Qazaqstan • 26 Shilde, 2021

BUU ókiliniń Qazaqstanǵa alǵashqy resmı sapary

147 ret kórsetildi

Birik­ken Ulttar Uıymyna mú­she­likke qa­byldaný álem kartasyndaǵy jańa mem­le­­kettiń táýel­siz­di­gin halyq­ara­lyq qaýymdastyqtyń eń jarqyn jáne sózsiz moıyndaǵany bolyp sanalady. Kópshilikke málim, Qa­zaqstan álem­­niń irgeli jahandyq uıymyna 1991 jylǵy 2 naýryzda qabyldandy.

 

Búgin biz osy joldaǵy kóp­shi­likke beıtanys, biraq óte ma­ńyzdy bir tarıhı derekti es­ke salǵymyz keledi. Áńgi­me BUU Hatshylyǵynyń jo­ǵa­ry deńgeıdegi ókiliniń Qazaq­stan­ǵa alǵashqy sapary týraly órbimekshi. Ol respýb­lı­ka­myz­dyń táýelsizdigin jarııalaýynan bir­neshe aı buryn bolǵan edi.

1991 jyldyń  25–30 shilde aralyǵynda Qazaqstanǵa meniń shaqyrýymnyń negizinde BUU Transulttyq korporasııalar jó­nindegi ortalyǵynyń at­qarý­shy dırektory Pıter Hansen kelgen bolatyn. Men onymen 1990 jyldyń kúzinde Nıý-Iorktegi BUU Bas Assambleıasynyń 45-shi sessııasyna Qazaq KSR-niń syrtqy ister mınıstri ári keńes delegasııasynyń múshesi retinde tanysqan edim.

Pıter Hansen – Danııa azamaty jáne Odense ýnıversıtetiniń professory (aıtpaqshy, bul qalada onyń álemge eń áıgili otandasy, jazýshy Hans-Krıstıan Andersen dúnıege kelgen). 1978–1988 jyldarda BUU Bas hatshysynyń baǵdarlamalardy jos­­­­parlaý jáne úılestirý jónindegi kó­mekshisi bolyp jumys istedi. 1985 jyly BUU Transulttyq korporasııalar (TUK) jónindegi ortalyqty basqardy, al 1994 jyly BUU Bas hatshysynyń gýmanıtarlyq máseleler jónindegi orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.

TUK jónindegi ortalyq 1974 jyly BUU Ekonomıkalyq jáne áleý­mettik keńesiniń (ECOSOC) 57-shi sessııasyndaǵy qararmen damýshy elderdiń bastamasymen qurylǵan BUU TUK jónindegi komıssııasynyń kómekshi ınstıtýty retinde quryldy. Onyń bas­­ty mindeti – TUK úshin ádep kodeksin ázirleý boldy, ol saıyp kelgende, sol kúıi qabyldanbaı qaldy. 1993 jyly Ortalyq TUK halyqaralyq qyzmetin baqylaý jáne retteý máselelerimen aınalysatyn BUU Saýda jáne damý konferensııasynyń (IýNKTAD) qura­myna berildi.

Sapar barysynda P.Hansen res­pýblıkanyń áleýmettik-eko­no­­mıkalyq jaǵdaıymen tanys­ty, bas­shylyǵymen kezdesti jáne ózi bas­qaratyn ortalyq pen Qazaqstan arasynda naryqtyq ekonomıkanyń negizin qurý salasynda yntymaqtastyq ornatý, halyqaralyq ekonomıkalyq qyzmet týraly zańnamany ázirleý máselelerin talqylady.

1991 jylǵy 25 shildede P.Hansen Almatyǵa kelgen kezde Qazaq KSR Premer-mınıs­triniń orynbasary Q.T.Tury­sov­pen kezdesti. Olar­dyń suh­batyna Qazaq KSR Prezıdenti ja­­nyndaǵy Joǵary ekono­mı­­kalyq keńes tóraǵasynyń oryn­basary D.H.Sembaev, Kó­lik mınıstri N.Q.Esenǵarın jáne úkimettiń ekonomıkalyq bó­­liminiń basqa da resmı tul­ǵalary qatysty. Kúndeligimde jaz­­ǵanyma qaraǵanda, kezdesý ba­rysynda qazaqstandyq tarapty qyzyqtyratyn naryq­tyq eko­nomıkaǵa kóshý jáne res­pýb­lı­­kanyń syrtqy ekono­m­ıka­lyq qyz­me­tin damytý máse­le­leri keńinen talqylandy.

