Tas tuǵyrdaǵy taýtulǵa

Naýryzbaev naqyshtaǵan Narkesken

Jyr alybynyń shyǵarmalaryn jattap, tárjimalap, basyp shyǵarǵannan bólek tuǵyrly tulǵaǵa qanshama músin, tipti ózge elderde de eskertkishter ornatylyp, kóshe attary berilgen. Mádenıet jáne sport mınıstrligi usynǵan málimetterge súıensek, elimizdiń ózinde Jambyl Jabaıulyna qoıylǵan 25 eskertkish bar. Onyń 9-y tuǵyrly músin de, 16-sy – bıýst.

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵymen qatar kelgen jyraýdyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda biz oǵan qoıylǵan eskertkishter haqynda sóz qozǵaǵandy jón kórdik. Osy oraıda aqynǵa arnalyp jasalǵan alǵashqy eskertkish týraly aqparlardy izdedik. Jyr jampozyna turǵyzylǵan tuńǵysh tuǵyrdyń burynǵy Áýlıeata, keıin Jambyldyń atymen atalǵan kóne shaharda keı derekterde 1963 jyly, keıbir derekterde 1961 jyly boı kótergeni jazylady. Qazaq jyrynyń qatepti qara nary, halqymyzdyń mereıli maqtanyshy Jambyl babamyzdyń Taraz qalasyndaǵy eńseli eskertkishi – birtýar músinshisi Hakimjan Naýryzbaevtyń erekshe eńbekteriniń biri. Eskertkish oblystyń sol kezdegi basshysy Asan­baı Asqarovtyń bastamasymen, Lenın­gradta shoıynnan quıylypty. Tipti aqynnyń atalǵan músini kúlli Odaqtas respýblıkalardaǵy eń tańdaýly 100 eskertkishtiń ishindegi ilgeri sanatty jumys dep baǵalanypty. Bıiktigi 5 metr músinniń sáýletshisi V.Soshenko de, músinshisi – H.Naýryzbaev.

Qolyna dombyra ustaǵan qola músin aıbarly da asqaq shyǵyp, eldiń rýhy­men astasa aspandap boı kóteredi. Ha­kimjan Naýryzbaev Abaıdan bas­tap Alashtyń alyptaryn tuǵyrda túletken talant ekenin eshkim joqqa shyǵara qoımas. О́ziniń uly músinder galereıasyna Jambyl obrazyn oraıly ornalastyra bilgen onyń ár jumysy bú­gingi urpaqqa óshpes ónege, tozbas tá­bárikteı elimizdiń óńir-óńirinde áli kún­ge bıikterden munarta qol bulǵaıdy.

Eskertkishten bólek Jambyl aqyn­nyń esimi Áýlıeata shaharyna beril­gen­digi jaıly tarıhqa da azyraq aıaldaı ketkenimiz durys. «Atyńnan aınalaıyn Áýlıeata, Atyńdy ap qoıdy dep bolma qapa....» dep 1940 jyly aqyn Jambyl Taraz topyraǵyna jyr joldaryn po­ıyzdan tóge túsipti. Álbette, osynaý eki jol óleńde shaıyrdyń uly ónegesi men babalar aldyndaǵy izetin baıqaý qıyn emes. Talaı áýlıege qutty meken bolǵan máshhúr qala Jambyl jyraýdyń atymen atalýy da aqynǵa ornatylǵan eskertkish der edik. 1938 jyly jyr alybynyń qarsylyǵyna qaramastan, Jambyl qa­lasy dep atala beredi. Ataıy aqyn ataq ber dep aıǵaılamaǵany belgili. Ha­lyq júreginen jaralǵan shaıyr ózi týǵan topyraqqa qalypqa quıylǵan zor músin bolyp qaıtyp oralý kez kelgen aqynnyń qolynan kele bermes.

