Aýyz sý máselesi qashan sheshimin tabady?

Indýstrııa jáne ınfraqury­lymdyq damý mınıstrliginiń málimetinshe, 2025 jylǵa qa­raı memleket halyqty sýmen jab­dyqtaý qyzmetterimen 100% qam­tamasyz etýge tıis. Bul – 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan «Nur­ly jer» memlekettik baǵ­dar­­­­lama­sy baǵyttarynyń bi­ri.

Úsh óńirde, atap aıtqanda Sol­tústik Qazaqstan, Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynda qala halqynyń 100%-y or­talyqtandyrylǵan sýmen qam­tamasyz etilgen. Aýyldyq jerlerde sýmen jabdyqtaýdyń eń kóp qamtylýy Almaty (98,3%), Atyraý (98,5%) jáne Qyzylorda (97,6%) oblystarynda baıqalady. Elimizdiń keıbir óńirlerinde artta qalýshylyq baıqalady. Aýyzsýmen qamtýdyń eń tómen deńgeıi Qostanaı (64,7%), Jambyl (82,2%) jáne Pavlodar (88,4%) oblystarynyń aýyldarynda baıqalady. Bıyl sýmen jabdyqtaýdyń sapaly qyzmetterimen qamtamasyz etý úshin 151,4 mlrd teńge kózdelgen. 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha 200 myńǵa jýyq qazaqstandyqty sapaly sýmen qamtamasyz etý qosymsha jos­parlanýda, bul jalpy 17,86 mln adamdy nemese respýblıkanyń barlyq halqynyń 95%-yn quraıdy, onyń ishinde qalalarda – 98%, aýyldarda – 92%.

Aqparat quraldaryndaǵy ja­ńalyq­tardan elorda irge­sin­degi eldi mekenderde áli kún­ge deıin sý máselesi sheshimin tap­paǵa­nyn ańǵarý qıyn emes. Sol sebep­ti Indýstrııa jáne ınfra­qury­lymdyq damý mınıstr­liginiń  Qurylys jáne TKSh komıteti, Sýmen jabdyqtaý jáne sý burý basqarmasynyń bas sarapshysy Beksultan Begalıevke habar­lasyp, mán-jaıdy bilgen edik.

«Nur-Sultan qalasyna ir­geles jatqan eldi mekenderdi damytý boıynsha keshendi jospar bar. Bul aýyldarǵa negizinen Talapker, Qoıandy, Qajymuqan, Bozaıǵyr sııaqty basqa da aýyldar engen. Búginde mınıstrliktiń bıýdjettik baǵdarlamalar sheń­berinde Talapker aýylyn sýmen jabdyqtaý jobasy jú­zege asyrylýda. 2019 jyly respýblıkalyq bıýdjetten 300 mln teńge qarajat bólindi. 2020 jylǵa 1 mlrd teńge qarajat bólindi jáne bıyl 1 mlrd teńge qarajat kózdelgen. Jobany aıaqtaý 2023 jylǵa josparlanýda. Buǵan qosa Tóńkeris aýylyn sýmen jabdyqtaý júıesi ótken jyly aıaqtaldy. Qajymuqan aýylynda da aıaqtaldy. Jalpy, jospar boıynsha jobalar iske asyrylýda. Al negizgi másele – Talapker jáne Qajymuqan aýyldarynyń aınalasynda jerasty sý kózi­niń bolmaýy. Bizge ákimdik usyn­ǵan jerasty sýyn rastaıtyn hattamaǵa sáıkes qurylys jumystaryn júrgizý barysynda bul jerasty sý ken oryndarynda sý joq bolyp shyqty. Sondyqtan qazir ákimdik toptyq sý quby­ryn tartý boıynsha joba ázir­leýde. Joba Ekologııa, geolo­gııa jáne tabıǵı resýrs­tar mı­nıstrliginiń bıýdjettik baǵ­dar­lamalary arqyly júzege asyrylady. Qajymuqan men Talapker aýylynyń sýdan tap­shylyq kórýiniń sebebi osynda. Osy joba iske asyrylmaı, atal­ǵan aýyldarǵa sý berilmeıdi. Indýstrııa mınıstrligi Sý kode­k­siniń 37-1-babyna sáıkes eldi mekenderdiń shegine ǵana sýmen jabdyqtaý jumystaryn júrgizedi. Al eldi mekenderden tys jerlerdegi sýmen jabdyqtaý máselesi sý kodeksiniń 37-babyna sáıkes Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń quzyretine jatady. Odan keıingi aıta ketetin másele, jańaǵy jo­ǵaryda aıtyp ketken keshendi josparǵa sáıkes ár aýyldyń sýmen jabdyqtaý boıynsha óziniń merzimderi bar. 2018, 2019, 2020, 2021 jyl degen sııaqty. Keıbir aýyldardyń iske asyrý merzimi 2020 jyl bolsa da, 2021 jyl bol­sa da ákimdik áli kúnge deıin mınıstr­likke ázirlengen jobany alyp kelmegen», dedi B.Begalıev.

