Bılik pen halyq bir bolsa...

Qazaqstan halqy da osyndaı al­maǵaıyp ýaqytta el Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń ha­lyqaralyq synnan ótken saıasatker ekendigine kóz jetkizip otyr. Oǵan qıyn kezeńde halyqty áleýmettik jaǵy­nan qorǵaý jónindegi shuǵyl is-shara­lar dálel bola alady.

Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Joldaýyn halyqtyń asyǵa kútetini de osydan shyǵar. О́ıtkeni Prezıdenttiń ár Joldaýynan keıin ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenı-rýhanı, bilim-ǵylym salalary tyń serpin alyp, jańa mindettermen tolyǵatyny belgili.

Mine, 1 qyrkúıekte qos Palataly Par­la­menttiń birlesken otyrysynda Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev halyqqa dástúrli Joldaýyn jarııalady.

Prezıdent eń aldymen indet pen ekonomıkalyq qıyndyqtar tusynda halqymyzǵa birlik pen tózimdilik tanytý qajet ekenin aıta otyryp, Úki­metke osy joldaǵy jumystardy kúsheı­tý boıynsha jańa tapsyrmalar ber­di. Búgin de indetti jeńýdiń bir­den-bir joly – ekpe alý ekeni bel­gili. Osy­ǵan oraı, halyq arasynda túsin­dirý jumystaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.

Bul óz jemisin berdi dep nyq se­nimmen aıtýǵa bolady. Qazir 5 mıllıonnan astam adam ekpeniń ekinshi komponentin aldy. Munyń oń sheshim bolǵanyn ómir kórsetip otyr. Búginnen bastap 3 mıllıonnan astam jasóspirim mektep partasyna otyrdy.

Shynyn aıtý kerek, bala­lary­myzdyń mektepti onlaın jaǵ­daıynda oqýy ustazdardy da, ata-ana­lardy da qatty alańdatqan edi. Qalaı bolǵanda da, qashyqtan oqytý bilim sa­pasyna aıtarlyqtaı áser etti. Ustaz ben shákirt arasyndaǵy qatynas alshaqtady. Al bala ustazǵa qarap óse­tinin umytpaýymyz kerek. Sonda ǵana balanyń óresi jetiledi, tárbıe­si nyǵaıady. Al ustaz shákirtine qarap qýattanady. Olardyń meıirim shýa­ǵy ustazdardy qanattandyrady. Qa­lyp­tasqan dástúrli oqý formatyna qaıta oralý halyqty erekshe qýantyp otyr dep nyq senimmen aıta alamyn.

Adamı kapıtal bilimdi urpaqtan bastalady. Mektep bilimi joǵary mektepte jalǵasady. Biz de júzdegen myń stýdentterdiń kolledjderdiń, ınstıtýttar men ýnıversıtetterdiń aýdıtorııasyna kirgenine erekshe qýanyp otyrmyz.

Iá, Memleket basshysy Joldaýda ádettegideı otandyq bilim men ǵylymnyń mańyzdy problemalaryna toqtalyp, olardy sheshý jóninde naqty jańa mindetter qoıdy.

Álemde tehnıka men sıfrlan­dyrýdyń, nanotehnologııanyń jyldam damýy barlyq salada maqsat pen basymdyqty jedel ózgertýde. Osyǵan oraı, Prezıdentimiz oqytý baǵdarlamalaryn tez arada zaman talabyna saı qaıta beıimdeý jumystaryn qolǵa alý qajettigin atap kórsetti.

Sol sııaqty jedel ózgerister men jańa múmkindikterge qol jetkizý úshin pedagogterdi qaıta daıarlaýdy qa­zir­gi kezdegideı 5 jylda emes, ár 3 jyl saıyn júrgizýdi tapsyrdy. Mun­daı ózgeris óz kezeginde bizdiń peda­gogter korpýsynyń jańashyl, izdenim­paz tolqynyn qalyptastyrýǵa zor múmkindik beredi dep oılaımyn.

Sondaı-aq Memleket basshysy: «Orta bilim berý júıesiniń ótkir prob­lemasy mektepterde oryn jetis­peýshiligi bolyp otyr. Búginde tapshy­lyq 225 myń oryndy quraıdy. Eger shuǵyl sharalar qoldanylmasa, 2025 jylǵa qaraı ol mıllıon orynǵa jetýi múmkin. Buǵan deıin men 2025 jyldyń sońyna deıin keminde 800 mektep salý tý­raly tapsyrma bergen edim. Búgin men bul sandy 1000 mektepke deıin jet­­kizý mindetin qoıyp otyrmyn», dedi.

Rasynda da oryn tapshylyǵy – bilim salasynda uzaq jyldardan beri sheshimin tappaı júrgen, kezek kút­tirmeıtin máselelerdiń biri. Sondyq­tan Prezıdenttiń bul tapsyrmasyn jaýapty organdar tez arada júzege asyrýǵa tıis dep bilemin. Sebebi balalardy oqý ornymen tolyq qamtamasyz etpeı turyp, zaman talabyna saı bilim berý jóninde sóz qozǵaý múmkin emes.