 Neva jaǵalaýyndaǵy jyr alyby

Ulan-ǵaıyr qazaq saharasynda ult sózin bıik minberlerde kelisti aıta alǵan, el shejiresin eki shekke syıǵyza jyrlap, halqynyń baı murasyn tórge ozdyryp ótken sańlaqtar az bolmaǵan. Handyq dáýir ádebıetinen bergi jyraýlyq sa­ryndy, tipti túp-tamyryn sonaý Kúl­tegin, Tonykókterdiń kóne zamanynan tartatyn ejelgi sóz murasyn bú­gin­ge bútin jetkize bilgen alyptardyń qa­ta­rynda biz álbette jyr alyby Jam­byldy atar edik.

Asyl qazynalarymyzdy aýyzdan-aýyzǵa kóshirip, myńdaǵan jyr jolyn jadynda saqtaı bilgen, saqtap qana qoı­maı ony asqaq pafospen jyrlap, saltanatpen nasıhattaı alǵan bul tulǵanyń eńbegi eresen. Jambyl fenomeni jalǵyz qa­zaq halqyn ǵana emes, sol kezdegi odaq­tas 15 respýblıkanyń túgelin tańǵal­dyr­ǵan, tánti etken qubylys boldy.

Jambyl eskertkishteri el-elde, jerjerde óte kóp. Onyń eskertkishi tipti bú­gin­gi Sankt-Peterbýrg, burynǵy Le­nın­grad tórinde de tur. Bir boıyna bir­neshe óner­di sheber toǵystyra bilgen jy­raý-aqyn­nyń shyǵarmalarymen birge onyń dań­qy da asqaq bolǵanyn bilemiz.

«Lenıngradtyq órenim!» – Jambyl jákemizdiń ǵana emes, sol kezdegi bir odaqta bolǵan tutas ımperııanyń daýy­sy­ndaı estilgen tosyn jyr edi. Qor­shaý­daǵy Lenıngradtyń tar kóshe­le­­rin­de osynaý jyr lıstovkalarmen ta­rap, radıodan kúnine bes-alty ret­­ten berilip jatypty. Derekterge sú­ıensek, búgingi Reseıdiń birneshe qa­la­synda Jambyldyń atynda kóshe bar. Atap aıtqanda Astrahan, Qazan, Ka­lının­grad, Habarovsk, Ýfa, Chelıabi, Volgograd, Nıjnıı Tagıl, Kemerov, Qorǵan, Krasnoıarsk, Lıpesk, Nıjnıı Novgorod, Salavat, Sterlıtamak, Groz­nyı qalalarynda jyr alybynyń qur­me­t­ine kóshe berilgen.

Lenıngradta jyr júırigi Jam­byl­dyń eskertkishi turýy zańdylyq dep bi­lemiz. Kóne shaharǵa jyrdan kúmbez turǵyzyp, halqy qorshaýda qalǵan qıyn kúnde jandaryna medeý bolǵan aqynǵa qandaı músin ornatylsa da laıyq bolýy kerek. Tóbelerinen oq jańbyrsha jaýyp jatqanda myńdaǵan shaqyrymnan Jambyldyń óleńderi sol oqqa qalqan bolǵandaı gazetterge basyla jóneledi. Bul oqıǵa týraly lenıngradtyq aqyn Aleksandr Prokofevtiń esteligin árip­te­simiz Marfýǵa Shapııan bylaı dep keltiredi: «Lenıngradty qorǵaýdyń naǵyz aýyr kúnderinde shyǵarylǵan «Le­nıngradtyq órenim» Uly Otan so­ǵy­sy kezindegi poezııanyń eń tańdaýly týyn­dy­larynyń biri boldy. О́leń qalany qorǵaýshylarǵa kúsh-qýat berdi, olardy je­ńiske jigerlendirdi. «Jambyldyń «Le­nıngradtyq órenim» degen jyry jarııalanǵan kez Lenıngrad haliniń asa bir aýyr shaǵy edi. Bul shaqta nemistiń qorshaýynda qalǵan Lenıngradta azyq óte az boldy. Úılerine kiretin sý toq­tatyldy, kanalızasııa istemedi, otyn aty­men bolmady. Jaý atqan snarıad pen bombalardyń saldarynan shynysy qı­rap, tereze bitken ańyraıyp ashyq turdy, elektr jaryǵy da nashar jandy, tipti qaladaǵy úılerdiń kóbinde jaryq bolǵan joq. Qalaǵa jaýdyń oǵy úzdiksiz jaýyp turdy. Osyndaı halde Jambyldyń «Lenıngradtyq órenim» degen jyry gazetterde jarııalandy. Halyqtyń rýhyn kóterýde erekshe kúshti qyzmet atqarǵan bul jyrdy Le­nıngradtyń radıosy kúnine áldeneshe ret oqydy. Jyr úlken árippen basylyp, kóshelerde plakat bolyp ilindi. Sol plakatty úımelesip oqysyp, kózderinen jastary sorǵalaǵan talaı adamdardy kezdestirdim. Nemisterdiń samoletteri tóbede ushyp, bomba tastap júrgende tyǵylýdyń ornyna Jambyldyń jyry basylǵan gazetti alýǵa kóshede kezekte turǵan adamdardy talaı kórdim».