1989 jyly úkimet Tuńǵysh Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń tapsyrmasymen respýblıkanyń syrtqy ekonomıkalyq qyzme­tiniń tujyrymdamasyn ázirlep, sonyń negizinde Qazaq KSR-niń syrtqy ekonomıkalyq qyzme­tin damytý baǵdarlamasyn qabyl­da­ǵanyn eskergen jón. Onyń negizgi maqsattarynyń biri – Qazaqstan aýmaǵynda erkin eko­no­mıkalyq aımaqtardy qurý jáne sheteldik ınvestısııalardy tartý boldy, soǵan baılanysty tıisti zań­na­ma­lyq negizdi daıyndaý qajet edi. Atalǵan máselege qatys­ty BUU-nyń beıindi qury­ly­­my­­nyń saraptamasy óte oryndy boldy.

26-27 shildede P.Hansen atal­ǵan erkin ekonomıkalyq aımaq qurý josparlanǵan Qaraǵandy oblysyna bardy. Ol Qaraǵandy oblystyq keńesiniń tóraǵasy I.G.Mýsalımov, kenshiler ujymy ókil­derimen jáne syrtqy ekono­mıkalyq baılanystarǵa qa­tysy bar jergilikti basshylar­men kez­de­sip, Qarqaraly keń­sharynda bol­­dy.

29 shildede Qazaq KSR Syrtqy ekonomıkalyq baılanystar mı­nıs­tr­liginiń mamandarymen kez­desýi uıymdastyryldy.

Sol kúni Qazaq KSR Jo­ǵar­­ǵy Ke­ńesiniń tóraǵasy E.M.Asan­baev­pen kezdesý ótti. Ta­rap­tar Qazaqstannyń álemdik eko­no­­mıkalyq qatynastarǵa qo­sy­lýyna baılanysty daıyn­dal­­­ǵan zań jobalaryna halyq­ara­lyq saraptama júrgizý máse­le­­lerin, atap aıtqanda, «Er­kin eko­nomıkalyq aımaqtar týra­ly», «Tikeleı sheteldik ınvestısııalar týraly» zań jobalaryn talqylady. Keıinirek biz olardy P.Hansenge jiberip, ol jobalarǵa bedeldi halyqaralyq sarapshylardyń taldaýyn uıym­dastyrýǵa belsendi túrde kó­mektesti. Nátıjesinde, parla­me­nt naryqtyq ekonomıkanyń ne­gizderin qalyptastyrý úshin mańyzdy osy zańdardy olardan alynǵan qundy usynystardy esepke ala otyryp qabyldady.

30 shildede BUU ókili Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Ekono­mı­kalyq reformalar komıtetiniń depýtattarymen kezdesti. Sol kúni ony Premer-mınıstr U.Q.Qaramanov qabyldady da, suhbat barysynda BUU-nyń TUK jónindegi ortalyǵymen ynty­maq­tastyq týraly biz usyn­ǵan qujat jetildirile tústi.

Sodan keıin P.Hansen jáne Premer-mınıstrdiń orynbasary Q.T.Turysov «Qazaq KSR Úkimeti men BUU Transulttyq korporasııalar jónindegi orta­­­lyǵy arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisimge» qol qoıdy. Onda halyqaralyq ekonomıkalyq jáne quqyqtyq qaǵıdalardy oryn­daý arqyly respýblıkanyń kásip­oryndary men TUK arasynda ózara tıimdi negizde qarym-qa­ty­nas ornatýǵa, Qazaqstannyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetine jáne onyń álemdik ekonomıkalyq júıege ıntegrasııasyna qatysty BUU ortalyǵynyń zań jobalaryna saraptama júrgizýge jan-jaqty kómek kórsetýge daıyn­dy­ǵy atap ótildi.

1 tamyzda sapar qorytyndysy boıynsha QazTAG-qa bergen suh­ba­tynda P.Hansen Qazaqs­tan­­nyń tabıǵı resýrstarǵa baı, eko­nomıkalyq áleýeti myqty el ekenine kózi jetkenin aıtyp, res­­pýblıka basshylyǵy na­ryq­tyq qatynastarǵa kóshý jo­lynda se­nim­­di baǵyt ustanýda jáne ha­lyq­­qa laıyqty ómir súrý deń­ge­ıin qamtamasyz etý úshin jaǵdaı ja­­­­saý­­ǵa umtylýda degen baǵa ber­­di.

Men P.Hansenniń osy sapary barysynda mártebeli qona­ǵy­myzdyń respýblıkamyzǵa, onyń mádenıeti men tarıhyna degen shynaıy qyzyǵýshylyǵy men qur­­­me­tine, naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý jos­parlarymyzdy jú­zege asy­rýǵa kómektesýge da­ıyn eken­digine kýá boldym. Onyń Al­matydaǵy taýlardyń ǵa­­ja­ıyp kóri­nisine, Qaraǵandy obly­syn­daǵy sheksiz qazaq dalasyna jáne Qarqaraly ólkesiniń keremet tabıǵatyna súısingeni esim­de.

