Úkimet • 11 Maýsym, 2021

El ekonomıkasynda ósim bar

51 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda birneshe másele qaraldy. Bul – eldegi sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaı, bıylǵy qańtar-mamyrdaǵy elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń jáne respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylý jaıy, kóktemgi egis jumystarynyń qorytyndysy, qurylys materıaldaryna baǵa belgileý máselesi.

Qazaqstan «jasyl aımaqqa» ótti

Birinshi másele boıynsha baıandama ja­sa­ǵan Densaýlyq saqtaý mınıstri Alekseı Soı halyqty vaksınalaý barysy men qa­zir­gi jaǵdaı týraly aıta kelip, elimizde sa­nı­tarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaı­dyń jaqsarǵanyn atap kórsetti.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstan COVID-19 ta­ra­lý qarqyny boıynsha «sary aımaq­tan» «jasyl aımaqqa» ótti. Bir apta ishin­de syrqattaný deńgeıi 30%-ǵa, vırýs­tyń re­pro­dýktıvtik ındeksi 0,84-ke deıin ın­fek­sııalyq tósektik oryn­dardyń júk­te­me­si 24%-ǵa deıin, reanı­ma­sııalyq tósektik oryn­dar­dyń júktemesi 21%-ǵa deıin tó­­men­dedi. «Qyzyl aımaqta» tek Nur-Sultan qalasy qaldy. «Sary aımaqta» – 6 óńir: Almaty qa­la­sy, Atyraý, Pavlodar, Batys Qazaq­stan, Aqmola jáne Qaraǵandy ob­­lys­tary bar. Qalǵan 10 óńir – «jasyl aımaqta».

Búgingi tańda 2,4 mıllıonǵa jýyq adam vaksına boıynsha birinshi komponentti, 1,3 mıllıonǵa jýyq adam ekinshi komponentti aldy.

Úkimet basshysy ákimdikter men Den­­­saý­lyq saqtaý mınıstrligine jaz­ǵy ke­zeń­de, ásirese Mańǵystaý, Aqmola, Qos­tanaı oblystary men Nur-Sultan qa­lasynda vak­sınalaý qarqy­nyn ba­ryn­sha arttyrýdy tapsyrdy. «Bar­lyq deńgeıdegi ákimder vak­sınalaý máse­le­lerin jeke baqylaýǵa alýy tıis», dep atap kórsetti A.Mamın.

 

Investısııalar kóbeıip keledi

Úkimet otyrysynda elimizdiń 2021 jyl­­dyń qańtar-mamyr aılaryndaǵy áleý­me­ttik-ekonomıkalyq damýynyń jáne res­pýblıkalyq bıýdjettiń atqa­ry­lý qory­tyndylary qaraldy.

Ekonomıkanyń damýy, aqsha-nesıe saıa­­­saty, respýblıkalyq bıýdjettiń atqa­­­­rylýy, memlekettik satyp alýdaǵy jer­­­­­gilikti qamtý týraly Ulttyq eko­n­­­o­­mıka mınıstri Áset Erǵalıev, Ult­tyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev, Qar­jy mınıstri Erulan Jamaýbaev, áleý­met­­tik mańyzy bar azyq-túlik taýar­lary­nyń baǵasyna qatysty jaǵ­daı týra­ly Saýda jáne ıntegrasııa mı­nıs­tri Baqyt Sultanov, ónerkásip pen ener­getıka­ sektoryn damytý týraly Indýs­tr­ııa ­jáne ınfraqurylymdyq damý mı­­nıs­tri Beıbit Atamqulov pen Ener­ge­­tıka mınıstri Nurlan Noǵaev, agro­óner­­ká­siptik keshendegi jaǵdaı týraly Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarov baıandady.

Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Er­ǵa­­lıev­tyń aıtýynsha, elimizde ınvestı­sııa­lar­dyń ósýi baıqalady. Ken óndirý ónerkásibin esepke almaǵanda, negizgi kapıtalǵa ınvestısııalardyń ósýi 25,5%-dy qurady. Investısııalardyń ósýi qu­ry­lys­ta – 2,3 ese, óńdeý ónerkásibinde – 82%, onyń ishinde tamaq ónimderi óndirisinde – 24%, aqparat jáne baılanysta – 53%, aýyl sharýashylyǵynda – 47%, saýda – 46%, jyljymaıtyn múlikpen operasııa­lar – 29% jáne kólik 19% deńgeıinde kór­setti.

Bıylǵy qańtar-sáýirde syrtqy saýda taýar aınalymy 28,1 mlrd dollardy qurady, onyń ishinde eksport – 16,7 mlrd dollar. Bul rette óńdelgen taýarlar eksporty 16,2%-ǵa ósip, 5,4 mlrd dol­lar­ǵa deıin jetti. Taýarlar ımporty 11,4 mlrd dol­lardy qurady. Osylaısha 5,3 mlrd dol­lar deńgeıinde oń saýda balansy qam­ta­masyz etildi. «О́ńdeý ónerkásibi óndiris dınamıkasyndaǵy úrdisterdi aıqyndaýdy jalǵastyrýda. О́sý 7,2%-dy qurady. 14 óńir óńdeý ónerkásibinde oń ósim kórsetti. Eń jo­ǵarǵy ósý – Almaty qalasynda, Alma­ty oblysynda jáne Nur-Sultan qala­synda baıqaldy», dedi Á. Erǵalıev.

Ulttyq ekonomıka mınıstri atap ót­ken­­­deı, kóptegen óńir joǵary ınvestı­sııa­lyq belsendilik tanytqan. Eń joǵarǵy kórsetkish Túrkistan jáne Pavlodar ob­lys­­tarynda, sondaı-aq Almaty jáne Nur-Sultan qalalarynda baıqalady. Qurylys sala­sy da damyp, atqarylǵan jumys kóle­mi 11,3%-ǵa ulǵaıǵan.

Qurylys-montajdaý jumystarynyń joǵarǵy deńgeıi – Túrkistan, Qyzylorda jáne Qostanaı oblystarynda, sondaı-aq Almaty qalasynda. Sonyń ishinde turǵyn úı qurylysy belsendi júrgizilýde. Bıyl qań­tar-sáýir qorytyndysy boıynsha 4,6 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul ótken jyldyń osy kezeńimen sa­lystyrǵanda 12,5%-ǵa joǵary. Osyǵan baı­lanysty barlyq óńir oń ósim kórsetti.

Máseleni Úkimet basshysy Asqar Mamın qorytyndylady. Qazaqstan eko­no­­­mıkasy oń ósim kórsetip otyr. Osy jyl­dyń 5 aıynda ósim ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 1,6%-dy qurady. Negizgi draıverler óńdeý óner­kásibi (7,2%), mashına jasaý (21,1%), onyń ishinde avtomobıl jasaý (26,4%) jáne lokomotıvter men vagondardy qosa al­ǵanda, basqa da kólik quraldaryn shy­ǵa­rý (54,9%) boldy. О́ńdeý sektorynda hımııa ónerkásibi (9,8%), jeńil ónerkásip (5,5%), metallýrgııa (2,7%), farmasevtıka (25,7%) jáne munaı óńdeý (3,4%) sekildi sa­lalar joǵary dınamıka kórsetti. Qu­ry­lys sektorynda (11,3%) jáne turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýde (12,5% nemese 4,6 mln m²) ósim qamtamasyz etildi. Aýyl shar­ýashylyǵynda da turaqty ósý baı­qa­la­dy (3,1%).

Bıylǵy qańtar-mamyr aılarynyń qorytyndylary boıynsha Mańǵystaý oblysy men Shymkent qalasy barlyq  7 negizgi makro­kórsetkish boıynsha áleýmettik-ekono­mıkalyq damýdy qamtamasyz etti. Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Jambyl, Qa­ra­ǵandy, Pavlodar jáne Túrkistan ob­lys­­tary 6 kórsetkish boıynsha, Aty­raý, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Qy­zyl­orda, Soltústik Qazaqstan oblystary, Nur-Sultan jáne Almaty qalalary  5 kór­set­kish boıynsha ósim kórsetti. Eń tómengi ósim – Batys Qazaqstan obly­syn­da.

Úkimet basshysy Asqar Mamın óńir­ler­­diń ákimdikterine memlekettik organ­dar­men birlesip, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaq­tan­dyrý, ónim óndirýdi yntalandyrý jáne ishki naryqty tolyqtyrý boıynsha pár­mendi sharalar qabyldaýdy tapsyrdy. Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigine óńirlerdiń ákimdikterimen bir­le­sip, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasynyń negizsiz ósý faktilerine jol ber­meý tapsyryldy. Premer-Mınıstr mı­nıstrlikter men ákimdikter Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń ult­tyq ekonomıka ósimine qol jetkizý bo­ıynsha tapsyrǵan mindetterin iske asyrý boıynsha tıisti sharalar qabyldaý qa­jet­ti­gin atap ótti.

 

Egis naýqany aıaqtaldy

Úkimettiń selektorlyq otyrysynda kók­temgi egis jumystarynyń qory­tyn­dysy qaraldy. Bul másele boıynsha Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarov, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı re­sýrs­tar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev, Sol­tústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Qumar Aqsaqalov, Qostanaı oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetov, Aqmola obly­sy­nyń ákimi Ermek Marjyqpaev baıandama jasady.

Bıyl Qazaqstanda kóktemgi dala ju­mys­­tary ońtaıly merzimde aıaqtaldy. Júr­gizilgen jumystardyń qorytyndysy boıynsha egis alqaby byltyrǵydan 78,2 myń gektarǵa artyp, jalpy jıyny 22,7 mln gektardy qurady. Sonyń ishinde dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar 15,7 mln gektar alqapqa egildi.

Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn baqylaý, ren­ta­­beldiligi joǵary daqyldardyń ónim­di­li­gin arttyrý, ımport almastyrý boıynsha jumystar sheńberinde maıly daqyldar alqaby 2,9 mln gektar (byltyrǵydan 11,9 myń ga artyq), jemshóp daqyldary alqaby 3,4 mln gektar (+104,2 myń ga), kókónis-baq­sha daqyldary alqaby 275,2 myń gektar (+10,6 myń ga), kartop alqaby 198 myń gektar (+5,8 myń ga) jerge egildi.

Máseleni Úkimet basshysy Asqar Mamın qorytyndylady. «Kóktemgi egis ju­­mystaryn sapaly ári ýaqytynda júr­gi­zý úshin qarjylaı jáne materıaldyq-teh­nı­­kalyq qamtamasyz etý boıynsha qa­jet­ti sheshimder qabyldandy», dedi ol.

Agroónerkásiptik keshen sýbektilerin qoldaý úshin «Agrarlyq nesıe korporasııa­sy» AQ respýblıkalyq bıýdjetten 70 mlrd teńge kóleminde bıýdjettik nesıe bóldi. Sońǵy qaryz alýshylar úshin syı­aqy mólsherlemesi jyldyq 5%-dan as­paı­dy. Bólingen qarajat 3,3 mln gektar egis alqabyn qamtı otyryp, 2600 AО́K sýb­ektisin qarjylandyrýǵa múmkindik bere­di.

Bıýdjettik kredıtpen qatar bıyl aýyl sharýa­shylyǵy ónimin forvardtyq sa­typ alý úshin bólinetin qarajat kólemi 24,5 mlrd teńgeden 47 mlrd teńgege deıin ul­ǵaıdy. Agroónerkásiptik keshen sýb­ektilerine naryqtyq baǵadan 14%-ǵa tómen baǵamen 380 myń tonna dızel otyny bólindi, 405,3 myń tonna tyńaıtqysh tıeldi. Bul rette memleket aýyl sharýashylyǵy óndirýshileriniń tyńaıt­qyshtar men pestısıdterdi satyp alýǵa jumsaǵan shyǵyndarynyń 50%-y­na deıin sýbsıdııalady. Egis naýqa­ny­nyń qorytyndysy boıynsha aýyl sharýa­shy­lyǵy daqyldarynyń 2,5 mln tonna kon­dı­sııalyq tuqymy sebildi.

Úkimet basshysy Aýyl sharýashylyǵy, Ener­getıka, Indýstrııa jáne ınfra­qury­lymdyq damý mınıstrlikterine oblys­tar­dyń ákimdikterimen birlesip, agrohımıkattar men mıneraldy tyńaıtqyshtardyń jáne arzandatylǵan dızel otynynyń qa­jetti kólemin ýaqytynda berýdi qam­ta­ma­syz etýdi tapsyrdy. Ekologııa mınıs­tr­­ligine oblys ákimdikterimen birle­sip, qysqa merzimde elimizdiń ońtús­ti­ginde fer­merlerdi sýarmaly sýmen qamta­masyz etý máselesin sheshý boıynsha jos­par­lan­ǵan is-sharalardy ótkizý mindet­tel­di.

 

Qurylys materıaldarynyń baǵasy negizsiz óspeýi kerek

Úkimet otyrysynda qaralǵan qurylys materıaldaryna baǵa belgileý máselesi týra­ly Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agent­­­tiginiń tóraǵasy Serik Jumanǵarın, In­dýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mı­­nıs­tri Beıbit Atamqulov baıandama jasa­dy.

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derek­te­ri boıynsha 2021 jyldyń qańtar-mamyr aılarynda bastapqy turǵyn úı baǵa­sy­nyń ósýi – 8%, ekinshi qaıtalama tur­ǵyn úı baǵasynyń ósýi 13%-dy qurady. Al otan­dyq qurylys materıaldary baǵa­sy­nyń ósimi bıylǵy qańtar-sáýirde 16% boldy.

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń (QazQSǴZI) derekteri boıynsha jyl basynan beri betonǵa (12%), sementke (5%), polıetılendi qubyrlarǵa (10%), sılıkatty kirpishke (6%) baǵanyń ósýi baıqaldy. Ásirese, ishki naryqtyń qamtamasyz etilýi 50%-dan aspaıtyn armatýra, shyny sııaqty ımportqa táýeldi ma­te­rıal­dar baǵasynyń edáýir ósýi tir­kel­­di.

Qurylys materıaldary naryǵyna qa­ty­sýshylardyń ózderi habarlaǵandaı, 2021 jylǵy qańtardan bastap baǵa ósýiniń negizgi sebepteri elektr energııasynyń, janar-jaǵarmaı men magıstraldy te­mir­jol jelisi qyzmetiniń qymbattaýy bol­ǵan.

Qurylys materıaldary baǵasynyń alyp­­satarlyq ósýimen kúresý maqsa­tyn­da Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi kirpish, sement, armatýra, qıyrshyq tas, polıetılen qubyrlaryn óndirýshiler men jetkizýshilerge buzýshy­lyq belgilerin joıý jáne baǵany tómen­de­tý qajettiligi týraly 26 habarlama ji­ber­di. Naryq qatysýshylaryna baǵalyq áser etý úshin 10 qurylys materıalyn óndirýshimen monopolııaǵa qarsy zańnama normalaryn saqtaý týraly komplaenstar jasaldy.

Turǵyn úı qunynyń ósýine qurylys materıaldary baǵasynyń ósýi ǵana emes, sondaı-aq suranystyń artýy da áser etti. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń de­rek­teri boıynsha jyl basynan beri jasal­ǵan ke­li­simder sany byltyrǵymen sa­lys­tyr­ǵan­da 2,5 esege artqan. Osyǵan baılanys­ty Memleket basshysynyń turǵyn úı naryǵynda dúrligý men baǵanyń ósýine jol bermeý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý aıasynda 14 qurylys kompanııasyna baǵany tómendetý týraly habarlama jiberildi.

Atalǵan máseleni Úkimet basshysy Asqar Mamın qorytyndylady. «Qury­lys­tyń joǵary qarqyny qurylys­taǵy barlyq shyǵynnyń úlesi shamamen 50%-dy quraıtyn qurylys materıaldaryna qa­jet­tilikti ulǵaıtady. Osyǵan oraı ba­ǵa­­nyń negizsiz ósýine jol bermeý jáne na­­ryqta qatań baqylaýdy qamtamasyz etý boıynsha shuǵyl sharalar qabyldaý óte mańyzdy bolyp otyr», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigine Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen jáne ákimdiktermen birlesip, josyqsyz óndirýshiler men ónimdi jetkizýshilerge qatysty qatań sharalar qabyldaýdy tapsyrdy. Premer-Mınıstr Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine «Atameken» UKP-men birlesip, qurylys salýshylar men qurylys materıaldaryn óndirýshiler arasynda uzaq merzimdi satyp alý kelisimsharttaryn jasaý múmkindigin pysyqtaýdy tapsyrdy. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine ákim­diktermen jáne «Atameken» UKP-men birlesip, qurylys salasynda ımport almastyrý boıynsha josparlanǵan jobalardy ýaqytynda iske qosý mindetteldi.

Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar