Ekonomıka • 12 Qazan, 2021

Ulttyq jobalardy iske asyrý – halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartý

311 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy men 2021 jylǵy qańtar-qyrkúıektegi respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylý qorytyndysy jáne memlekettik organdar usynǵan Ulttyq damý jobalary qaraldy.

Ekonomıka qalpyna kele bastady

Birinshi másele boıynsha Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıev, Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev, Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev ekonomıkanyń damýy, aqsha-kredıt saıasaty, respýblıkalyq bıýd­jettiń atqarylýy, memlekettik satyp alý­lardaǵy jergilikti qamtý týraly baıandady.

Máseleni qorytyndylaǵan Úkimet bas­shysy Asqar Mamın ulttyq ekonomıka senimdi qalpyna kelý qarqynyn kórsetip otyrǵanyn atap ótti. Bıylǵy toǵyz aıdyń qorytyndysy boıynsha IJО́ ósimi 3,4% qurady. Ekonomıkany qalpyna keltirýge daǵdarysqa qarsy ýaqtyly qabyldanǵan sharalar arqyly qol jetkizildi. Ekonomıkany jedeldetýdiń negizgi draı­veri – naqty sektordaǵy óndiristiń turaqty ósýi. Osylaısha, óńdeý óner­kásibi óndirisiniń kólemi 5,7%-ǵa ósti. О́sim mashına jasaýda – 22,8%-ǵa, onyń ishinde avtomobıl jasaýda – 31,6%-ǵa, lokomotıvter men vagondar óndiri­sinde – 50,5%-ǵa, qurylys materıaldary óndi­ri­sinde – 10,1%-ǵa, farmasevtıkada – 38,1%-ǵa, plastmassa buıymdary óndirisinde – 31,4%-ǵa, kıim óndirisinde – 14%-ǵa, jıhaz óndirisinde – 14,9%-ǵa, daıyn metall bu­ıym­dary óndirisinde 17,2%-ǵa joǵarylady.

Qyzmet kórsetý sektorynda karantındik jeńildikter aıasynda senimdi qalpyna kelý baıqalady. Saýda (+9,3%) jáne baı­lanystaǵy (+13,0%) joǵary dınamıka esebinen ósý qarqyny 2,9%-ǵa jetti. Qu­rylys 9,7%-ǵa ósti. 9 aıda elimizde 10,4 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul – ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 8%-ǵa artyq.

Investısııalardyń ósýin qaıta qalpyna keltirý jalǵasty. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalardyń joǵary kór­setkishteri qurylysta (+126,3%), óńdeý óner­kásibinde (+80,6%), saýdada (+37,8%), aýyl sharýashylyǵynda (+36,7%), jyljymaıtyn múlik operasııalarynda (+18,9%), qarjy qyzmetinde (+15,6%), aqparat pen baılanysta (+14,3%) baıqaldy.

Bıyl qańtar-qyrkúıek aılarynyń qory­tyndysy boıynsha Almaty, Aqmola, Jambyl, Qostanaı oblystary jáne Shymkent qalasy barlyq 7 negizgi mak­ro­kórsetkish boıynsha, Atyraý, Qaraǵandy, Qyzylorda, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan oblystary jáne Nur-Sultan qalasy 6 kórsetkish boıynsha, Aqtóbe, Mańǵystaý, Shyǵys Qazaqstan oblystary jáne Almaty qalasy 5 kórsetkish bo­ıynsha áleýmettik-ekonomıkalyq damýdy qamtamasyz etti. Eń tómengi kórsetkish Batys Qazaqstan oblysyna tıesili.

Úkimet basshysy ekonomıkanyń ósý qarqynyn arttyrý jáne ártaraptandyrý, ınvestısııalar tartý jáne jumys oryndaryn qurý, azyq-túlik taýarlary baǵasynyń ósýin tejeý jónindegi jumysty kúsheıtýdi, sondaı-aq ınflıasııaǵa qarsy den qoıý sharalary kesheniniń sapaly oryndalýyn qamtamasyz etýdi tapsyrdy.

 Úkimet ulttyq damý jobalaryn bekitti

Úkimet otyrysynda ulttyq jobalar qaraldy, olardy bıyl 24 qyrkúıekte Reformalar jónindegi joǵary keńes otyrysynda Memleket basshysy maquldady. Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıev, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev, Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın, Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov, Densaýlyq saqtaý mınıstri Alekseı Soı, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva, Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Kelimbetov baıandama jasady.

350-ge jýyq eksportshy Alibaba jáne Amazon sııaqty iri platformalarǵa shyǵarylady

Áset Erǵalıev ózi basqaratyn Ult­tyq ekonomıka mınıstrliginiń memle­ket­tik organdarmen birlesip, 3 ulttyq joba­ny ázirlegenin aıtty. «Olar – «Qazaq­stan­dyqtardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan turaqty ekonomıkalyq ósý», «Kásipkerlikti damytý», sondaı-aq «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobalary. Atalǵan jobalar elimizdiń 2025  jylǵa deıingi damýynyń ulttyq josparyn jáne Nur Otan partııasynyń «О́zgerister joly: ár azamatqa laıyqty ómir!» atty saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý bo­ıynsha jol kartasyn oryndaý maqsatynda ázirlendi», dedi Á.Erǵalıev.

Atalǵan baǵyttardy iske asyrý sheń­ber­inde 6 mindet, 13 kórsetkish jáne 55 is-shara kózdelgen. Ulttyq jobany qarjy­lan­dyrýdyń jalpy kólemi 15,9 trln teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 402 mlrd teńge qarastyrylǵan. 15,5 trln teńgege jeke ınvestısııalar tartý kóz­de­lip otyr. Ulttyq joba 2025 jylǵa qaraı tu­raq­ty ekonomıkalyq ósýdi 5%-dan jo­ǵary deńgeıde qamtamasyz etýge baǵyt­talǵan.

О́ńdeý ónerkásibi kásiporyndaryn teh­nologııalyq jańǵyrtý boıynsha sharalar qabyldanady. О́ndiris kólemin ulǵaıtýǵa jáne óńdeý ónerkásibi taýarlarynyń nomenklatýrasyn keńeıtýge yqpal etetin 418 ındýstrııalyq jobany iske qosý jos­parlanýda. «Ulttyq joba sheńberinde
1 myń belsendi eksporttaýshynyń syrtqy naryqtarǵa shyǵýy, sondaı-aq 350-ge jýyq eksporttaýshyny Alibaba jáne Amazon sııaqty halyqaralyq elektrondy plat­for­malarǵa shyǵarý qamtamasyz etiledi», dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.  

О́ńdeý ónerkásibiniń joǵary tehno­lo­gııa­lyq ónimderin shyǵarý maqsatynda 2025 jylǵa qaraı 5 munaı-gaz-hımııa zaýy­tyn paıdalanýǵa berý josparlanýda. Energetıkalyq keshendi belsendi jańǵyrtý arqyly elektr energııasyn óndirýdiń jalpy kólemindegi jańartylatyn energııa kózderiniń úlesi 6%-ǵa jetedi.  Qabyldanǵan sha­ralar nátıjesinde óńdeý ónerkásibi ónim­deriniń óndirisi 1,5 esege artady. Shıki­zattyq emes eksport 2  esege ulǵaıyp, 2025 jyly 41 mlrd dollardy quraıdy. Shıkizattyq emes sektordyń negizgi kapıtalyna ınvestısııalardy 75%-ǵa arttyrý josparlanýda.

Ulttyq jobany qarjylandyrýdyń jalpy kólemi shamamen 8,5 trln teńgeni quraıdy, onyń ishinde respýblıkalyq bıýd­jette 1 trln teńgeden astam qarjy, al jergilikti bıýdjetterde 125 mlrd teńge qaras­tyrylǵan. Sondaı-aq, 7,3 trln teńge soma­syna jeke ınvestısııalar tartý qamta­masyz etiledi.

