Tarıh • 02 Tamyz, 2021

Tasada qalǵan tulǵa

123 ret kórsetildi

Búgingi tańdaǵy eń bir ózekti máseleniń biri – ótken ǵasyrdyń 30-jyldaryndaǵy saıası qýǵyn-súrgindi shyndyq turǵysynan, arhıv qujattarynyń negizinde zertteý. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi memlekettik komıssııa qurý týraly» Jarlyǵyna sáıkes sherli tarıhymyzdyń shejiresine zer sala otyryp, ásirese, tasada qalǵan tulǵalardy tanyp bilýde, arhıv qorlaryndaǵy olarǵa qatysty «qupııa qujattardy» jaryqqa shyǵarýda jańa betburys baıqalyp otyr.

Ásirese belgili bir óńirde týyp-ósip, biraq basqa aımaqta qyzmet istep jú­rip qýǵyn-súrginge ushyraǵandardyń birqatary kúni búginge deıin laıyqty tarıhı baǵasyn almaǵany anyq. Solardyń biri – Sultanbek Bekuly Sadyqbekov.

Ol 1904 jyly burynǵy Ońtústik Qazaqstan oblysy Sháýildir aýdanynyń «Syrdarııa» eldi mekeninde dúnıege kel­gen. Alty jasynan on jasqa deıin aýyl mektebinde bilim alǵan. Alǵash saýatyn ashqan tabandy balanyń bilimge degen qushtarlyǵyn baıqaǵan ákesi 11 jastaǵy Sultanbekti 1915 jyly Shym­­kenttegi eki synyptyq qazaq-orys mektebine oqýǵa beredi. Onda bir jyl­­dan astam ýaqyt qana oqyp, Qazan tóń­kerisine baılanysty mektebi jaby­lyp, úıine qaıtýǵa májbúr bolady. Degen­men, zerdeli shákirt orys tilin jaqsy meńgerip shyǵady.

S.Sadyqbekov Syrdarııa gýbernııa­synda qyzmette júrgende, 1925 jyly óz ómirbaıanynda: «Ákemniń basqa da balalary bolǵandyqtan, maǵan oqýymdy jalǵastyrýǵa nemese basqa jaqqa qyz­metke turýǵa tolyq múmkindik bol­dy. 1918 jyly Arys qalalyq ju­mys­­shy-sharýa depýtattarynyń keńe­sin­de kúzetshi-taratýshy bolyp úsh aı jumys istedim. Sodan taǵy bir aı mu­syl­mandar azyq-túlik komıtetinde qyzmet atqardym. Sol jyly kúz aıynda Tashkent qalasyna baryp, pedagogıkalyq kýrsqa túsip, ony 1919 jyly kóktemde bitirip shyqtym. Odan soń Shymkentke kelip, ýezd muǵalimi bolyp jarty jyl jáne Arysta bir jyl jumys istedim», dep jazǵan. Al Sosıalıstik Eńbek Eri Bo­ranbek Shúkirbekov «Men júrgen jol» kitabynda:

«...Ákemniń ákesi Álipbek atam – Sadyqbek baıdyń balasy. Myńǵa jaqyn qoı, túıe, jylqy bitken bes aǵaıyndy bolypty. Eskishe oqyǵan, orazasy men namazy úzilmegen dinge berik atamyz 1904-1905 jyldary 40 jasynda qa­sy­na 20 shaqty adam ertip, Mekkege qa­jylyqqa baryp kelgen.

Álipbek áji atanyp, el arasynda óte syıly kisi bolǵan atamyzdan bes ul, tórt qyz týǵan. Bes ulynan órbigen urpaqtary búginde júz shańyraqtan áldeqashan asyp ketti. Men – osy Álipbek-ájiniń nemeresimin.

Álipbek ájiniń aǵasy Bek dáýletti baı bolǵan. Patsha ókimeti tusynda eki balasyn orys oqýyna bergen. Sadyqbekov Sultanbek degen uly Qazaqstandaǵy al­ǵashqy oqý oryndarynyń biri Shym­kent pedagogıkalyq oqý ornynyń dırektory, Syrdarııa gýbernııasynda GÝBONO bastyǵy, Qaraǵandy oblystyq keńes at­qarý komıtetiniń hatshysy, Keńestik Qa­zaqstan bilim berý mınıstrliginde ja­ýapty qyzmetter atqarǵan. Sáken Seı­fýllınmen dos bolyp, otbasymen ara­lasqan aǵamyz – ózi aqyn ári reń-basy kelisti, kórgen kisi qyzyǵyp qa­raıtyndaı aıryqsha kelbetti jan bol­ǵan», dep Sultanbektiń shyqqan tegi, ós­ken ortasy jaıly málimet bere ketipti.

Aýmaly-tókpeli zamanda bilim jolynda júrgen jas azamatty halqynyń aýyr jaǵdaıy, eliniń taǵdyry qatty tolǵandyrady. 1920 jyly Shymkentte óńirlik 3 aılyq muǵalimdik kýrsqa túsip, ony jaqsy aıaqtap, sol jerde 2-3 aı muǵalim bolyp qyzmet at­qarady. Sol jylǵy kúzdiń aıaǵynda jas ta alǵyr ji­gittiń qabiletin baıqaǵan Túr­kistan Ha­lyq aǵartý Komıssarıaty Sul­tan­bekti Samarqand qalasyna attandyryp, sonda qazaq mektepterin ashý úshin uıymdastyrý jumystaryn júrgizýdi tapsyrady. Ol jumystardy oıdaǵydaı atqaryp, 1920-1921oqý jylynyń aıaǵyna deıin sonda qyzmet atqarady.

S.Sadyqbekov ómiriniń osy kezeńi jaıly málimetterdi sol kezdegi eń be­deldi basylym sanatyndaǵy «Aq jol» gazetinen de kezdestirdik. Ol osy gazettiń tilshisi bolǵan. «Aq joldyń» ulttyq múddeden aınymaı, jurt joqshysyna, shyndyq shyraqshysyna aınalýyna onyń da qosqan úlesi bar. Buǵan qaıratkerdiń «Aq jol» betterindegi maqalalaryn bir qarap shyqqan soń-aq kóz jetkizdik. Ashy sarkazmynyń, ótkir ájýasynyń astarynan jergilikti bıliktiń qara halyqtan qatty alshaqtap ketkenin ań­ǵarý da oıly oqyrmanǵa qıynǵa soq­paıdy. Máselen, «Samarqandtaǵy qa­zaq mektebi» maqalasynda ol Sa­marqand oblysyndaǵy Dostonov degen stansada oblystyq halyq aǵartý bólimi qazaq, orys balalary úshin júz balalyq ortaqshyldyq mektebin ashqanyn qýana quptaı otyryp, orys balalary buzyqtyq qylyp, bilim ordasynan shyǵarylǵan soń 50-ge tarta qazaq balasy qalǵan taza qazaq mektebiniń jaı-kúıin ashyq aıtyp, on saımanynan bir saımany joq ári qyzmetshileri de az, oqý quraldary degendi atymen kórmegen mekteptiń bolashaǵyna alańdaıdy.

«11 maıda Samarqandtan halyq aǵartý bóliminiń bastyǵy Rahmanberdıev shyq­ty. Bular mektepti kórgennen keıin «onda sart pen qazaqtyń balasyn qosyp oqytýy kerek» dedi. Biz «qo­syp oqytýǵa bolmaıdy, óıtkeni arada til aıyrmasy bar» dedik. Aqyrynda aıt­­qanymyzdy tyńdamaı, tiliniń arasynda aıyrma joq dep ózi bilmeı, bil­­genniń tilin almaı, mektepterińdi Sa­marqand qalasynyń ishine aparyp, ózbek mektebine qosamyz ıakı osy jerge ózbek balasyn ákep qosamyz hám mektepterińniń qyzmetshileri az eken. Mynaý oqýshylaryńnyń ishinde eresek balalar bar eken. Bular úlkeıip ketipti. Endi bular oqýshylyqtan shyǵady. Mek­tepke jumysker bolady dedi. Sóıtip 16-ǵa jeter-jetpes balany jazyp alyp ketti», dep Samarqand ýeziniń ha­­­lyq aǵartý bólimine eldiń nalasyn qaz qalpynda jetkizip, qazaqqa rahymy joq Rahmanberdıev sekildilerdiń kóp­pen keńespeı, ózimbilermendikke sa­lynýynyń saldary aýyr bolatyndyǵyn eskertýmen birge, mundaı jergilikti ha­lyqtyń jaǵdaıynan beıhabar basshynyń ha­lyqty aǵartpaq túgil, qaraıtyp ji­berýi de múmkin ekendigin alǵa tarta otyryp, tıisti shara qoldanýdy talap etedi. Shyndyǵynda, sol kezde Samarqand oblysynda birneshe bolys qazaq tirshilik keshe tura, bir qazaq mektebi ashylmaǵan bolatyn. «Qazaq muǵalimderi joq» degen jaltarma jaýapqa da óz ýájin dá­leldi túrde jetkizgen qaıratker at tó­belindeı jalǵyz qazaq mektebin kóp kórip, ózbek mektebine qosyp, ara­las mektepke aınaldyrýǵa shama-shar­qyn­sha qarsy shyǵady. Jalpy, qashanda jurt qamyn oılap, el turmysyn tú­zeýde týralyǵynan tanyp kórmegen Sul­­tanbektiń Samarqand halqynyń «ja­n­aıqaıyn» joǵary organdarǵa «tórtinshi bıliktiń» atynan esh boıamasyz jetkize bilýi onyń bedeldi basylymnyń beldi tilshisine aınalýyna septigin tıgizgen basty faktor deýge bolady.

