Ádebıet • 21 Qazan, 2021

«Podmoskovnye vecheradan» «Jaılaýkól keshterine» deıin

353 ret kórsetildi

О́mirin ónerge arnap kele jatqan ǵajap kompozıtor, mýzykatanýshy, Qazaqstan men Qyrǵyz Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ilıa Jaqanovtyń barlyq ánin kásibı mamandar joǵary baǵalaıtyny ras. О́ıtkeni ol – ónerdiń shyn ókili. Onyń ónerinde haltýraǵa oryn joq. Kompozıtordyń «Edil men Jaıyq», «Danııardyń áni», «Jaılaýkól keshteri» sekildi ózge de týyndylary áli kúnge eliniń júreginde saqtalǵan. Saqtala beredi de.

Sodan da shyǵar, atalǵan shyǵarmalar retroǵa aınalyp ketkeni. Onyń 1964 jyly Shyńǵys Aıtmatovtyń «Jámılá» povesi negizinde jazylǵan «Jámılániń áni» atty týyndysyn Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq ártisi Darıǵa Jalǵasynova jeter jerine jetkize shyrqaǵanda jurt ornynan tik turyp qoshemet kórsetken. Ádemi ándi mamandar da jyly qabyldaǵan.

Ataqty kompozıtor Evgenıı Brýsılovskıı óziniń Qazaqstan týraly bir ánin Rıshat Abdýllınge jazdyryp, jumysyna qaıtyp bara jatqanda kórkemdik keńeske kelip «Danııardyń ánin» tyńdaıdy. Sonda ol kisi: «Velıkolepno. Eto ne tolko pesnıa. Eto chto? Romans ılı arııa? Pomoemý, arııa!» – dep jyly lebizin bildirgeni de bar.

Belgili kompozıtordyń týǵan jer tósinde týǵan «Jaılaýkól keshteri» atty ániniń shyǵý tarıhyna toqtalǵandy jón kórdik.

«Alaýlap kún batsa qyrdy asyp,
Ketýshi ek, qalqataı, syrlasyp.
Umytsam sol kúndi, sol kúndi kesh meni,
Este ǵoı, Darıǵa, Jaılaýkól keshteri.

Aı týyp, juldyzdar janǵanda,
Qol sozyp kóktegi armanǵa.
Júrgen kez júrekten, júrekten óshpedi,
Jaqsy edi, Darıǵa, Jaılaýkól keshteri.

Múlgigen tynyshtyq, aıdala,
Shý boıy yrǵalyp jaı ǵana.
Gúlderdi terbetip samaldyń eskeni,
Ańsattyń, Darıǵa, Jaılaýkól keshteri», – dep keletin ǵalamat án kezinde «MýzART» úshtiginiń (ol kezde ansambl emes) oryndaýynda ánsúıer qaýymnyń júregine jetkeni ras. Áli de jurt bul shyǵarmany jadynan shyǵarmaq emes. Týyndynyń ánin de, sózin de Ilıa Jaqanovtyń ózi jazǵan.

– Shámshi Qaldaıaqov, Kúnsaıyn Kýatbekov, Temirjan Bazarbaev tórteýmiz otyrǵanbyz. Kenet: «Podmoskovnye vechera» ne degen keremet án!» – dedim. «Bul ánge adamnyń qandaı jan sezimi, qandaı tabıǵat syıyp ketken. Bizdiń qazaqtyń áýeni de, áýezi de jetedi ǵoı. Shirkin, «Podmoskovnye vechera» sııaqty bir án jazar ma edi» dep aıtqan bolatynmyn. Tolqyp otyrǵan shaq qoı.