 Aýyl sharýashylyǵynyń basym baǵyttary qamtyldy

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev Agroónerkásiptik keshen­di damytýdyń 2021-2025 jyldarǵa arnal­ǵan ulttyq jobasy ázirlengenin aıtty. «Ulttyq jobany ázirleý kezinde agro­óner­kásiptik keshendi damytýdaǵy jahan­dyq syn-qaterler men álemdik trend­ter, aldyńǵy memlekettik jáne salalyq baǵdarlamalardy iske asyrý qorytyn­dy­lary eskerildi. Ulttyq jobany ázirleýge halyqaralyq FAO uıymynyń sarapshylary tartyldy», dedi E.Qarashókeev.

Memleket basshysynyń tapsyrmalaryna sáıkes Ulttyq jobanyń mynadaı negizgi mindetteri aıqyndaldy: eńbek ónimdiligin 2,5 ese arttyrý; otandyq óndiristi negizgi azyq-túlik taýarlarymen qamtamasyz etý; óńdelgen ónim úlesin 70%-ǵa deıin jet­kize otyryp, agroónerkásiptik keshen ónimderiniń eksportyn 2 ese ulǵaı­tý; 7 iri ekojúıe qalyptastyrý jáne ınves­tı­sııalyq jobalardy iske asyrý esebinen 1 mln aýyl turǵynynyń tabysyn turaqty arttyrý. Eńbek ónimdiligin 2,5 ese arttyrý maqsatyna qol jetkizý úshin negizgi faktorlar aıqyndaldy.

 «Jasyl Qazaqstan» ómir súrýge qolaıly orta qurýdy kózdeıdi

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrs­tar mınıstri Serikqalı Brekeshev ózderi ázirlegen «Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasy halyqtyń qolaıly ómir súrý ortasyn qurýǵa jáne eldegi ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵanyn, ol 4 negizgi baǵytty qamtıtynyn aıtty.

«Taza Qazaqstan» atty birinshi baǵyt atmosferalyq aýanyń sapasyn jaqsartý, qaldyqtardy basqarý jáne elimizdiń sý obektileriniń ekojúıelerin saqtaý sııaqty negizgi ekologııalyq máselelerdi sheshýge yqpal etedi. Bul baǵyt aıasynda 5 jyldyń ishinde 16 iri ónerkásiptik kásiporynda shyǵaryndylardy 20%-ǵa tómendetý josparlanyp otyr. Qatty turmystyq qaldyqtardy bólektep jınaýǵa arnalǵan 8 myńnan astam konteıner ornatý, sondaı-aq olardyń úlesi men kádege jaratylýyn 18%-dan 34%-ǵa deıin ulǵaıtý josparlanýda. «Sý obektileriniń ekojúıesin saqtaý bóliginde «Syrdarııa ózeni arnasyn retteý jáne Aral teńiziniń soltústik bóligin saqtaý» jobasynyń ekinshi kezeńin iske asyrý josparlanyp otyr. Balqash kóliniń basseıninde ornalasqan ózenderdiń sý kólemi men ótkizý qabiletin ulǵaıtý sharalary qarastyrylǵan», dedi ol.

 Smartfondardaǵy memlekettik qyzmet

Sıfrlyq damý jáne aeroǵarysh óner­kásibi mınıstri Baǵdat Mýsın ózderi ázirlegen «Sıfrlandyrý, ǵylym jáne ınno­vasııalar esebinen tehnologııalyq serpilis» ulttyq jobasyn iske asyrý sheń­berinde myna kórsetkishterge qol jetkizý josparlanǵanyn aıtty: ınternet jelisiniń ený deńgeıi, ıaǵnı paıdalanýshylardyń sanyn  91%-dan 95%-ǵa jetkizý; memlekettik qyzmetterdi 9 kúnnen 5 mınýtqa deıin ýaqytyn qysqartý; bıznesten talap etiletin derekterdiń 50%-yn onlaın esepke alý jáne taǵy basqa sharalar.

«Qyzmetterdi 5 mınýt ishinde kórse­tý úshin HQKO-lardy jańǵyrtýǵa/qaıta for­mattaýǵa, memlekettik qyzmetter­di avtomattandyrýǵa emes, ómirlik jaǵ­daı­lardyń 80%-na deıin avtomattandyrýǵa kóńil bólemiz, 2025 jylǵa qaraı olardyń 50%-yn proaktıvti túrde iske asyrýǵa um­ty­lamyz. Sondaı-aq smartfondarda mem­­lekettik qyzmetterdiń 100% qoljetim­diligin qamtamasyz etemiz», dedi B.Mýsın.

 2025 jylǵa qaraı – 1000 mektep qurylysy

Bilim jáne ǵylym mınıstri A.Aıma­ǵam­betov ózderi ázirlegen BILIMDI ŪLT barshaǵa arnalǵan sapaly bilim» ult­tyq jobasy qoǵam ókilderimen, bilim sala­­synyń sarapshylarymen keńinen talqy­lan­ǵanyn aıtty. Ulttyq joba Mem­leket basshysynyń jáne Nur Otan par­tııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasynda belgilengen negizgi mindetterdi qamtydy. Jalpy ol 4 baǵyt, 5 mindet, 15 kórsetkish jáne 26 is-sha­radan turady.

Birinshi mindet – mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń qoljetimdiligin jáne sapasyn qamtamasyz etý. «Ol úshin biz mektepke deıingi uıymdardyń jelisin damytamyz, memlekettik tapsyrys vaýcherlik qarjylandyrý arqyly ornalastyrylady. Sonymen birge, Memleket basshysynyń tapsyrmasy sheńberinde barlyq balabaqshada balany damytýdyń jańa modeli engiziledi.

Nátıjesinde, 2025 jylǵa qaraı 2-6 jas­taǵy balalardy qamtý 95%-ǵa jetedi, al 3-6 jasta qamtý 100% bolady. Ekinshi mindet orta bilim berý júıesiniń sapasyn arttyrýdy qamtıdy.  

Al Densaýlyq saqtaý mınıstri A.Soı vedomstvo 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan «Salamatty ult» ár azamat úshin sapaly jáne qoljetimdi densaýlyq saqtaý» ulttyq jobasyn ázirlegenin baıandady. Ulttyq joba 4 baǵyttan turady.

Máselen, ulttyq jobanyń birinshi baǵytyn iske asyrý halyqtyń medısınalyq qyzmet sapasyna qanaǵattanýyn 80%-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi.

 Basty maqsat – ulttyq kodty saqtap, zamanǵa beıimdelý

Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri A.Balaeva atap ótkendeı, «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» jobasynyń basty maqsaty –  ǵasyrlar boıy qalyptasqan Ulttyq kodty saqtap, búgingi tehnologııalyq zamannyń aǵymyna beıimdep, bolashaqtaǵy órkenıettik sananyń negizin bekitý.

Osy rette Ulttyq joba negizgi úsh baǵytta júzege asyrylady. Birinshi baǵyt eki negizgi mindetti kózdeıdi. Bul – ulttyq qundylyqtarymyzdy ilgeriletý jáne memlekettik tildi damytý.  Bul mindetterdi oryndaý úshin 2025 jylǵa deıin qarjylyq jaǵynan negizdelip, ózara biriktirilgen 38 aýqymdy is-shara men 8 naqty kórsetkishke jetý josparlanǵan.

Ekinshi baǵyt «El Rýhy» degen ataý­men eki úlken mindetten turady. Bul – el ishinde mádenı qyzmetterdiń sapasyn kóterip, halyqqa qoljetimdiligin arttyrý jáne el syrtynda otandyq mádenıetti dáriptep, tanymal etý. Atap aıtqanda, 2025 jylǵa deıin: mádenı ınfraqurylymdy damytý men shyǵarmashylyq potensıal­dy barynsha arttyrý arqyly mádenı qyzmetterdiń elimizdiń shalǵaı aýdan-aýyldardaǵy qoljetimdiligin 92,5%-ǵa deıin jetkizý; tól mádenıet pen ónerimizdiń jetistikterin álemdik deńgeıde ilgeriletý úshin otandyq ónimderdi shyǵarmashylyq jáne tehnologııalyq turǵyda taratýdyń tıimdi júıesin qalyptastyrý.  Bul maqsatta iriktelgen 13 jalpyulttyq is-shara men 5 naqty kórsetkishke jetý josparlanǵan, onyń ishinde 250 jańa mádenı nysan salynyp,
1 200 nysan kúrdeli jóndeýden ótetin bolady.

Úshinshi baǵyt «Táýelsizdik urpaqtary» dep atalady. Ol jastardyń rýhanı kemeldenip, kásibı ósip, qoǵamdyq jetilýin kózdeıtin úsh aýqymdy mindetti qamtıdy.

Ulttyq jobalardy túsindirýdiń mańyzy zor

Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń tóraǵasy Q.Kelimbetov ulttyq jobalardy sapaly iske asyrý erekshe mańyzǵa ıe ekenin aıtty. Osyǵan baılanysty, Ulttyq jobalardy iske asyrý monıtorıngi boıynsha keńseniń qyzmetin jandandyrý qajet. Sapaly oryndaý úshin ulttyq jobanyń kýratory deńgeıinde árbir ulttyq joba boıynsha apta saıyn monıtorıngtik keńester ótkizý qajet. Aı saıyn Premer-Mınıstrdiń tóraǵalyǵymen keńester ótkizý usynylady.

Prezıdent tapsyrmalaryna sáıkes, О́ńirlerdi damytý josparlaryn bekitilgen ulttyq jobalarǵa sáıkes jańartý mindeti tur. Bul úshin ortalyq memlekettik jáne jer­gilikti atqarýshy organdardyń úılesimdi jáne jedel jumysy talap etiledi. «Sa­lalardy damytýdyń tıisti tujyrymda­malaryn jedel ázirleý men bekitýdi qam­ta­masyz etý mańyzdy. Memlekettik organdar bul jumysty bastap ketti, 2021 jylǵy 1 jeltoqsanǵa deıin damý tujyrymdamasyn bekitýdi oryndy dep sanaımyz, el Pre­zıdentiniń Joǵary Keńestiń otyrysynda bergen tapsyrmasyna sáıkes ulttyq jobalar boıynsha keń aýqymdy aqparattyq naýqan ótkizýdiń de mańyzy zor bolady», dep túıindedi Q.Kelimbetov.

Máseleni Úkimet basshysy Asqar Mamın qorytyndylady. «Memleket bas­shysy Qasym-Jomart Toqaev 2020 jylǵy 1 qyr­kúıektegi Qazaqstan halqyna Joldaýynda memlekettik baǵdarlamalardan ulttyq jobalarǵa kóshýdi qamtamasyz etýdi tapsyrdy. Memlekettik josparlaýdyń jańa júıesin iske asyrý aıasynda úlken jumys atqaryldy», dedi A.Mamın.

«Turaqty ekonomıkalyq ósý», «Kásip­ker­likti damytý», «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobalary, 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan agroóner­kásiptik keshendi damytý jónindegi ulttyq joba, «Jasyl Qazaqstan», «Sıfrlandyrý, ınnovasııalar jáne ǵylym esebinen tehnologııalyq serpilis», «Bilimdi ult» sapaly bilim berý», «Salamatty ult» ár azamat úshin sapaly jáne qoljetimdi densaýlyq saqtaý», «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» ulttyq jobalary bıyl qabyldanǵan Jalpyulttyq basymdyqtardy, Ulttyq damý jospary men Ulttyq qaýipsizdik strategııasyn iske asyrý úshin ázirlendi.

Premer-Mınıstr ulttyq jobalar­da kózdelgen is-sharalar Memleket bas­shysynyń tapsyrmalaryna jáne Nur Otan partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasynda qoıylǵan mindetterge tolyq sáıkes kele­tinin atap ótti. Ulttyq jobalardy iske asyrý ekonomıkanyń ornyqtylyǵy men básekege qabilettiligin odan ári arttyrýdyń, qazaqstandyqtardyń ómir súrý sapasyn jaqsartýdyń faktoryna aınalady. Qoıylǵan mindetterge qol jetkizý maqsatynda ulttyq jobalardy bıýdjet qarajaty jáne jeke ınvestısııalar esebinen basym qarjylandyrý kózdelgen.  

Úkimet basshysy jobalyq tásilderdi qoldana otyryp, ulttyq jobalardy sapaly iske asyrýdy qamtamasyz etýdi tapsyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Petropavlda jas jigitti KamAZ qaǵyp ketti

Aımaqtar • 27 Mamyr, 2022

Uqsas jańalyqtar