Mine, Jambyl dańqy, onyń otty jyry shýaqtaı taraǵan asqaq rýh adam­­zatqa tóngen sýyq qarýǵa osylaı qal­qan bolǵan. Jalyndy jyr joldary tuǵyryna oıylyp jazylǵan Jambyl músini atalǵan shárge 2003 jyly ornaıdy.

Eńseli eskertkish sol kezdegi Qa­zaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevtyń qaty­sýymen qalanyń 300 jyldyǵyna oraı ashylady. Eskertkishti I.Repın atyndaǵy Sýret, músin jáne sáýlet ınstıtýtynyń fakýltet dekany, kafedra meńgerýshisi, Sankt-Peterbýrg Sýretshiler odaǵynyń músinshisi Va­lentın Sveshnıkov, qazaqstandyq bel­gili músinshi Baqytjan Ábishev jáne Reseıdiń eńbek sińirgen sýretshisi, sáýletker Felıks Romanovskıı syndy avtorlar daıyndap, jasap shyǵady.

Sankt-Peterbýrgten bólek Máskeýde de Jambyl Jabaevqa qoıylǵan es­kertkish bar. Aqynnyń 170 jyldyǵyna oraı Serbııanyń Belgrad qalasynda da eskertkish-bıýst boı kótergenin aıta ke­týimiz kerek. Budan bólek, О́zbek­stan­nyń Iаkkasaraı aýdanynda da ataqty jyrshyǵa músin qoıylǵan. Sonymen birge, Kıevte Jambyl Jabaevtyń kóshesi bar. Kósheden bólek 2012 jyly músinshi M.Ázmaǵanbetov pen sáýletshi Q.Jarylǵapov jasap shyǵarǵan Jambyl Jabaevtyń eskertkishi Kıev qalasynyń Shevchenko aýdanynda ornalasqan.

Odan buryn 2005 jyly Dnep­ro­petrovsk oblysynyń Sınel­nıkovo qalasynda Alǵadaı Jambylovqa da es­kert­kish ornatylǵan.

Sahalardy súısintken sýret

Tutas Turannyń týyn kótergen uly jyr – Jambyldyń enshisine kezdeısoq jazylǵan joq. Qyzyry – qyzyl jolbarys bolǵan jyr jampozy túgel túrkige dańqty boldy. Ata-babanyń amanat jyryn arqalaǵan abyz aqyn jaıly klassık jazýshy Muhtar Maǵaýınniń salmaqty baǵasyn kóziqaraqty jurt jaqsy bilýge tıis. Tereń túısingen adamǵa aýzy dýaly aldaspan jazýshynyń aıshyqty bul sózi eshbir eskertkishten artyq bolmasa kem demes edik. «Anyq aqıqat – ol zamanda Jambyl – qazaq degen ulttyń tulǵasy, kórneki beınesi boldy. Sol keıipte tarıhqa endi, sanaǵa ornyqty. Biz munyń bárin syzyp, óshirip tastaı almaımyz, kerisinshe, nyǵyzdaı, bekite túsýimiz kerek. Ulylar týady, biraq Jambyl qaıtalanbaıdy. О́zim kýá bolǵan bir mysaldan bastaıyn» dep bastalatyn jazýshy sózi Jambyl týraly jańa bir álemge sapar shekkizgendeı adamdy tánti etedi. «Jambyldyń ulylyǵy» degen kólemdi maqalany tolyq mazmundaý árıne, múmkin emes.

1983 jyly Iаkýtııada qazaq ádebıe­tiniń dekadasy ótken saparǵa barǵan M.Maǵaýın sonaý qıyrdaǵy Saha eliniń bir aýdanynda Jambyldyń jarty qabyrǵany alyp turǵan zor sýretin keziktiredi. Polıar beldeýiniń arǵy ja­ǵyna, teristikke qaraı Sýntar degen aýdanda Muqańdy Jambyl atasy kenet qushaq jaıa qarsy alǵandaı keremet oqıǵa bylaı jalǵasady: «Shyqsaq, shaǵyn aýyl, bergi jaq shetinde, qarsy aldymyzda úlken aǵash úı tur. Aqsur qaraǵaı qıma. Sol aǵash úıdiń oń jaq... joq... sol jaq qaptalynda saqal-murt­syz, kózi qysyqtaý bir qartań qa­zaqtyń áıdik sýreti tur. Al oń ja­ǵynda... jaryqtyq, arýaǵyńnan aınalaıyn Jambyl atam – Jákemniń sýreti tur. Tutas bir qabyrǵany tirep. Bórkin oqshyraıtyp, saqalyn tógildirip, appaq qylyp ádemi salynǵan. Sóıtsek, bul kelgen jerimiz – sahanyń Sergeı Zverev deıtin, ataqty halyq jyrshysynyń aýyly eken. Anaý – sonyń mýzeı-úıi. Sodan qanshama áńgime aıtyldy. Zverevti maqtaǵanda, eń bıik maqtaý: bizdiń osy Zverev – Jambyldyń shákirti dedi. Jambyldyń ózin kórgen joq, biraq sol kisiniń úlgisin, ónegesin alyp, osyndaı dárejege jetip, bizdiń saha jurtynyń halyq danalyǵyn búkil Keńes Odaǵyna, qala berdi, bú­kil dúnıege tanytty. Sóıtken keremet jyrshymyz – Sizdiń Jambyldyń shákirti edi dep maqtandy», deıdi M.Maǵaýın.

«Jákeń qazaqty búkil álemge tanytyp ketti. Qalyptasqan uǵymǵa, nanbas uǵymǵa qarap, zamanyndaǵy shyndyqty burmalamaý kerek. Qazaqty, qazaqtyń ádebıetin, qazaqtyń rýhyn búkil dúnıe júzine eń aldymen tanyt­qan – Jambyl boldy. Áýezov emes, Abaı emes. Bizdiń uly folklorlyq mu­ralarymyz emes. Jambyl. Arystar atyl­ǵan, halyq qyrylǵan, eldiń eńsesi túsip, arýaǵy tómendegen eń bir qıyn kezeńde Jambyldyń ult uranyndaı kóterilip, sonshama ataq-dańqqa jetýi – úmit sáýlesi, bolashaq jaqsy kúnder joralǵysy sııaqty kórindi. Azamatqa kúsh berdi, keıingi urpaqqa tynys qosty. Mine, sol Jákeń – Alashtyń uly perzenti, qazaqtyń dańqyn shyǵarǵan ǵajaıyp tulǵa ekendigine eshqandaı kúmán týmaýǵa tıis» degen sóz aqıqatqa ábden sýarylyp, shyńdalyp shyqqan shyndyq sóz.

Teristik tórindegi álgi sýret te, jazýshy tasqa qashap túsirgendeı aıqyn osy baǵa da Jambyl jyraýdyń tulǵasyna qoıylǵan zor eskertkish der edik. Kósh­pe­li dala salty men jańa qoǵamdy jyrymen jalǵaǵan Jambyl atamyz urpaq jadynda da osyndaı bıik bolyp qala berýge tıis.

 Eldegi eńseli eskertkishter

Bıyl jyr alybynyń 175 jyldyǵy Memleket basshysy Q.Toqaevtyń Jarlyǵymen bastalǵanyn bilemiz. Uly aqynnyń mereıtoıyn joǵary dáre­jede uıymdastyryp, mazmundyq deńgeıin qamtamasyz etý maqsatynda arnaıy memlekettik komıssııa quryldy. Bul Jambyldyń biregeı murasyn tereń uǵynýǵa, ony zamandastarymyz ben jastarǵa nasıhattaýǵa jáne aqyn shyǵarmalarynyń úlken suranysqa ıe bolýyna yqpal etedi. Osy turǵydan alyp qaraǵanda qara dombyraly qart abyzdyń asaý jyrlary táýelsiz Qazaqstannyń jasampaz isterimen áli de úndes ekenine kózińiz jetedi.

Jambyldyń dańqy shyn máninde qazaq halqynyń mereıi men mártebesi. Ony elbasy Nursultan Nazarbaev ta ár kez aıtyp keledi. Táýelsizdigimizdiń mereıli 30 jyldyq merekesi qarsańynda atalyp óter úlken shara – jyr alybynyń 175 jyldyq uly dúbiri bolýy kerek. Tuńǵysh Prezıdent jalyndy jyrshy týraly: «Eger biz Jambyl danalyǵyn táý etip, ulylyǵyn ulaǵat tutyp jatsaq, onyń sebebi, Jambyl armanynyń adamzattyq arman-ańsarymen ulasyp jatqandyǵynda. Sondyqtan da qazaqtyń Jambylyna adamzattyń ­Jambyly retinde qurmet kórsetip, ólmes rýhynyń aldynda basymyzdy ıemiz. Qazaq halqy barda, onyń tili men dini aman turǵanda, adaldyq pen adamdyqtyń, ádilettilik pen izgiliktiń jarshysy – Jambyl da máńgi jasaı bermek», deıdi.

Jalpy, Jambyldyń shyǵar­ma­shylyǵy, onyń aıtys ónerindegi dara joly týraly aıtyp taýysý múmkin emes. Erek tulǵanyń eskertkishteri tóńireginde ǵana sóz qozǵaǵandyqtan osynaý ta­qyryptan alshaqtamaǵandy jón kóremiz. Joǵaryda atap ketkenimizdeı jyr alybyna 25 eskertkish el ishinde boı kó­teripti. Almaty qalasyndaǵy Jambyl kóshesi men Dostyq dańǵyly qıylysynda Jambylǵa arnalǵan eskertkish bar. Bul eskertkish 1996 jyly aqynnyń 150 jyldyǵyn álem­dik deńgeıde atap ótý qarsańynda ornatylǵan. Qo­la­dan quıylǵan músinniń bıiktigi – 3 metr, tuǵyrynyń bıiktigi – 1 metr. Mú­­­sinshisi – B.Ábishev, sáýletshileri – S.Baımaǵambetov, S.Fazy­­lov, T.Erǵalıev dep jazylǵan. 2008 jyly jyr alybyna elordamyzda da eskertkish turǵyzyldy. Músin qoladan quıylyp, tuǵyry granıtten qalanǵan. Bıiktigi 12 metrlik músinniń avtorlary músinshi – N.Dalbaev, arhıtektory – Q.Jarylǵanov.

Sol sııaqty birshama eskertkish eli­miz­diń túkpir-túkpirinde bar. Árıne, keı qalalarda áli de joq ekenin jasyr­­maýymyz kerek. Bul olqylyqtyń ornyn dereý tolyqtyrǵan jón. Sebebi Jambyl qazaq rýhynyń asqaq ta ór beı­nesi. Jambyl shyǵarmalaryn, onyń dara tulǵasyn nasıhattaý arqyly biz tól ónerimizdi tórge ozdyramyz, rýhanı jadymyzdy jańǵyrtyp, jas urpaq boıy­na qasıetti ónerdiń kıesin darytamyz.

О́z sózimen aıtsaq, Jambyl – onyń jaı aty, halyq – onyń shyn aty!

Jambyldy nasıhattaý arqyly biz ózimizdi, qazaq degen uly halyqtyń ulaǵatyn dáripteımiz.