Ol keıin Shymkent qalasyna qaı­ta oralyp, Syrdarııa gýbernııalyq pedagogıkalyq tehnıkýmynda tár­bıeshi bolyp bir jyl qyzmet isteıdi. 1923 jyly Ahmet atyndaǵy (qazirgi Q.Sy­pataev mektebi) mektepti uıymdastyrý jumysyna atsalysyp, sol mektepte oqytýshy bolady. О́zine tapsyrylǵan jaýapty jumystardy tııanaqty oryndaı júrip, 1924-1925 jyldary Shymkent ýezdik bilim berý bóliminiń meńgerýshisi qyzmetin atqarsa, 1925 jyly Syrdarııa gýbernııalyq oqý bólimin basqarady. 1925 jyly maýsym aıynan Ahmet atyn­daǵy mektepte muǵalimdik qyzmet at­qara júrip, Syrdarııa gýbkomynyń peda­gogıkalyq qaıtalaý kýrstarynyń meń­gerýshisi bolady.

Jıyrmasynshy jyldardyń orta sheninde S.Sadyqbekovtiń uıymdas­tyrýshylyq, basshylyq qabileti tanylyp, qyzmet satysymen birte-birte jo­ǵarylaı bastaıdy. 1926 jyly Shymkent pedtehnıkýmyn basqarǵanda áde­bıe­timizdiń alyptarynyń biri Júsipbek Aımaýytovpen qyzmettes bolady.

Bir aıta keterligi, ustazdyq mindetin minsiz atqarǵan Júsipbek Seıilbek Úse­nov pen Sultanbek Sadyqbekov sııaqty «Aq jol» basylymynyń redkollegııa músheligine enip, qalamgerligin qatar ala júrip, kóptegen konferensııada baıan­dama jasaǵan. Al qyzmet babymen Shymkent qalasyna aýystyrylǵanda eń aldymen J.Aımaýytovtyń kásibıligi men tájirıbesi, uıymdastyrýshylyq qabileti men asa zor qalamgerlik qýaty eskerilgenge uqsaıdy. Áıtkenmen, ol, keıbireýler aıtyp júrgendeı, 1926 jyly Shymkent pedtehnıkýmyn basqarmaǵan. Bulaı deýimizge Ońtústik Qazaqstan mem­lekettik arhıvinen tabylǵan tyń derek negiz bolyp otyr. О́ıtkeni osy pedtehnıkýmdaǵy Júsipbektiń jeke is paraǵynda onyń muǵalim bolǵandyǵy anyq kórsetilse, osy pedtehnıkým dırektory S.Sadyqbekovtyń qoly qoıylǵan ujymnyń jalpy tizimindegi 14 pedagogtiń ishinde aty-jóni pedagogıka pániniń muǵalimi retinde atalady. Olaı bolsa, ádepkide J.Aımaýytov pán muǵalimi bolyp qyzmet istep, is­kerliginiń arqasynda bir-eki jyldyń be­derinde basshylyq qyzmetke qol jet­kizgen degen pikirdiń jany bar sııaqty.

Osy derekke qarap otyryp-aq, J.Aı­maýytovtyń S.Sadyqbekovpen de, S.Úse­­novpen de áriptestik tyǵyz qarym-qa­tynasta bolǵanyn, shyǵarmashylyq baılanysyn da úzbegenin ańǵarý qıyn emes.

1926 jyly Seıilbek Úsenov Shym­kent qalasyndaǵy Ahmet atyndaǵy jeti jyldyq mekteptiń dırektory bolyp aýysyp ketkennen keıin pedtehnıkýmdy Sultanbek basqarǵan. Alaıda Syrdarııa gýbernııasynyń halyqqa bilim berý bólimi 1927 jyldyń qyrkúıeginde S.Sadyqbekovti ujymdaǵy moral­dyq-psıhologııalyq ahýaldy óz ba­qy­­laýynda ustaı almaǵandyǵy jáne bıýd­jet qarjysyn jumsaýda eleýli kem­shilikterge jol berip alǵany úshin qyzmetine laıyqsyz dep tabady. Onyń oryn­basary Shemenevtiń de qyzmettik laýa­zymy qatardaǵy muǵalimdik deń­geıge tómendetiledi.

Al 1927 jyly 23 jasar qaıratty da jigerli azamat Búkilodaqtyq kommýnıstik (bolshevıkter) partııasynyń múshesi bolyp qabyldanady da, odan keıingi eńbek joly biryńǵaı partııalyq-ke­ńestik qyzmetter júıesimen tikeleı baı­lanysty bolady. 1928-1929 jyldary Syrdarııa oblystyq partııa ko­mıte­tiniń tehnıkalyq hatshysy, 1930 jyly Moıynqum aýdandyq atqarý komı­tetiniń tóraǵasy, 1931-1932 jyldary Qaraǵandy oblysy Eńbekshilder aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, 1933 jyly Shýchınskide «QazAltyn» trestiniń basqarýshysynyń kómekshisi, 1934-1935 jyldary Soltústik Qazaqstan oblystyq atqarý komıtetiniń hatshysy, al 1936 jyldyń naýryz aıynan 1937 jyldyń maýsym aıyna deıin QazAKSR Oqý-aǵartý halyq komıssarıa­tynda eresekterge arnalǵan mektep bas­qarmasynyń basshysy qyzmetinde bo­lady. Oqý-aǵartý salasymen jaqsy tanys S.Sadyqbekov jaǵdaıdy óz kózimen kórip, jasy úlken adamdarǵa ar­nalǵan mektep júıesin damytý, oqý­ǵa qajetti quraldarmen qam­tamasyz etý, muǵalimderdiń bilimin je­tildirý máse­lelerine basa kóńil bóledi.

«Aq joldyń» 1925 jylǵy 18 naý­ryzda jaryq kórgen «Halyq aǵartý isi týraly» maqalasynda ol sala mamany retinde uzyn sany 23 saýalǵa jaýap qatyp, birinshiden, otyryqshylyqqa beıim­delmegen eldiń yńǵaıyna jy­ǵylyp, ýaqytsha bolsa da jurtpen birge kó­ship-qonyp júre beretin kóshpeli mektep ashýdy; sol mektepterde tájirıbeli bilikti muǵalimder joqtyqtan, ázirshe jınaqty oqytýdy qoıa turýdy; el arasynan ashylǵan árbir mektepti mádenıet ordasyna aınaldyrýdy; qolda bar ıns­tıtýt, pedagogıka tehnıkýmdary janynan tez arada muǵalim daıarlaıtyn ózgeshe kýrs ashýdy; qazaq ýnıversıtetin qurýdy usyna kelip, oqytýshy ataýlynyń tur­mysy ońalmaı otyrǵanyn bylaısha tilge tıek etedi:

«...Oqytýshylar qyzmet aqysy bylaı etkende ońalady: Húkimettiń de hám jergilikti bıýdjettiń de túsiminen paıdalaný kerek. Jyl basynda húkimetten beriletin aqsha sanyn bilip, birsypyra mektepti soǵan shaqtap qaratyp, ony jer­gilikti bıýdjetten bútindeı shyǵaryp qoıý kerek.

Bir jylǵa eseptep bólgende bul eki bıýdjetten de sybaǵa tımeı, aqsha jetpeı qalatyn mektepterdi jyl basynan qamdanyp, el moınyna arnap bolsa da óltirmes áreketin istep qoıý kerek.

Qarjysyz oqytýshy ilgeri baspaıdy. Buǵan dálel kereksiz. Mektep úılerin osy kúnderi jerge ornalastyrý jumysy bitip, qystaq bolýǵa bet bergen el jıi jerlerden salý kerek.

El kúshimen, bolmasa ázir húkimet kúshimen mektep salýǵa úmit joq-aý».

Bylaısha aıtqanda, Sultanbek tur­mysqa qajettiniń bári qat bolyp, oqý­dyń da ekiniń biriniń mańdaıyna jazylmaı, tabysynan góri shyǵysy, jetis­tiginen góri jeńilisi kóp bolyp tur­ǵan salanyń basyna esti basshy kelmeı, salanyń saýyqpaıtynyn uqtyryp, bilim salasyna beısaýat jandardy ja­qyndatpaý kerektigin de astarlap aıta kele, oqytýshylar jaǵdaıyn jaq­sartpaı, zerdeli urpaq tárbıelep shy­ǵarýdyń qıynǵa soǵatynyn aıtady.

Odan bólek, jas tilshi «Jylybulaq bolysynda partııashylyq isiniń kú­sheıýi», «Azyq jııýshylardyń qııanaty», «Baspasóz isine ózgeshe zer salý kerek», «Skladshynyń qııanaty», «Sholaq aryq» maqalalarynda da ózekti máselelerdi kóterip, qoǵam talqysyna salady.

Anyǵy sol, S.Sadyqbekov te keńestik solaqaı saıasattyń qyryna ilinip, saıası qýǵyn-súrgin qurbanyna aınaldy.

1938 jyly 25 aqpanda aralarynda Qazaqstannyń belgili qaıratkerleri T.Júrgenov, J.Sádýaqasov, S.Men­de­shov, S.Esqaraev, Q.Jubanov, I.Qura­mysov, Q.Sarymoldaev, S.Seıfýllın, Ǵ.Toǵjanov, Q.Tashtıtov bar barlyǵy 39 ardaqty azamat atylǵan bolatyn. So­lardyń ishinde S.Sadyqbekov te bol­dy. Arhıv derekterin aqtarǵanda Sul­tanbektiń de taǵdyr-talaıy alasapyran kezeńniń jazyqsyz qurbanyna aınalǵan basqa da ult zııalylarynyń taǵdyrymen uqsas bolǵanyna, tipti ózara baılanysyp jatqanyna kóz jetkizý qıyn emes.

Alǵashqyda ol «Baıdyń balasy, qoǵamǵa jat element, partııa qataryna qabyl­danǵanda shyǵý tegin jasyrdy. Alashordashylarmen baılanysta bolyp, olardy ıdeıalyq jaǵynan qol­daý kórsetken» degen aıyptaýlarǵa ushy­rady. Sol sebepti 1935 jyly qarasha aıynda Petropavl qalalyq partııa ko­mıtetine áýletiniń shyǵý tegi jóninde ber­gen túsiniktemesinde bylaı dep jaz­ǵan:

«Meniń ákemniń ákesi Sadyqbek, estýimshe, 1880 jylǵa deıin iri baılar­dyń qatarynda bolǵan. Onyń 1000-ǵa jýyq usaq maly jáne 200 bas iri qara maly bolǵan. Ákem Bek 1916 jylǵa deıin aýqatty bolǵany ras, bir jaldamaly jumyskeri onyń ózi týysy bolǵan jáne birge turǵan, 4 otbasyda barlyǵy 24 jan bolǵan. Olardyń 600-ge deıin usaq maly (qoı, eshki) jáne de 30 bas iri qarasy (jylqy, túıe) bolǵan. 1916 jyly «jut» kezinde barlyq malynan aıyrylyp, birden kedeıge aınalyp, 20 shaqty bas usaq maly jáne bir túıesi men bir aty ǵana qaldy. Sol kezden bastap bizdiń otbasymyzdyń jumysqa jaramdy músheleri: aǵaıyndy Áltaı, Pazylbek, Omarbek, Zııabek, Baıjan, Asanbek, Qoıbaǵar – barlyǵy áıelderimen birge jumysqa jegilgen bolatyn. Olar jazda ýaqytsha astyq jınaýmen, qys aılarynda Qyzylqumda sekseýil daıyndaýmen aınalysyp jan baqty. Ákemniń jasy 85-te bolǵandyqtan, jumysqa jaramsyz boldy, ortanshy aǵam Zııabek shańyraq ıesi bolyp qaldy. Meniń anam burynnan kedeı qyzy edi. Ata-anam jáne baýyrlarymnyń eshqaısysy saılaý quqyǵynan aıyrylǵan emes, eńbekshi sharýa qatarynda boldy.

1931 jyly asyra silteý kezinde rýshyldyqtyń kesirinen, jeke bas araz­dyq oryn alyp, kolhozda bir-biri­men esep aıyrysýdan keıin aǵam Pa­zylbek jáne ákem Bek kolhozdan zańsyz shyǵarylǵan bolatyn. Artynsha baı-kýlak dep jer aýdaryldy. Birshama ýaqyttan soń QazAKSR OAK-tyń arnaıy kelgen tekserýinen keıin bul áre­ketter durys emes dep tabylyp, Pa­zylbek pen Bek Sadyqbekovterdiń quqyqtary qalpyna keltirilip, kolhoz músheligine qaıta qabyldandy. 1933 jyly ómirbaıanymdy toltyrý kezinde qatelikke jol bergenim ras, ákemdi ortasha sharýa dep jazǵanymdy moıyndaımyn. Biraq shyndyqty ádeıi jasyraıyn degen oı mende múlde bolǵan joq. Jalpy, men shyqqan tegimdi jasyrǵan emespin. Partııa qataryna óter kezde de, tekserý kezinde de shyndyq jaǵynda boldym. Ol jóninde jaýapty qyzmetterde júrgen kezimde Kraıkomdy da, QazOAK-ti de eskertip otyrdym».

Sultanbek 1937 jyly 25 maýsymda tutqynǵa alynyp, oǵan «1925 jyldan bastap Qazaqstanda áreket etken býrjýazııashyl-ultshyl, terrorıstik jáne kontrrevolıýsııalyq uıymnyń belsendi múshesi boldy, uıym basshylary S.Qojanovpen, T.Rysqulovpen, N.Nurmaqovpen, S.Esqaraevpen, T.Júr­genovpen jáne I.Toqtybaevpen birigip, baılanys jasaı otyryp, keńes bıligin qulatyp, Qazaqstandy KSRO-dan bólip alýdy kózdedi jáne býrjýazııalyq qazaq memleketin qurýǵa áreket jasady», degen jala jabyldy. Sonymen birge «1929-1930 jyldary Sarysý, So­zaq, Qy­zylqum, Shý aýdandarynda oryn al­ǵan kóterilisterdi tikeleı uıymdas­ty­rýǵa atsalysty», degen de aıyp taǵyldy.

Tek 1958 jyly 14 mamyrda KSRO Jo­ǵarǵy sotynyń Áskerı Kollegııa­sy­nyń sheshimimen qylmystyq is toq­ta­tylyp, S.Sadyqbekov birjolata aq­talǵan.

Sultanbek Sadyqbekovtiń az jasaǵan ǵumyrynda (nebári 34 jas) atqarǵan qyzmeti ushan-teńiz. О́kinishke qaraı, onyń el úshin atqarǵan qyzmeti eskerýsiz qal­ǵan. Al onyń Alash zııalylarymen qa­rym-qatynasyn zertteý – aldaǵy ýa­qyt enshisindegi is bolar degen oıdamyz.

 

Seıdehan ÁLIBEK,

 

M.Áýezov atyndaǵy

OQÝ kolledjiniń dırektory,

tarıh ǵylymdarynyń doktory

Sońǵy jańalyqtar

QHL: «Barys» «Lokomotıvten» jeńildi

Hokkeı • 22 Qazan, 2021

Bekire balyǵyn zańsyz aýlaǵandar ustaldy

Ekologııa • 22 Qazan, 2021

Belarýste maska rejımi joıyldy

Álem • 22 Qazan, 2021

9 sý qoımasy salynady

Ekologııa • 22 Qazan, 2021

Qaraǵandyda jer úıden órt shyqty

Oqıǵa • 22 Qazan, 2021

Golovkınge qarsy Mýratanyń múmkindigi bar ma?

Kásipqoı boks • 22 Qazan, 2021

Memleket basshysy Asqar Mamındi qabyldady

Prezıdent • 22 Qazan, 2021

Uqsas jańalyqtar