Ekologııa • 18 Tamyz, 2021

Balqash sýy qalpyna keletin kún jaqyn ba?

259 ret kórsetildi

Balqash kóliniń ekologııasy týraly máselege «Egemen Qazaqstan» gazeti únemi ún qosyp keledi. Buǵan deıin biz birneshe maqala ázirlep, kól sýynyń azaıýy men oǵan áser etip otyrǵan jaǵdaılarǵa toqtalǵan edik. О́ıtkeni kóldiń ekologııalyq ahýaly elimizdiń ǵana emes, dúnıe júziniń nazaryn aýdaryp otyrǵan úlken qater ekeni anyq.

Osy oraıda Balqash sýynyń kólemin qalpyna keltirýge qatysty atqarylǵan istiń mańyzdylyǵyna taǵy da mán bere otyryp, kezek kúttirmeı istelýi tıis jumystardy da umytpaýymyz kerek. О́ıtkeni biz buǵan deıin Balqash sýynyń azaıýyna birden-bir mysal retinde bastaýyn Qytaı elinen alatyn Ile ózenindegi sý qorynyń kemýin aıtyp keldik. Alaıda onsyz da tapshy bolyp otyrǵan sýdy tıimdi paıdalaný úshin el ishinde qolǵa alynýy tıis sharalardyń baryna toqtalmaı ketip jatamyz. Negizinen, kól sýynyń ýaqyt ótken saıyn azaıyp otyrǵanyn Ile ózeni boıy men Balqashty jaǵalaı qonǵan jurt jaqsy biledi. Reti kelgende Almaty oblysynyń birqatar aýdanynda, oblys ákimdiginde uzaq jyl jaýapty qyzmet atqarǵan, qazir de osy aýmaqtaǵy ekologııa máselesin kóterip júrgen qoǵam qaıretkeri, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory Tynyshbaı Dosymbekovpen az-kem tildesken edik.

«Balqash problemasyna qanyǵý úshin ótken shaqqa oralýymyz kerek. Kezinde, ıaǵnı, 1963 jyldan bastap Almaty oblysyndaǵy Aqdala massıvi ıgerilip, 31 myń gektar sýarmaly alqap paıda boldy. Bul ǵalymdardyń tujyrymdamasyna súıenip jasalǵan ǵalamat joba edi, sonyń nátıjesinde 13,5 myń gektarǵa kúrish, arpa, bıdaı, súrlemdik daqyldar, kópjyldyq shóp egilip, óńir kúrishti, yrysty alqapqa aınaldy», deıdi ǵalym áńgime barysynda.

Anyǵynda, osy kezeńde Qazaqstan kartasynda Qapshaǵaı sý qoımasy paıda bolyp, ózen ańǵarynda teńdessiz Qapshaǵaı sý elektr stansasy salynǵan edi. Jalpy, Qapshaǵaıdan GES salý sol kezderde qarqyndy damyp kele jatqan Almaty qalasyn úzdiksiz elektr energııasymen qamtýdy basty maqsat etken bolatyn. Onyń artynda el astanasyna jaqyn mańnan kópshilikke qoljetimdi jaǵajaı demalysyn damytý da turǵany anyq.

«Qapshaǵaı sý qoımasy týraly aıtqanda, ol ózi bastapqyda bıiktigi teńiz deńgeıinen 485 metr bolatyn, syıymdylyǵy 28 mlrd tekshe metr bolady dep jobalanǵanymen, is júzinde sol kólemde sý jınaý múmkinshiligi júzege aspady. Al 1992 jyly Úkimet qaýlysymen sý qoımasyna teńiz deńgeıinen bıiktigi 479 metr, eń joǵary sý syıymdylyǵy 18 450 mln tekshe metr degen anyqtama berilip, jaǵajaıǵa demalys oryndaryn salýǵa tolyq ruqsat etildi. Qazir mundaǵy sý kólemi 15 mlrd tekshe metrden 5 mlrd tekshe metrge deıin azaıdy. Eger qoımadaǵy sý kólemi 13,5 mlrd tekshe metrden tómendese, onda GES jumysyn toqtatady. Demek jasandy teńizdiń sýy stansanyń bógeninen asyp, aqpaı qalady. Bul – Ileniń bastaýynan keletin sý mólsheriniń azaıýynan týyndaıtyn taǵy bir úlken qaýip», deıdi T.Dosymbekov.