Bul oqıǵanyń qyzyqty jal­ǵa­sy boldy. 1991 jyly jel­toqsan aıynyń sońynda Tuń­ǵysh Prezıdenttiń tapsyrmasymen jańa táýelsiz mem­leke­timizdiń BUU músheligine qabyldanýyna daıyndyq jasaý úshin Nıý-Iorkke barǵanymda, alǵashqylardyń biri bolyp men Pıtermen kezdestim. Ol maǵan odaqtas respýblıkanyń úkimetimen kelisimshartqa qol qoı­­ǵanyna baılanysty BUU Hat­shy­lyǵynyń zań departamenti tara­pynan qatty synǵa ushyra­ǵanyn aıtty. «Sizdi synaý emes, kerisinshe maqtaý kerek edi»,  dedim men, – óıtkeni siz BUU Hat­shylyǵynan birinshi bolyp Qazaq­stannyń dúnıejúzilik uıym­­nyń tolyqqandy múshesi bola­­tyn­dy­ǵyn aldyn ala kóre bil­dińiz».

Men Qazaqstan Respýb­lıka­sy­nyń BUU janynda­ǵy birinshi turaqty ókili retinde Nıý-Iorkte jumys jasaǵan 8 jylǵa jýyq ýaqyt ishinde biz Pıtermen jaqsy dos ári áriptes boldyq.

Osylaısha, 1991 jylǵy shil­dede BUU-nyń joǵary deńgeı­degi ókiliniń Qazaqstanǵa alǵashqy sapary is júzinde egemen res­pýblıkamyz ben irgeli halyq­ara­lyq uıym arasyndaǵy ynty­maq­tas­tyqtyń negizin qalaýǵa septigin tıgizdi.

30 jyl ishinde men táýel­siz­digimizdiń alǵashqy jylda­rynda áleýmettik-ekonomıkalyq sala­da­ǵy BUU-nyń biregeı tájirıbesin paıdalaný tıimdi naryqtyq ekonomıkany qurý, tikeleı sheteldik ınvestısııalardy tartý jáne jas táýelsiz memleketimizdiń álemdik ekonomıkalyq júıege ke­shendi kirýi úshin elimizde irgeli refor­ma­lardyń tabysty júzege asyrylýyna yqpal etkenine birneshe ret kózim jetti.

 

Aqmaral ARYSTANBEKOVA,

 SIM Erekshe tapsyrmalar

 jónindegi elshisi,
1989–1991 jj. Qazaq KSR jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń

 Syrtqy ister mınıstri

 

SÝRETTE: A.Arystanbekova, Pıter Hansen, QazKSR Joǵarǵy Ke­ńesiniń tóraǵasy E.Asanbaev jáne QazKSR Prezıdenti ja­nyn­daǵy Joǵary ekono­mı­ka­lyq keńes tóra­ǵas­ynyń orynbasary D.Sembaev. 1991 jylǵy
29 shilde, Almaty qalasy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda baqylaý kúsheıtildi

Koronavırýs • Búgin, 14:08

Aqsha emes, abyroı qymbat

Boks • Búgin, 13:04

Kúrshim ózeni de lastana bastady

Ekologııa • Búgin, 12:38

Tiliksiz ota jasaldy

Medısına • Búgin, 12:20

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Koronavırýstan 9 adam qaıtys boldy

Qazaqstan • Búgin, 09:28

Emdelip jatqan 634 naýqastyń jaǵdaıy aýyr

Koronavırýs • Búgin, 09:22

Qazaqstanda vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Almaty oblysy «qyzyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:15

Sport jańalyqtaryna sholý

Sport • Búgin, 09:07

Sarannyń uzyn sákisi

Qazaqstan • Búgin, 09:05

Kóbelekter kórmesi

О́ner • Búgin, 09:04

Qarsylastar anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:59

Jáýdir ana

Tanym • Búgin, 08:56

Taǵy bir sport nysanynyń tusaýy kesildi

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Fızıkalyq ýran qoryna qatysady

Ekonomıka • Búgin, 08:46

543 mlrd teńgeniń ónimi óndirildi

Ekonomıka • Búgin, 08:44

Áıelder kásipkerligi qoldaý taýyp jatyr

Ekonomıka • Búgin, 08:43

Basqa basylymdarǵa sholý

Álem • Búgin, 08:41

Uqsas jańalyqtar