Sonymen qatar maman Qosshy aýylynda da úlken másele baryn aıta kelip, bul shamamen 2023 jyldyń sońyna deıin sheshiletinin jetkizdi.

«Mysaly, Qoıandy aýylynyń jartysynda sý bar, jartysynda sý joq. Ákimdik áli kún­ge deıin jobany ázirleý ústin­de. Joba ázirlenip bitken soń mınıstrlikke usynǵan jaǵdaı­da biz ony birinshi kezekte qarjy­landyramyz. Odan keıin myna Qos­shy aýylynda da úlken máse­le bar. Qosshy aýylynyń hal­qy kún sanap artýda. Bul jerde mınıstrliktiń bıýdjettik baǵdar­lamasy arqyly 2016-2018 jyldary joba júzege asyryldy. Ákimdiktiń sol kezdegi esebi bo­ıynsha osy joba iske asyrylǵan jaǵdaıda Qosshy aýylynyń hal­qyn tolyq kólemde sýmen jabdyqtaý josparlanǵan edi. Alaıda Qosshy halqyn tolyq kólemde qamtamasyz etý múmkin bolmaǵandyqtan, qazirgi kezde basqa joba júzege asyrylýda. Osy jobalar iske asyrylǵan soń Qosshy aýylynyń sýmen jabdyqtaý máselesi tolyq sheshiledi. Bul shamamen 2023 jyldyń sońyna deıin sheshiledi», dedi Qurylys jáne TKSh komıteti, Sýmen jabdyqtaý jáne sý burý basqarmasynyń bas sarap­shysy.

B.Begalıev elordada jalpy sýmen jabdyqtaý deńgeıi joǵary ekenin jetkizdi. Ol keıingi jyldary Vıachaslav sý qoımasynyń sýy sarqylyp, Nur-Sultan qa­lasy úshin basqa sý kózin izdeý máselesi týý yqtımaldyǵyn, bul rette jerasty sý kózine, bolmasa toptyq sý kózine jaýapty mınıstr­lik tıisti jumystar júr­gi­zip jatqan bolýy kerek dep topshylady.

«Astana sý arnasy» MKK mamandaryna habarlasqanymyzda, olar Nur-Sultan qalasynda aýyz­ sý tapshylyǵyn boldyrmaý úshin birneshe jobany iske asyrý jumystaryn júrgizip jatqanyn jetkizdi.

Onyń aıtýynsha, «2030 jylǵa deıin Nur-Sultan qalasynyń sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin damytý» nysany bo­ıyn­sha buǵan deıin bekitilgen teh­nıkalyq-ekonomıkalyq ne­giz­demege sáıkes Vıacheslav sý qoımasynan sorǵy-súzý stansasyna (SSS) deıin beriletin magıstraldyq tehnıkalyq sý qubyrynyń qurylysy jal­ǵasýda. «Internasıonalnyı tu­rǵyn alabynda táýligine 105 myń tekshe metr jańa SSS salý» jobasyna memlekettik saraptama alyndy. Búgingi tańda qurylysqa daıyndyq júrip jatyr. Tap­syrys berýshi – Nur-Sultan qala­synyń Otyn-energetıkalyq kesheni jáne kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy. «Astana sý arnasy» MKK 2020 jyly pandemııa bastalǵan kezeńde «Indýstrııalyq parktiń SSS-nan bastap JEO-2-ge D-800 mm sý qubyryna deıin A-184 kóshesiniń boıyndaǵy tehnı­kalyq sý qu­byrynyń qurylysy» jobasyn ázirledi. Bul tehnıkalyq sý rezervýaryn sorǵy-súzý stansasynyń teh­nıkalyq sý rezervýaryn Nur-Sultan qalasyndaǵy aýyz sý rezervýaryna aýystyrdy. 2021 jyldyń sáýir aıynda bizdiń kásiporyn qurylysqa kiristi, al bú­ginde joǵaryda atalǵan joba boıynsha qurylys jumystary aıaqtalýǵa jaqyn. Jańa sý tarat­qysh Indýstrııalyq parktiń teh­nıkalyq sýynyń jańa sor­ǵy stansasynyń qýatyn iske qosady, ol óz kezeginde Esil ózeninen (Telmannyń tehnı­kalyq SSS) sýdy tikeleı aıdaıdy, osylaısha JEO-1, JEO-2, JEO-3 sııaqty sońǵy strategııalyq nysandardyń, sondaı-aq Indýstrııalyq park­tiń kóptegen zaýytynyń qajet­tilikterin óteıdi. Bul rette, Vıacheslav sý qoımasynan sýdy paıdalanbaıdy. «Astana sý arnasy» MKK buryn ázirlengen «Astana qalasynda kóshe sý qubyry jelileriniń qurylysy, 1-shi jáne 2-shi kezeńder (30 ýchas­ke)» jobalarynyń negizinde Nur-Sultan qalasynyń Otyn-energetıkalyq kesheni jáne kom­mýnaldyq sharýashylyq basqarmasy Saryarqa aýda^­nynyń (Kóktal t.a.) jeke sektorynda sýmen jabdyqtaý jelileriniń qurylysyn júr­gizýde.