О́ıtkeni sý elektr stansasy Almaty qalasyn qýat kózimen qamtý úshin toqtaýsyz jumys isteýi tıis eken. Bul problemanyń qys maýsymynda tipten qıyndaıtyn túri bar. Mysaly, GES qys aılarynda Almaty qalasyna bólinetin qýat mólsherin azaıtpaý úshin tańǵy saǵat 6.00-9.00 aralyǵy men keshki saǵat 18.00-21.00 shamasynda bógendegi aǵyn sýdyń kúshin 1000 sekýndyna 1000 tekshe metr­ge deıin arttyrady eken. Osy jerde jaryq kóziniń artýynan keletin paıda bolǵanymen, qorshaǵan ortaǵa tıetin zııanǵa asa mán berip jatpaıdy eken.

«Sebebi dál osy kezderde Ile ózeniniń arnasy tolyq qatyp qalady da, óte kóp mólsherde jiberilgen qyzyl sý, joldaǵy kólderdi toltyryp, asyp-aǵyp mal, ań, qus jaıylymdaryn basyp, ondatra uıalary sý astynda qalyp tunshyqsa, jaıylymdardaǵy ań, qus qumdy buı­rattarǵa qashyp shyǵyp, ashtyqtan shy­ǵynǵa ushyraıdy. Sondaı-aq kólderde kóp qabatty muzdyń paıda bolýyna baılanysty, sý astynda balyqtarǵa ottegi jetpeı kóktem kezinde, muz erigende ólgen balyqtar sý betine qalqyp shyǵady. Jospar boıynsha Qapshaǵaı sý elektr stansasyn serigi retinde ol jerden 22 shaqyrym tómende, Malaısary jazyǵyna shyǵa beristen Kerbulaq kontrregýlıatory salynýy tıis edi. Ondaı jaǵdaıda Qapshaǵaıǵa jınalatyn sý mólsheri 220 mln tekshe metrdi qurap, 45 megaVT elektr energııasyn óndirýdiń esh qıyndyǵy bolmaıtyn edi. Ol jobada sýdy arnamen qys aılarynda birqalypty kólemde jiberý oılastyrylǵan. Alaıda belgisiz sebeptermen bul shara is júzine aspaı qaldy. Biraq qazir bul kontrregýlıatordyń qajeti de shamaly. О́ıtkeni Almatyǵa shyǵystan jańa joǵary kerneýli elektr jelisi tartyldy, sondaı-aq Kerbulaq alqabynan kún energııasy arqyly elektr qýatyn óndiretin úlken qurylys salynyp, iske qosylýda. Osylaısha Almaty qalasyn jyl on eki aı elektr energııasymen tolyq qamtamasyz etý máselesi sheshilgen sııaqty. Endi Qapshaǵaı sý qoımasynan alynatyn sýdy rettep, Ile boıymen Balqash kóline baratyn sý qorynyń azaıyp ketýin qadaǵalaý kerek», deıdi taǵy aýyl sharýashylyǵynyń mamany.

Osy jerde Qapshaǵaıdaǵy sý kóle­miniń rettelýi Balqashtyń arnasynan qaıtýyna tikeleı áser ete me degen saýal týyndaıdy. Biz muny T.Dosymbekovke qoıdyq.

«Ile ózeni boıynda Tasmuryn, Aqdala magıstraldy toǵandary arqyly otyz myń gektar sýarmaly alqapqa jaz aılarynda sý beriledi. Burynǵy kezde Tasmuryn toǵanyna sekýndyna 45-50 tekshe metr sý berilýi kerek bolsa, munyń 10 tekshe metri Cheh barjasyn­da­ǵy úlken sýsorǵysh qurylymdary arqyly qamtamasyz etiletin. Al kúrish alqabynyń keıbir bólikteri qajetti sýdy ekinshi ret kádege asyratyn arnaıy ortalyq «SNP 500-10» sýsorǵysh qondyrǵylary arqyly alatyn. Alaıda qazir elektr energııasynyń, janar-jaǵar maıdyń qymbattaýyna baılanys­ty bul qondyrǵylar jumys istemeıdi. Iаǵnı sharýashylyqqa qajetti sý qory tikeleı ózennen alynatyndyqtan, Ilege qosymsha salmaq túsip otyr. Osydan keıin Balqashtyń arnasy qaıtyp tolady?», dedi bizge ǵalym.