Prezıdentimiz bıyl birneshe qazaq­standyq oqýshynyń halyqaralyq olımpıadalardyń jeńimpazy atan­ǵanyn zor qýanyshpen jetkizdi jáne mundaı daryndy balalarǵa qoldaý bildirýdi, sondaı-aq olarǵa joǵary oqý oryndaryna túsý úshin konkýrs­tan tys granttar berip, birjolǵy aqsha­laı syıaqylar tóleýdi, balalardy tárbıelegen muǵalimderdi moraldyq jáne materıaldyq kótermeleýdi tapsyrdy.

Prezıdenttiń bıylǵy Joldaýy ótken jylǵy Joldaýynyń zańdy jal­ǵasy dep aıtýǵa bolady. О́ıtkeni Mem­leket basshysy úshin halyqty áleý­met­tik jaǵynan qorǵaý basym baǵyttardyń sanatynda turady.

Aıtalyq, eger qazir eń tómengi jalaqy 42500 teńgeni quraıtyn bolsa, endi 2022 jyldyń 1 qańtarynan bastap, 60 myń teńge bolmaq. Bul Prezıdent qadap aıtqandaı, 1 mıllıon adamdy qamtıdy.

Joldaýda Memleket basshysy bıýdjet salasy qyzmetkerleriniń jala­qysy jyl saıyn 20 paıyzǵa artyp otyrǵanyn atap ótti. Al 2020 jyl­dan bastap 600 myńnan astam peda­gog, dárigerdiń, áleýmettik sala qyzmet­ker­leriniń jalaqysy ósken bolatyn.

– Biraq bıýdjetten qarjy­lan­dy­ratyn ózge sala azamattary munan tys qaldy, – dedi Q.K.Toqaev. – Sondyqtan 2022 jyldan 2025 jylǵa deıin memleket osy sanattaǵy azamattyq qyzmet­ker­­lerdiń jalaqysyn jyl saıyn orta esep­­pen 20 paıyzǵa ósiretin bolady. Tu­­tas­­taı alǵanda, taǵy 600 myń otan­da­­symyz bul bastamanyń ıgiligin kóredi.

Árıne, ustaz, pedagog retinde men mundaı usynystardy óte jyly qabyl­dadym. Sondaı-aq muǵalimderdi odan ári qoldaý jalǵasatyny maǵan erekshe áser etti.

Shynynda, ústimizdegi jyldyń qań­tar aıynan bastap, pedagogterdiń jala­qysy 25 paıyzǵa ósken bolatyn. Prezıdent «kelesi 3 jylda osy maq­satqa 1,2 trıllıon teńge bólinedi», dedi. Demek, pedagog mamandardyń bedeli ǵana emes, olardy tıisti eńbek­aqymen qoldaý da oıdaǵydaı qalyp­tasýy memlekettik saıasattyń bas­ty baǵyttarynyń sanatynda tur. Árıne, bul ár ustazdyń júregine óz mamandyǵyna degen maqtanysh sezimin uıalatatyny sózsiz.

Ǵalym retinde de men kókeıde júrgen kóp suraqtarǵa jaýap aldym.

– Ǵylymdy damytý bizdiń asa ma­ńyzdy basymdyǵymyz, – dedi Mem­­leket basshysy. – Bul saladaǵy túıt­kilderdiń sheshimin tabý úshin osy jyl­dyń sońyna deıin zańnamaǵa ózgeris­ter engizý qajet. Eń aldymen jetek­shi ǵalymdarymyzǵa turaqty jáne óz eńbegine laıyqty jalaqy tóleý má­selesin sheshý kerek. Muny ǵylymǵa bólinetin bazalyq qarajat esebinen qamtamasyz etken jón.

Iá, Prezıdent kópten beri ǵalym­dar­dy, ǵylymı-zertteý ınstıtýt­ta­rynyń basshylaryn tolǵantyp júr­gen máselelerdiń túıtkilin sheshti. Bolashaqta irgeli ǵylymmen aınalysatyn ǵylymı-zertteý ınstıtýttary tikeleı qarjylandyrylatyn bolady. Bul Qazaqstan ǵylymyn qoldaýdaǵy jańa qadam bolyp otyr.

Memleket basshysy Qazaqstan ǵa­lym­dary kópten beri aıtyp, jazyp júr­gen máseleni ońtaıly sheship berdi. Má­selen, buryn grant merzimi 3 jylmen shekteletin. Ol irgeli ǵylymdy da­­my­týǵa edáýir kedergi keltirip otyr­ǵanyn Prezıdent óz Joldaýynda atap ótti.

Rasynda, qysqa merzimde irgeli ǵylymda úlken jetistikterge qol jetkizý múmkin be? Endi Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes granttyq joba merzimi 5 jylǵa deıin uzartyldy. Bul Qazaqstan ǵylymynyń órleý kezeńiniń basy bolatynyna senimdimin.

Joldaýdaǵy ár jol, ár sheshim halyq júreginen shyǵatynyna senimim mol. Aıtalyq, rýhanııat salasyna basym­­dyq bergen memleket nyǵaıady. Ult­tyq birlik bolǵan jerde qoǵam ilge­ri damıdy.

Memleket basshysy tarıhı jáne mádenı murany tıimdi qoldaný qa­jet­tigine erekshe mán berdi. Mádenıetti damytýdyń, ony jańasha qurýdyń tujyrymdamasyn jasaýdy Úkimetke tapsyrdy.

Joldaý Qazaqstannyń jańa damý jolynyń arnalaryn aıqyndap berdi.

Baqytjan JUMAǴULOV,

Senat depýtaty