Koronavırýs • 09 Shilde, 2021

Ekpe saldyryp, 1 mln teńge utyp aldy

205 ret kórsetildi

Pavlodar oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń málimetinshe, ekpe alǵandar arasynda aqshalaı syılyq oınatý 26-maýsymda bastaldy. Utysqa qatysý úshin pavlodarlyqtar indetke qarsy vaksına alýǵa kele bastaǵan. Táýligine 4 myńnan astam adam vaksına alýǵa kelgen. Sóıtip, 4 shilde kúni aqshalaı syılyqqa Anastasııa Grınchenko ıe boldy.

– Men mıllıon teńge alý úshin emes, ózimdi jáne jaqyndarymdy qorǵaý maqsatynda ekpe aldym. Jaqynda osy indet saldarynan týǵanymnan aıyryldym, – deıdi A.Grınchenko.

Al indetke qarsy ekpe alǵandar arasynda aqshalaı syılyq oınatýdy kásipker, shoýmen Aıdar Qurymbaev bastady. Baıqaýdyń sharty boıynsha 26 maýsym – 3 shilde aralyǵynda oblys ortalyǵyndaǵy №1, 3, 4, 5 emhanalarda, «Almaz Medical Group», «Danel» medısınalyq uıymdary men Temirjol aýrýhanasynyń birinde indetke qarsy ekpe alýy qajet boldy.

– Ekpe alǵandar arasynda oına­tyl­ǵan utysqa emhanalarda ekpe alǵandar qatysty. Qatysýshylardyń bári erikti túrde keldi. Utys oıynyna qatysý úshin ekpe alǵany jaıly anyqtama kerek. Osylaısha saýaldamany toltyryp, emhanadaǵy jáshikke tastady. Sóıtip, talon toly jáshikterdi jınap, lototronǵa saldyq ta jeńimpazdy anyqtadyq. Utys ıesin quttyqtap, aqshalaı syılyǵyn tabys ettik, – deıdi shoýmen.

Shoýmen óziniń Instagram jelisin­degi jeke paraqshasynda tikeleı efırde ótken oıyn barysynda kezdeısoq talondy alyp shyǵyp, utys ıesin anyq­taıdy.

– Qazir bilesizder, meıramhana bız­nesi bir jyldan asa ýaqyt toqtap tur. Úkimet turǵyndardyń 60 paıyzy ekpe alyp, ujymdyq ımmýnıtet qalyptasqan soń ǵana qoǵamdyq sharalardy uıymdastyrýǵa ruqsat bereti­nin málimdedi. Sondyqtan turǵyndar­dy yntalandyrý maqsatynda osyndaı shara ótkizýdi oıladym, – deıdi kásipker.

Basqarmanyń málimetinshe, óńirde vaksınalaý barysy ótken aılarmen salystyrǵanda 1,6 ese ósken. О́ńir­de 155 myń turǵyn vaksınanyń birin­shi komponentin alsa, 86 myńnan astam adam tolyq egilgen. Ekpe alý ba­ry­sy­nyń kóbeıgeni 28 maýsym men 4 shil­de aralyǵynda baıqaldy. О́ıtkeni osydan bir apta buryn vaksına­nyń birinshi komponenti 17 myń adamǵa egilse, sońǵy jeti kúnde 29 myńdaı adam qabyldaǵan. Sonymen birge oblysta vaksınany medısına mamandary, muǵalimder, quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleri alýda. Al eńbek ujymdaryna arnalǵan 67 mobıldi top jumys isteıdi.

Oblys ákimdiginiń otyrysynda óńir basshysy Ábilqaıyr Sqaqov indet juqtyrǵan naýqastar sany júzden asqanyn, sondyqtan turǵyndarǵa yntalandyrý sharalaryn qoldana otyryp vaksınalaý qajettiligin jetkizdi. Ekpe alý nátıjesi apta saıyn taldanady. Ujymdyq ımmýnıtet, ekpe alý kórsetkishi ósip otyrýy tıis.

Oblystyń bas sanıtar dárigeri Batyrbek Álıevtiń aıtýynsha, in­­det­­ten saqtaný úshin vaksına alý qa­­­­­jet. Nur-Sultan qalasyndaǵy epı­­­de­mııa­lyq jaǵdaı alańdatýda. Shtam­­­dar­dyń jańa túrleri paıda bo­lýda. Ekpe bar­lyǵyna tegin júr­gi­ziledi. Son­dyqtan ózimizdi de, aına­la­myz­daǵy barlyq adamdar densaý­ly­ǵyn da saqtaıyq. Elimizde kúzge deıin ujym­dyq ımmýnıtetti qalyptastyrý min­deti tur. Indettiń túrli shtamdaryna qarsy turý úshin ekpe alyp, turǵyndar óz densaýlyǵyn saqtaýy qajet.

Basqarmanyń málimetinshe, ujym­dyq ımmýnıtetti qalyptastyrý úshin óńir halqynyń 60 paıyzy ekpe alýy tıis. Vaksına qory jetkilikti, ekpe kabınetteri jumys isteýde. Saýda ortalyqtarynda da ekpe alýǵa bolady. Demalys kúnderi jyljymaly ekpe egý keshenderi jumys isteýde. Otandyq vaksına saldyrý kórsetkishi boıynsha úshinshi orynda tur. Qytaılyq vaksınanyń 14 myń danasy jetkizildi. Sondaı-aq Spýtnık V ekpesin alǵash ret alǵan adamdar 21 kúnnen keıin otandyq nemese qytaılyq vaksınany ala almaıdy. Ártúrli komponentti alǵan kezde adam aǵzasyndaǵy jaǵdaı tolyq zerttelmegen.

Qazir oblys ortalyǵynda ár sen­bi, jeksenbi kúnderi turǵyndarǵa jyl­jymaly ekpe egý keshenderi qy­z­-
met kórsetýde. О́z erkimen ekpe sal­dyrýǵa kelgen turǵyndar qajetti preparat túrin tańdaı alady. Bul jerde terapevt dáriger, eki medbıke jáne ekpe alýǵa kelgen adamdardy tirkeıtin maman bar. Kelýshilerdiń dene qyzýyn, júrek qaǵysy men qan qysymyn ólshegen soń baryp, ekpe salynady. Bul keshendi avtobýstar ár emhanaǵa bekitilgen. Kúndizgi saǵat 10.00-den keshki saǵat 19.00-ge deıin qyzmet etedi. Turǵyndardyń basym bó­ligi reseılik Spýtnık V vaksına­syn, Birikken Arab Ámirlikterinde shy­ǵarylǵan Hayat Vax vaksınasyn sal­dyrýda. Ekpe túrin adamdar óz erki­men tańdaıdy. Jyljymaly ekpe egý kesheninde vaksınanyń 4 túri de bar.

Endi ekpe alǵan turǵyndar oftal­molog-dárigerden tegin keńester alýda. Oblystyq aýrýhanada oftalmolog-dárigerdiń galokamerada bir rettik emdeý seansy boıynsha shara ótkizilýde. Sondaı-aq indet juqtyryp jáne pnevmonııadan emdelip shyqqan naýqastar­ǵa medısınalyq ońaltý qyzmetterin usynady. Bul sharalar «Mindetti áleý­mettik saqtandyrý» júıesi boıyn­sha tegin júrgiziledi. Býrabaı sana­torııinde emdele alady. Oblys orta­lyǵyndaǵy Almaz Medical Group JShS-de (burynǵy №2 emhana), №4, №3, №1 emhanalarda ońaltý em sharalary júrgiziledi.

Pavlodar óńiri epıdemııalyq jaǵ­­daıdy baǵalaý matrısasy boıyn­sha 4 shildeden bastap «qyzyl aımaqta». Oblys ortalyǵynda ekpe alǵandar arasyndaǵy ekinshi utys oıyny da bas­taldy. Jergilikti kásipker Nur­gúl Aıǵojına Aıdar Qurymbaevtyń ­bas­tamasyn qoldap, 4-11 shilde araly­ǵyn­da vaksına alǵan pavlodarlyq­tar arasynda 1,5 mln teńge utys oıynyn ótki­zetinin málimdedi. Oıyn ótip jat­qan birinshi aptada 4 myń adam ekpe alýǵa nıet bildirgen. Bul joly eki júl­deger bolady, olardyń biri 1 mıl­lıon teńge, ekinshisi 500 myń teń­ge alady. Utys qorytyndysy 11 shil­dede shyǵady. Oıynnyń shar­ty – 4-11 shilde aralyǵynda Batyrmoll oıyn-saýyq ortalyǵyn qosa alǵan­da, 7 egý pýnktiniń birinde indetke qar­sy ekpe alyp, talondy toltyrý. Al eriktiler utys oıyny kezinde kýpon­dardyń durys toltyrylýyn jáne jeńimpazdarǵa aqsha bergenge deıin oıynnyń adal ótýin qadaǵalaıdy. Utys Instagram pretty_women_pvl tike­leı efırinde ótedi.

 

Pavlodar oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Ekonomıkany resessııa kútip tur ma?

Ekonomıka • Búgin, 00:07

Tekeliniń tátti taǵamdary

Aımaqtar • Búgin, 00:05

Jer silkinisi: saqtyq pen sabaq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Talqy

Ádebıet • Keshe

Qar ústindegi qarsaq

Aımaqtar • Keshe

Álkeıdiń kúndeligi

Tarıh • Keshe

Jyl úzdikteri anyqtaldy

Sport • Keshe

«Hat qorjyn»

Qoǵam • Keshe

Qarǵyn sýdan qaýip bar

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Oqýshylar tapqan olja

Jádiger • Keshe

Uqsas jańalyqtar