Aımaqtar • 07 Maýsym, 2021

Jetisý jádigerleri. Petroglıfterdi saqtaý paryz

439 ret kórsetildi

Baǵzy dáýirdiń syryn búkken balbal tastardyń bir shoǵyryn Jetisý ólkesinen de kóptep kezdestirýge bolady. Tasqa bádizdelgen túrli sýret pen tańba ejelgi zamanda osy aımaqta ómir súrgen adamdardyń turmys-tirshiliginen habar berip turǵandaı.

Mysaly, bir ǵana Tamǵaly shatqalynda uzyn-yrǵasy 4500 shamasynda petroglıf bar eken. Syna jazýlary bar aımaq búginde IýNESKO uıymynyń tarıhı mańyzy bar qundy muralar tizimine engen. Barlyq eskertkish tastar memleket qorǵaýynda. Al ashyq aspan astyndaǵy murajaı kóne tarıhtyń syryn pash etip otyrǵan qundylyq qana emes, tanymdyq turǵydan da erekshe nysanǵa aınalǵan. Buǵan Tamǵalydaǵy tasqa basylǵan sýretterdi tamashalaýǵa kelýshi týrıster qatarynyń jyl saıyn kóbeıip otyrǵany dálel bolady.

Jalpy, osy Tamǵalydaǵy syna jazýlar men sýretterdiń túpki izi bizdiń dáýirimizge deıingi XIV-XIII ǵasyrlarǵa bastaıdy. Mamandar bul mań­nan ejelgi qola dáýirine tán petroglıfterdiń 5 myńǵa jýyq túrin anyqtap, tizimge alǵan. Tasqa oıyp salynǵan sýretterde adamdar men janýarlar áleminiń baılanysyn áıgileıtin nyshandar jıi kezdesedi eken.

Qorshaǵan ortadaǵy quby­lystar men Qudaıǵa qulshylyq etý dástúriniń de sıpatyn beıne­legen syzbalar bar­shylyq. Iаǵnı tastaǵy sýretterdiń bir parasy bizge qazirgi zamanǵy mıfolo­gııa ǵy­lymynan jaqsy tanys kóne dá­ýir­degi ańshylyq pen Táńir­ge tabyný bel­gi­leriniń aqıqa­tyn ashsa, bir bóligi ejelgi túrki áleminiń zertteý jazbalary arqyly belgili bolǵan jaý­gershilik kezeńin de sıpattap beredi. Tamǵaly tastarynda Býd­da dini dáýirlegen ýaqyt­tyń da tereń izi qalǵany talassyz jaıt. О́ıtkeni shatqal ishindegi tórt qoldy Býdda beınesiniń qashal­ǵan sýreti sony áıgileıdi.

Sondaı-aq Jetisýdaǵy bitik tastar men ejelgi qorymdardyń úlken shoǵy­ry Oıjaılaý shat­qaly men Eshkiólmes jotasy mańynan da tabylǵan. Eshki­ólmestegi kóne qorymdar áli de tyń­ǵy­­lyqty zertteýdi qajet etedi deıdi ólke­tanýshylar. Bul mańda saq taıpa­larynyń tur­mys-tirshi­liginen syr sher­tetin jádiger jetip artylatyn kóri­nedi. Al teńiz deńgeıinen 1200 metr bıiktikte ornalasqan Oı­jaılaý aýmaǵyndaǵy taý bet­keıine qashalǵan sýretterdi arheologter «Kóne Túrik kezeńiniń kompozısııasy» dep ataıdy eken. Ásirese bıik jartasqa qashalǵan qos salt atty­nyń beınesi qa­zir­gi zamanǵy ozyq tehno­lo­gııa­nyń qolynan shyqqandaı áli de «menmundalaıdy». Jalpy, biz bul taqyrypqa áli oralamyz...