Osy jerde Qapshaǵaı sý qoımasy mańyndaǵy kólderge beriletin sýdyń ­azaıýynan qorshaǵan ortanyń zııan she­getini eki bastan belgili. Mysaly, sýdyń erte qaıtýy balyqtyń ýyldyryq shashatyn mezgilimen týra kelip, qyrylyp qalady eken. Bul balyq qorynyń azaıýyna ákep soqtyryp otyrǵan kórinedi. Bul – bir. Ekinshi jaǵynan, ejelden Sheńgeldi massıvindegi dıqan qaýymy Ile ózeninen 12 myń gektar alqapqa sý alyp, 150 myń tonnaǵa deıin ónim beretin daqyldar egedi. Al teńiz deńgeıiniń tómendep, jaǵadan alystap ketýine baılanysty sý tapshylyǵy sezilip otyr. Mundaı jaǵdaıda ónimniń sapasy tómendep, túsimi azaıatyny sózsiz. Úshinshiden, Bal­qash mańyndaǵy Tasmuryn, Aqdala magıstraldy toǵandarynyń saǵasyn tazalaý, sý deńgeıin kóterý úshin qosymsha bógetter qoıyp, melıoratıvtik jumystar júrgizý úshin oblys, aýdan ákimshiligi qomaqty qarjy bólip, jyl saıyn aına­lysqanmen alqapty turaqty sý kóle­mi­men qamtamasyz etý máselesi de túbe­geıli sheshimin tappaı keledi. Aýyl sha­rýa­shylyǵy ǵylymdarynyń doktory T.Do­symbekov munyń zardabyn taǵy da ta­bıǵat tartyp otyrǵanyn aıtady.

«Ile arnasy boıyndaǵy tabıǵı sha­byndyqtarda jerasty sýynyń bir kó­terilip, bir túsýine baılanysty kóp jyl­dyq tabıǵı shópter azaıyp, burynǵy ta­bıǵı shabyndyqtar sorlanyp, shoq-shoq butalarǵa aınalýda. О́zen arnasyndaǵy sý deńgeıi jaz aılarymen salystyrǵanda kúz, qys aılarynda eki esege azaıady. Aqdala egis alqabyndaǵy jerasty sý deńgeıi de jaz kezindegiden eki ese tó­men­deıdi, sonyń saldarynan alǵashqy sý alý kezinde Ile arnasymen sekýndyna 750 tekshe metr sý jibermese, ýaqytynda kúrishti sýǵa bastyra almaısyń. Sebebi tómen túsken sý deńgeıi qaıta kóterilip bir deńgeıge kelgenshe, sý shelekpen quı­ǵandaı jerge sińip joq bolyp ketedi. Sondaı-aq bizdiń esebimiz boıynsha byltyr Balqash kólinen aýlanatyn balyq mólsheri 5 myń tonnadan sál assa, ondatr aýlaý 150 myń danaǵa deıin azaıǵan. Buryndary aýlanǵan qundy balyqtyń úlesi 70-80 paıyzdy qurasa, qazir 25 paıyz ǵana, onda da kókserkeniń úlesinen ustap tur», deıdi ǵalym.

Osy tusta «ne isteý kerek?» degen zańdy suraq týady. Al ǵalym ne deıdi?

«Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı tú­ıinin tarqatar bolsam, Tasmuryn, Aq­dala magıstraldy toǵandarynyń saǵa­syna úrlemeli bóget salý kerek. Bul to­ǵandardyń saǵalary zerttelip, Tas­murynǵa úrlemeli bóget salýǵa 2014 jy­ly smetalyq joba jasalǵan, bul be­tondy plotına qurylysynan 8 ese arzan, ári tıimdi. Birneshe jyl buryn Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan, Shıeli aýdandarynda úrlemeli bógetter salynyp, kúrish alqabyn sýmen tolyq qamtamasyz etý máselesi sheshilgenin basylymdardan oqyp, bilip otyrmyz. Eger Tasmuryn, Aqdala magıstraldy toǵandarynyń Ile ózenimen qıylysqan saǵasyna úrlemeli bógetter salynǵan jaǵdaıda, Ile ózenimen qansha tekshe metr sý berilse de, ózendegi sý deń­geıin 3,5 metr bıiktikke deıin kó­terip, ke­rekti sý mólsherimen egis al­qabyn to­lyq qamtamasyz etýge bolady. Eń tıim­disi, Qapshaǵaı sý qoımasynan elektr stansasyna jiberiletin sý kólemi ózger­se de, toǵandarǵa keletin sý deńgeıi tómen­demeıdi. Bastysy, Ile arnasymen sý ji­berý deńgeıin qalypty ustap turǵan jaǵ­daıda jerasty sýy kóterilmeıdi, jerdiń sorlanýyna, shabyndyqtardyń jo­ıylýyna jol berilmes edi. Bul shara bir Balqash aýdanynyń ǵana emes, ult­tyq baılyǵymyz bolyp sanalatyn 30 myń gektar sýarmaly jerden tu­raq­ty ónim alý máselesin sheship, alqap­ty tuzdanýdan saqtap, Balqash kóli­niń sý qorynyń kóbeıýine de septigin tıgi­zedi», deıdi qo­ǵam qaıratkeri, aýyl sharýashylyǵy ǵylym­darynyń doktory T.Dosymbekov.

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar