Saıasat • 14 Shilde, 2021

Adam quqyqtary – basty nazarda

18 ret kórsetildi

Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmeti alańynda «Adam quqyqtary jónindegi Ámbebap kezeńdik sholý (ÁKSh) sheńberinde Qazaqstan Respýblıkasynyń úshinshi baıandamasyn qorǵaý qorytyndylary boıynsha usynymdardy iske asyrý barysy týraly» baspasóz máslıhaty ótti. Ádilet vıse-mınıstri Aqerke Ahmetova bul usynymdardy iske asyrý barysyn egjeı-tegjeıli baıandap berdi.

 

Ádilet mınıstriniń orynbasary: «ÁKSh adam quqyqtary men bostandyqtary salasyndaǵy mindettemeler men mindet­terdiń oryndalýyn baǵalaýdyń biregeı tetigin bildiredi. ÁKSh 2008 jyldan bas­tap BUU Adam quqyqtary jónindegi keńesiniń (Keńes) jumysy sheńberinde jumys isteıdi.

Sholýdyń maqsaty – eldegi adam qu­qyqtaryn qorǵaý men kótermeleýdi jaq­sartý boıynsha qabyldanǵan sharalar týraly habardar etý múmkindigi», dep atap ótti.

Keńestiń jumysyna toqtalar bolsaq, ol BUU Bas Assambleıasy saılaıtyn BUU-ǵa qatysýshy 47 memleketten turady. Keńestiń quramy ádil geografııalyq bólý qaǵıdaty boıynsha aıqyndalady.

ÁKSh aıasyndaǵy bizdiń elimizdiń úshin­shi sholýy 2019 jyldyń qarasha aıynda ótti. Birinshi sholý 2010 jyly, sodan keıin 2014 jyly ótken.

«Sholýdyń máni eldiń jazbasha baıandamasyn aldyn ala usyný, BUU-ǵa qatysýshy memle­ketterdiń suraq-jaýaptary men tú­sindirmeleri formatyndaǵy ınteraktıvti dıalog bolyp tabylady.

Dıalog qorytyndysy boıynsha elge joldanatyn usynymdar qabyldanady. Elde alynǵan usynystardy oryndaý quraldary men ádisterin óz betinshe tańdaý quqyǵy saqtalady.

2019 jylǵy 20 jeltoqsanda Keńes Qazaqstanǵa qatysty tıisti qujatty qa­byl­dady. Onda Qazaqstan atyna 245 usy­nym berilgen. Barlyq usynymmen Keńes saıtynda tanysýǵa bolady.

Usynymdardy oryndaý merzimi – 2024 jyldan keıin ótetin kelesi sholýǵa deıin (2024 jylǵy qazan). Qazaqstanmen bir mezgilde Italııa, Salvador, Gambııa, Bolıvııa, Fıdjı, San-Marıno, Angola, Iran, Irak, Slovenııa, Madagaskar, Bosnııa jáne Gersegovına, Egıpet ótedi», dedi vıse-mınıstr.

Qazaqstan áıelderdiń, balalar men múgedekterdiń quqyqtaryn qam­ta­masyz etý, salamatty orta, otbasy, balalyq shaq ınstıtýtyn qoldaý  sııaq­ty usynymdardyń 87 paıyzyn (214) qol­dady.

Uzaqmerzimdi perspektıvada aza­mat­tyq qoǵamdy damytýdyń negizgi ba­ǵyt­taryn aıqyndaıtyn «Azamattyq qoǵam­dy damytýdyń 2025 jylǵa deıingi tujyrymdamasy» qabyldandy.

2021 jyldan bastap zańnamalyq túzetýler kúshine endi, Qoǵamdyq keńes­ter salasyndaǵy ýákiletti organ aıqyn­daldy jáne Qoǵamdyq keńesterdiń qyzmeti týraly Ulttyq baıandamany daıyndaý boıynsha ókilettikter berildi.

Áıelder men jastardy eldiń qoǵam­dyq-saıası prosesterine belsendi tartý úshin olardy par­tııalyq tizimge en­gizý týraly talap belgilendi. Jańa saıası partııalardy mem­lekettik sheshimder ázirleý jáne qabyldaý prosesine tartý maqsatynda parlamenttik oppozısııa ıns­tıtýty engizildi. Saıası partııalar qurý úshin tirkeý kedergisi eki ese azaıdy (40 myńnan 20 myń adamǵa deıin).

Saıası básekelestikti arttyrý úshin Parlament Májilisine saılaý kezinde saıa­sı partııalardyń ótý shegi 7%-dan 5%-ǵa deıin tómendetildi, sondaı-aq barlyq deńgeıdegi saılaý bıýlletenderinde «Barlyǵyna qarsy» baǵany qosyldy.

Aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, aýyldardyń, kentterdiń, aýyldyq okrýgterdiń ákimderin tikeleı saılaý engiziledi. Olarǵa saıası partııalar usynǵan kandıdattar jáne saılaýshylardyń jalpy sanynyń keminde 1% qol jınaý arqyly ózin-ózi usynǵan adamdar qatysa alady.

2021 jylǵy 2 qańtarda ólim jazasyn joıý týraly Hattama ratıfıkasııalandy. Qazaqstanda ólim jazasyna moratorıı resmı túrde 2003 jylǵy 17 jeltoqsannan bastap qoldanylady. О́mir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý 2004 jyly balama jaza retinde engizildi.

Qylmystyq zańnamany Hattama erejelerine sáıkes keltirý jumys­ta­ry júr­gizilýde. Aqpan aıynda vedom­stvo­aralyq komıssııa otyrysy ótti, Úkimet tujy­rym­damany maquldady. Qazirgi ýaqytta zań jobasy ázirlendi.

2020 jylǵy maýsymda «Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» jańa zań kúshine endi. Zań beıbit jınalys­tardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibin ózgertti jáne olardy ótkizýge ruqsat alý rásimin jeńildetti.

«Qylmystyq kodekstiń «Jala jabý» 130-baby qylmyssyzdandyryldy jáne «Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý» 174-baby izgilendirildi.

Atalǵan Jospar keıinnen neǵurlym ózekti máseleler boıynsha adam qu­qyq­­tary salasyndaǵy sharalarmen tolyq­­tyrylatyn bolady», dedi Aqerke Ahmetova.

Sońǵy jańalyqtar

Bir kúnde 3907 adam koronavırýstan aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:45

15169 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Uqsas jańalyqtar