Arada biraz jyl ótkende, 1971 jyly men ataqty kúıshi Yqylas Dúkenuly týraly týyndyma materıal jınap júrip, Jambyl oblysy, Sarysý aýdanyndaǵy Jaılaýkólge bardyq. Qys mezgili edi. Qystyń qahary jan túrshiktiredi. Aqsaqaldardan Yqylas týraly kóp materıaldardy emin-erkin qaǵazǵa túsirip otyrdym. Jaıbaraqat jatqan aýyl turǵyndarynyń tańerteń – biri, túste – ekinshisi, keshke – úshinshisi soǵymǵa shaqyrady. Barasyń, keıde sharshaısyń. Qolym qarııalardyń áńgimelerinen bosamaıdy. Qazirgideı dıktofon joq. Keıde dalaǵa shyǵamyn. Tysqa bettegende batys jaqta qyp-qyzyl bop kún batyp bara jatady. Álgi órtenip batqan kúnge qaraımyn da, oıǵa shomyp úıge kiremin. «Kýkýrýznık» dep atalatyn ushaqqa otyryp, bir tańda Jambylǵa qaıtatyn boldym. Sol kúni Qulynshaq (Yqylastyń nemere týystary) degen kisiniń úıinde Ermekbaı esimdi Yqylastyń tikeleı nemeresi, aýyldyń bir top kisilerimen et jep otyryp, tolqyp kettim. Sondaǵy meni tolqytqan sóz – «Ilaǵa, amandyq bolsa erteń siz qaıtasyz. Jambyl, Jambyldan soń Almatyǵa at basyn burasyz. Siz qalalyq boldyńyz, biz osy jerde júrip-turyp jatyrmyz. Sáýir-mamyr aılarynda kele qalsańyz, aınala gúl bolyp terbelip ketedi de, Jaılaýkólge qustardyń bári bet túzeıdi. Osy dala bizge jumaqtyń tórindeı tolqyp jatady. Qustardyń úni, taǵy ózge kórinister júrekti terbeıdi» dep áńgime aıtty.
Osy áńgimeni tyńdap otyrǵanda:
«Alaýlap kún batsa qyrdy asyp,
Ketýshi ek, qalqataı, syrlasyp.
Umytsam sol kúndi-oý, sol kúndi, kesh meni.
Este ǵoı, Darıǵa, Jaılaýkól keshteri» degen án týdy.

Sol úıdiń Rabhat degen ulynyń barqyt úni, barıton daýsy bar eken. Mektepte muǵalim kórinedi. Baıanmen balbyratyp, tolqytyp, keń tynyspen oryndady. Sol sátte-aq úırenip aldy. Ertesine ushaqqa otyrar kezde jaılaýkóldikter ózim sózin jazǵan sol ánniń bir shýmaǵymen meni shyǵaryp saldy. Mine, «Jaılaýkól keshteriniń» týǵan sáti osy. Arada jyldar ótkennen keıin biz álgi kompozıtorlar bas qosyp otyrǵanda «Oı, shirkin-aı, «Podmoskovnye vechera» sekildi keremet án jazý degen bul ǵajap qoı» dep otyrǵanymyzda, Temirjan Bazarbaev maǵan: «Ilıa, sen sol ándi jazdyń ǵoı!» – dedi. Bul sózge men tańyrqaı qaradym. Sol sátte Kúnsaıyn Qýatbekov áńgimeni jalǵap: «Sen jazdyń ol ándi. Ol – «Jaılaýkól keshteri», – dedi. Bul kezde úndemeı otyrǵan Shámshi: «Eto verno», – dep ún qatty.

Sóıtip «Podmoskovnye vechera» maǵan «Jaılaýkól keshteri» sııaqty ándi jazýǵa yqpal etken sııaqty. Men ony ózim sezdim be, sezbedim be, bilmeımin. Biraq, sol ánge degen meniń búkil ynta-yqylasym, ol ánge berilýim, túsinýim, júrektiń solaı soǵýy, osylaı bolsa degen nıettiń barlyǵy «Jaılaýkól keshteri» arqyly shyqqan syńaıly, – deıdi avtor saǵynyshqa aınalǵan jyldar týraly eske alyp.

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzstanda tynyshtyq kúni ornady

Álem • Búgin, 12:30

Koronavırýstyń jańa shtammyna ataý berildi

Koronavırýs • Búgin, 11:37

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:35

Pavlodar oblylysy «qyzyl» aımaqtan shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:16

905 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:08

Bek pen Aıdos jattyǵýǵa kiristi

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar