Máselen, 2020 jyly Túrkııadaǵy jyl­jy­maıtyn múlik baǵasy 27 paıyzǵa, Germa­nııada – 12 paıyzǵa, Reseıde – 10 pa­ıyzǵa, Kanadada 7 paıyzǵa qymbat­tady. 2021 jyly ekonomıkany yntalan­dyrý maqsatynda kóptegen elder ınfra­qurylymǵa jumsalatyn ınvestısııa­lar kólemin kóbeıtedi. Bul shıkizat pen me­tal­darǵa suranysty arttyrady. Tıi­sinshe, baǵa da joǵarylaıdy. Qury­lysta paıdalanylatyn materıaldar men shıkizattyń baǵasy ósýde. Baǵa­nyń sharyqtaýyna eńbek kúshiniń quny da áserin tıgizýde. Atap aıtqanda, 2020 jyldyń tórtinshi toqsanynda Qazaq­standaǵy ortasha jalaqy 233 136 teń­geni qurady. 2019 jyldyń birinshi toq­sanynda bul kórsetkish 168 389 teńgege teń edi. Osy jyldyń birinshi toqsany boıynsha ortasha aılyq jalaqy 11 paıyzǵa ósken. Tıisinshe, kranshylardyń, monolıtshilerdiń, árleýshilerdiń eńbekaqysy da kóterildi. Bul baǵaǵa áser etetin birden-bir faktor. Osy jyldyń ekinshi jartyjyldyǵynda, mamyr aıynyń sońynan bastap turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵa turaqtalady. О́ıtkeni bul kezde anaý aıtqandaı suranys ta bolmaıdy, – deıdi L.Ibragımova.

Jalpy, baǵany turaqtandyrýdyń birneshe joly bar. Birinshisi – memleket tarapynan turǵyn úılerdiń salynýy. Bul jaǵynan «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda qyrýar jumys tyndyrylýda. Onyń ústine memlekettik baǵdarlamamen salynǵan sharshy metrdiń baǵasyna belgili bir deńgeıde shekteý qoıylady. Al ekinshi jol – otandyq qurylys materıaldary óndirisin jolǵa qoıý.

– Birden aıtý kerek, Qazaqstanda shy­ǵary­latyn qurylys materıaldarynyń baǵasy asa qymbattaǵan joq. Byltyr armatýra baǵasy 33 paıyzǵa kóterildi. Elimizde armatýra shyǵaratyn jańa zaýyttar iske qosyldy. Endi ishki naryqty tolyqtaı otandyq ónimmen qamtıtyn múmkindik bar. Árıne, armatýra baǵasy temirdiń qunyna, ony tapsyratyndar men qabyldap alatyndardyń «erejesine» baılanysty. Aıtalyq, Reseı zaýyttary temirdi joǵary baǵamen qabyldaıdy. Bul baǵytta da tıisti jumystar júrgizilýde. Sol sekildi biz qazir qurylysqa qajetti shynyny tolyqtaı shetelden ákelemiz. Bıyl Qyzylordadaǵy shyny zaýyty iske qosylsa, otandyq ónimdi paıdalanýǵa jol ashylady. Tusqaǵazdy da syrttan ımporttap otyrmyz. Bıyl ınvestor tabylyp, jańa zaýyttardyń qurylysy bastalady degen úmit bar. Budan bólek, ishki naryqtyń 38 paıyzyn ǵana jylý – ızolıasııalyq materıaldarmen qamtýǵa qol jetkizildi. Qalǵan 62 paıyzy – shetel­dik ónim. Munyń da otandyq óndiri­sin durys jolǵa qoıý mańyzdy. Sonda ǵana úıdiń baǵasy óspeı, kerisinshe arzandaıtyn bolady, – dedi Q.О́skenbaev.

«Nurly jer» – myńdaǵan adamǵa sha­ńyraq shattyǵyn buıyrtqan baǵdarlama. Endeshe, ony táýelsizdiktiń biregeı jobasy dep ataýǵa tolyq negiz bar. Tıimdiligi anyq dáleldengen jobanyń ǵumyry qysqa bolmaýy tıis.

Sońǵy jańalyqtar

Jigittermen kúsh synasqan arý

Ulttyq sport • Búgin, 08:43

Qytaıdan qalyp qoıdyq

Sport • Búgin, 08:42

Tabystary – 2 117 000 dollar

Sport • Búgin, 08:40

Sınsınnatıdegi týrnır bastaldy

Sport • Búgin, 08:38

Úzdik qurylysshylar marapattaldy

Qoǵam • Búgin, 08:37

Olımpıadadan keıingi oılar

Sport • Búgin, 08:35

Jarys qyzǵan shaǵyna jetti

Sport • Búgin, 08:34

Tehnopark tegin oqytady

Qoǵam • Búgin, 08:32

Balalarǵa arnalǵan startaptar

Qoǵam • Búgin, 08:30

Julynqurt laboratorııasy áshkerelendi

Aımaqtar • Búgin, 08:27

«Talgodaǵy» talan-taraj

Qoǵam • Búgin, 08:25

Shalǵaıdaǵylar shaǵym aıtady

Bilim • Búgin, 08:22

Jańa mektepter kóbeıedi

Bilim • Búgin, 08:20

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

Qoǵam • Búgin, 08:17

Moıynqumda mańyzdy máseleler aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Jańa Qazaqstan – sheteldikter kózimen

Saıasat • Búgin, 08:10

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Shıraz bulbuly

Ádebıet • Keshe

Ata jurtta

Ádebıet • Keshe

Oqý men oqymaý hám talǵam

Ádebıet • Keshe

Abaı oblysynyń aty ozdy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar