Ekonomıka • 22 Shilde, 2021

Ekonomıkasy myǵym elorda

266 ret kórsetildi

Osydan 23 jyl buryn astanamyz Nur-Sultanda 326,9 myń adam turǵan eken. Sodan beri bul sıfr birneshe ese ulǵaıdy. Astana iri megapolıske, Eýrazııanyń jú­re­gine aınaldy. Osy aralyqta bas qala­nyń ekonomıkasy da órleý kezeń­deri­nen ótti. Búginde elorda qýatty ekono­mıkalyq ortalyq retinde de áıgili.

Tarıhtan tamyr tartsaq, Qazaq­stan – eki ǵasyrdyń toǵysynda as­tana salǵan álemdegi jalǵyz mem­­leket. Al Nur-Sultan – HHI ǵa­syr­daǵy nebári on jyldyń ishin­de eńse tiktegen ázirshe jalǵyz astana. Sondyqtan bas shahardyń qurylysy men ekonomıkasyna tórtkúl dúnıeniń kóz tigetin jóni bar. Álbette, shahardyń jalpy eko­nomıkalyq jaı-kúıin baǵalaý qıyn emes. Ol úshin jalpy óńirlik ónim, iskerlik belsendilik, jumyspen qamtý, ınvestısııa kólemi, shaǵyn jáne orta bıznestiń damýy sekildi negizgi kórsetkishterdi bir súzip shyqsaq jetkilikti.

Sonymen FinReview.info zert­teýi­ne súıensek, 1997 jyldan 2020 jyl­ǵa deıin astananyń jalpy óńir­lik ónimi 303 ese ósken. Máselen, byl­tyr Nur-Sultan qalasynyń jal­py óńirlik ónimi 7,81 trln teń­geni qurady. Kórsetkish 22 jyl boıy úzdik­siz ósip keledi. Dese de, byltyr kórsetkish sál-pál tómendepti.

y

Astananyń 2020 jylǵy jalpy óńirlik óniminiń qurylymy mynadaı: 14 paıyzy – taýarlar óndirisi, 81 pa­ıyzy – qyzmetter óndirisi, qalǵany – ónimderge salynǵan salyq. Shahardyń óńirlik ónim qurylymyndaǵy osy bir úrdis 2000 jyldardyń ortasynan beri saqtalyp otyr. Basqasha aıtqanda, Nur-Sultan ekonomıkasyna óndiris emes, saýda, avtokólik jóndeý, jyljymaıtyn múlik operasııalary, qarjy, saqtandyrý sekildi túrli qyzmetter erekshe serpin berýde.

Inflıasııany eskersek, asta­nanyń jalpy óńirlik ónimi álem­dik ekono­mı­ka­lyq syn-qaterlerge baıla­nysty árkez quby­lyp otyrǵanyn baı­qaý­ǵa bolady. Máselen, 2000 jyldary kór­setkish oń dınamıka kórsetse, 2008 jyl­ǵy qarjylyq daǵ­­darys kezinde jaǵ­daı kúrt na­shar­­laǵan. Tek 2010 jyly ǵana jaǵ­daı qalpyna keldi. Alaıda bul da uzaq­­qa sozylmady. 2014-2015 jyl­­d­ar­­daǵy valıýta daǵdarysy taǵy da kór­­setkishke teris áser etti. Bul ret­te daǵdarystardyń saldaryn jo­­ıyp, ekonomıkanyń turaqty damýy­na qol jet­kizý úshin Úkimet «Ju­mys­­p­en qamtý­dyń jol kartasy», «Bız­nes­tiń jol kartasy», «Nurly jol» sııaq­ty memlekettik baǵdar­lama­­­lar­d­y qa­byl­dady. Sonyń nátı­je­sin­­­de eldegi ahýal jaqsaryp, ha­lyq­­tyń iskerlik bel­sendiligi artty.

Astananyń jalpy óńirlik óniminiń shamamen 50 paıyzyn kásipkerlik sektory qurap otyr. 2021 jyldyń 1 maý­sy­myndaǵy jaǵdaı boıynsha, Nur-Sul­tanda 59 545 kásiporyn tirkelgen. Bular – naqty jumys istep otyrǵan zań­dy tulǵalar. Ulttyq statıstıka bıýro­synyń málimetinshe, 1999 jylmen sa­lys­tyrǵanda kórsetkish 13 ese ósken.

Kásiporyndardyń deni saýda, qu­ry­lys, bilim berý, telekommýnıkasııa jáne óńdeý ónerkásibi salalarynda shoǵyr­lanǵan. Qysqasy, kásipkerlik sektory elordada negizgi jumys berýshi sanalady. О́ıtkeni árbir úshinshi astanalyq dál osy salada ter tógip júr. Kásipkerlik óńirlik óniminiń 50 paıyzyn ǵana emes, sondaı-aq salyqtyq túsimderdiń de teń jartysyn qamtyp otyr. Bul – óńirler arasyndaǵy eń joǵary kórsetkish.

Osy oraıda qalada jumys kúshiniń qarqyndy ósýine qaramastan, 2001 jyldan beri resmı jumyssyzdyq deńgeıi turaqty túrde tómendep kele jatqanyn atap ótken durys. Bul jerde eńbekti esepke alý júıesiniń erekshelikterine mán bergen abzal. Aıtalyq, Qazaqstanda turaqty jumyspen qamtylmaǵandar, taby­sy tómender jáne zeınetaqy jarna­syn tólemeıtinder naqty jumyssyz re­tin­de esepke alynbasa, olar ózin ózi ju­myspen qamtyǵandar sanatyna jatady.

Derekterge súıensek, astanadaǵy dál osy ózin ózi jumyspen qamtyǵandardyń úlesi de tómendeı túsken. Máselen, atal­ǵan kórsetkish 2001 jyly eko­nomıkalyq belsendi halyqtyń shama­men 16 paıyzyn qurasa, byltyr 11 paıyzǵa deıin azaıǵan. Demek, elde júrgizilip jatqan halyqty jumyspen qamtýdy qoldaý sharalary eńbek naryǵynyń jaı-kúıine, onyń ishinde Nur-Sultan qalasyndaǵy jumyssyzdyqtyń tómendeýine oń áserin tıgizýde.

Aımaqtyń ekonomıkalyq jaǵ­daıyn baǵalaýǵa múmkindik beretin kór­set­kishtiń biri – ınvestısııalar aǵyny. Inves­tı­sııa dál qazirgi sátte astana eko­nomı­ka­synyń damýynda mańyzdy ról­ge ıe. О́ıt­keni elordaǵa quıylatyn qar­jy negi­zinen óndiristik qýattardy art­tyrý­ǵa baǵyttalǵan. Mysaly, Nur-Sultan qa­lasy boıynsha mundaı ınves­tı­sııa­nyń kólemi 2003 jyldan beri 11 trln teńgeden asypty. Osy oraıda qalaǵa tar­tylǵan qarajattyń shamamen 82 paıyzy bıýdjetke jatpaıdy. Iаǵnı bul kásiporyndardyń menshikti kapıtaly jáne qaryzǵa alynǵan qarajat degen sóz.

Taǵy bir atap óterligi, astanaǵa quıy­lyp jatqan ınvestısııalardyń shamamen 60 paıyzyn shaǵyn jáne orta bıznes kásiporyndary tartyp otyr. Bas qalaǵa quıylatyn tikeleı sheteldik ınvestısııa kólemi de aýqymdy. Ulttyq banktiń deregine súıensek, 2014 jyldan 2020 jylǵa deıingi aralyqta Nur-Sultanǵa 4,3 mlrd dollar shetel ınvestısııasy tartylǵan.

Astanany ekonomıkalyq tur­ǵy­­dan álemge áıgileıtin faktor­lar kóp. So­nyń biri – «Astana» halyq­ara­­­lyq qar­jy ortalyǵynyń ashylýy. Osy­nyń nátıjesinde, Nur-Sul­tan Or­ta­lyq Azııanyń qarjylyq habyna aınalyp shyǵa keldi. Muny aıtyp otyrǵan sebebimiz, astana endigi jerde sheteldik ınvestorlar úshin mańyzdy hám áleýetti alańǵa aınaldy.

Koronavırýs pandemııasynyń saldarynan byltyr álem ekonomıkasy táýir-aq teńseldi. Sonyń saldarynan jahandyq ishki jalpy ónim quldyrady. Bul azdaı COVID-19 álemdik qaryzdyń kólemin de edáýir ulǵaıtty. Sondyq­tan árbir memleket óz ekonomıkasyn qaýip-qaterden qorǵaýǵa kóshti. Iаǵnı álemdik naryqta ınvestısııaǵa degen básekelestik kúsheıdi. Álbette, damyǵan naryqtardyń mundaı ınvestısııany julyp alatyn múmkindigi joǵary. Degenmen damýshy elder de qalys qalyp jatqan joq. Mysaly, Nur-Sultan qala­sy dál osy baǵytta jaqsy damyp kele­di. Bul rette «Astana» halyqaralyq qarjy or­ta­lyǵy úlken áleýetke ıe.

Qarjy ınstıtýty Esil boıyndaǵy elor­danyń ekonomıkasyn jańa deńgeıge kóteredi degen senim bar. О́ıtkeni ha­lyq­aralyq qarjy ortalyǵy bizdiń eldi betke alýǵa nıetti ınvestorlarǵa dańǵyl jol usynyp otyr.

Birinshiden, «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵyna tirkelgen ınvestorlar álemde áldeqashan moıyndalǵan ári senimdi aǵylshyn quqyǵy boıynsha jumys isteıdi.

Ekinshiden, qarjy ortalyǵynyń qatysýshylaryna salyqtyq, vızalyq jeńildikter qarastyrylǵan.

Úshinshiden, AHQO-nyń túrli daýlardy sheshýge arnaǵan táýelsiz soty men halyqaralyq arbıtrajdy ortalyǵy bar.

Tórtinshiden, qarjy ortalyǵynyń jeke qor bırjasy bar. Búginde AIH-te, ıaǵnı AHQO-nyń qor bırjasynda túr­li kompanııalardyń baǵaly qaǵaz­da­ry satylymǵa shyǵarylǵan. Úsh jyl­dyń ishinde AHQO-ǵa álemniń 53 mem­leketinen 860-tan astam kompanııa tir­keldi. Qarjy ortalyǵy tartqan tikeleı shet­eldik ınvestısııalardyń jalpy kó­le­mi 4,5 mlrd dollarǵa jetti. Sol se­kildi AHQO bırjasy arqyly 8,6 mlrd dol­­lar qaryz tartyldy. Al bırjaǵa tir­kel­gen kompanııalar 321 mln dollar kó­le­mindegi jeke kapıtalyn ortaǵa tas­tady.

Jalpy alǵanda, joǵaryda biz ataǵan kórsetkishterdiń barlyǵy derlik astana ekonomıkasynyń myǵym ekenin kórsetip otyr. Dese de, Nur-Sultannyń basqa da jetistikteri jeterlik. Máselen, qalanyń halqy úsh ese ósti, shahardyń aýmaǵy úsh ese ulǵaıdy, munda salynǵan turǵyn úıdiń kólemi 20 ese artty.

Álemdegi eń jas astana – Nur-Sul­tan­­nyń búgingi ekonomıkalyq jaı-kúıi respýblıka úshin jaqsy kórsetkish. Demek, Eýrazııanyń júreginde orna­las­qan el­or­danyń álemdegi tań­daý­ly me­gapolısterdiń qataryn tolyqtyraryna múmkindik mol.

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Uqsas jańalyqtar