Aıtpaqshy, jaqynda áleýmettik je­­­­li­­lerde Kerbulaq aýdanyndaǵy Ar­qar­­­ly taýy etegindegi kóne petro­glıf­ter ornalasqan aýmaqtyń jekeshe­le­­­nip ketkeni jáne osyndaǵy tarıhı es­­­kert­kishterdiń tas-talqan bolyp úgi­­­­­tilip, qurylys qıyrshyǵyna aına­lyp jat­qany jaıynda jazyldy. Bul má­se­leni eriktiler men tabıǵat qor­ǵaý­shy­lar da, jergilikti turǵyndar da bu­ryn­nan kóterip júrgen bolatyn. Jaǵ­daı­ǵa qanyǵý úshin taqyrypqa úńilip kó­relik. Anyǵynda, syna jazý men sýret­ter shoǵyry tabylǵan aýmaq 2006 jyly jeke kompanııalardyń ıeligine be­rilgen eken. Mundaı sheshimdi sol kez­de Almaty oblysyn basqarǵan Serik Úm­betov shyǵarǵan kórinedi. Qazir bul mań­da 3 seriktestik qurylys pen jol tó­se­nishterine qoldanylatyn túrli tas­tar­dy qazyp alyp, daıyndap jatyr. Zaýyttardyń jumysy tolyqtaı zań aıasyn­da júrip jatqandyqtan, kásip­ker­lerdiń isine bálendeı deý qıyn. Biraq tarıhı jádigerler men tabıǵat qor­­ǵaýshylarynyń janaıqaıyn túsiný­ge bolady. О́ıtkeni jekemenshikke ót­ken aýmaqta qandaıda bir ǵylymı-zertteý jumysyn júrgizýge múmkindik bol­ma­ǵan. Tek 2017 jyldan bastap qana atalǵan Malaısary taýynyń etegindegi aýmaqqa oblys ákimshiligi nazar aýdaryp, tas­taǵy jazbalar men sýretterdi baqylaýǵa alyp­ty. Al turǵyndar bitik­tastardyń bir bóligi oǵan deıin tas úgin­disine aınal­ǵa­nyn jáne bul jaǵ­daı áli toq­tamaǵanyn aıtady. Áleýmettik jelidegi daý da osydan shyqqany anyq.

– Biz bul máselege kóz jumyp otyr­ǵan joqpyz. Tarıhı qundylyǵy joǵa­­ry muraǵa qatysty atústi sheshim jasaý­ǵa bolmaıdy. Qazir oblys tarapynan bar­lyq shara jasalýda. 2017 jyldan beri tastar arnaıy baqylaýǵa alynyp, qorshalǵan. Ol mańda qazý, qoparý ja­sal­mady. Iá, atalǵan aýmaq jeke kom­panııalardyń ıeliginde. Bolashaqta dál osy tarıhı sýretter tabylǵan aýmaq­ty memleket ıeligine qaıtaryp ala­myz. О́zim keshe ǵana sol aýdanǵa ba­ryp, ǵylymı ekspedısııa jumys istep jat­qan aýmaqty kórip keldim. Qu­ry­lys zaýyttarynyń ıelerimen de sóı­lestik. Olar buǵan deıin jer kadastri boıynsha aımaqta eshqandaı tarıhı jádiger ornalasqany týraly málimet bolmaǵanyn aıtady. Al tastar turǵan jerge tıispegen. Kásipkerler ol aýmaqty memleketke tegin qaıtaryp berýge de kelisti. Endi munyń zańdy joldaryn rettep, aldymen aýmaqty Kerbulaq aýdanynyń jer qoryna alamyz, qujat rásimdelgennen keıin Arqarly taýynyń etegine ashyq aspan astyndaǵy tarıhı-tanymdyq ortalyq jasaýdy oılastyramyz, – dedi bizge bergen suhbatynda Almaty oblysynyń mádenıet, arhıv­ter jáne qujattama basqarmasynyń bas­shysy Márlen Kólbaev.

Jalpy, bul másele Májilis pen Úki­­­met otyrysynda da sóz bolǵan. Ma­laı­­sary petroglıfteriniń qaraýsyz jat­­qany jaıynda depýtat Janarbek Áshim­jan depýtattyq saýal joldap, oǵan Pre­mer-Mınıstrdiń orynbasary ­Eraly Toǵ­ja­nov resmı jaýap bergen edi.

– Bıyl sáýir-mamyr aılarynda Al­maty oblysynyń ákimdigi men Ál­keı Marǵulan atyndaǵy arheologııa ıns­tı­­týtynynyń mamandary Arqarly pet­­ro­glıfterine zertteý jumystaryn júr­gizdi. Zertteýdiń negizinde anyqtalǵan es­kert­kishterge aldaǵy ýaqytta qujat­tan­dyrý jumystary júrgiziledi. Anyq­talǵan eskertkishterdi qorǵalýyn uıym­dastyrý úshin tıisti bıýdjettik ótinim ázirlenip, oblys máslıhatynyń otyry­synda qarastyrylady. Zańnamada qaras­tyrylǵan rásimder oryndalǵannan ke­ıin Arqarly petroglıfteri Almaty ob­ly­synyń jergilikti mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine engiziledi. Mádenıet jáne sport mınıstrligi men Almaty oblysynyń ákimdigine Arqarly petroglıfterin qor­ǵaý máselesin turaqty baqylaýda ustaý tapsyryldy, – deıdi Eraly Toǵjanov óz jaýabynda.

Negizinde, 2017 jyldan beri arheolog Alekseı Marıashev bastaǵan ǵalymdar toby osy Arqarly asýyndaǵy tarıhı tas­tarǵa nazar aýdaryp, jumys istep ke­ledi. Jaqynda bul jumysqa erik­ti­ler­diń toby qosylǵan. Istiń basy-qas­ynda júrgen jýrnalıst Olga Gý­mırova zert­teý jumysyna uzaq ýaqyt boıy qar­jy tabylmaǵanyn aıtady. Aqyry erik­tiler áleýmettik jeli arqy­ly aksııa uıym­dastyryp, qajetti qar­jyny qaıyrym­dylyq jolymen tapqan. Al bıyl sáýir aıynda ǵana máselege jer­gilikti bılik nazar aýdaryp, qoldaý bil­dirgen kórinedi.

– Malaısary taýynyń ár tasy tun­ǵan tarıh qoı. Mundaǵy sýretterge qa­rap, 3000 jyl burynǵy kezeńniń oqıǵa­­­syn elestetýge bolady. Zertteý endi bas­­tal­dy, ǵalymdar áli jańalyq asha­dy dep senemin. Boljam boıynsha, bul bel­giler qola ne temir dáýirine jatady eken. Almatydan 160 shaqyrym jerden osyndaı jádiger tabylyp jatsa ǵa­jap qoı, á? Sosyn, bul máseleni shýǵa aı­naldyrýǵa bolmaıdy. Biz qazir qazba ju­mystary­nyń basynda, taýda júr­miz. Áleýmet­tik jelide shý bolyp jat­qanyn esti­dim. Ásirese jerdiń saty­lyp ketkenine jurt nazaryn aýdaryp, narazylyq týyp jatqan kórinedi. Bu­ǵan memleket nazaryn aýdardyq, ári qa­raı saıasılanbaýy kerek. Oblys ákim­digi qoldaý jasap, tıisti qarjy bóldi. Bolashaqta ashyq murajaı sııaqty tarıhı oryn bolsa, bizdiń armanymyz oryn­dalǵany, – deıdi jýrnalıst Olga Gýmırova.

Aıtpaqshy, taqyrypqa oraı kóteril­gen saýalǵa Almaty oblysynyń máde­nıet, arhıvter jáne qujattama bas­qarmasy bizge arnaıy jaýap berdi. Qu­zyr­ly mekemeniń jaýabynda Arqarly petro­glıfteri 2017 jyldan beri memleket qorǵaýyna alynyp, sol ýaqyttan beri sýretti tastardyń birde-bireýine zaqym kelmegeni aıtylǵan. Aýmaqta mádenıet basqarmasyna qarasty Mádenı mura or­talyǵy men Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty mamandary jáne eriktilerdiń birlesýimen petroglıfterdi anyqtaý jáne barlaý jumysy júrip jatyr. Sondaı-aq buǵan qosymsha bar­lyq petroglıfterdi pasporttaý da birge júrgizilýde eken.

 

Almaty oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar